Vahepeal saabus kätte (ja möödus imekiiresti) nädalavahetus. Et härra oli mulle kinkinud kvaliteetaja üksinda pealinnas, siis sinna ma laupäeval suundusingi.
Nädalavahetus koondnimega "ilma plaanideta" täitus kiiresti tiheda ajakavaga. Laupäeval kohvik + kino ühe sõbrannaga, sealt edasi õhtusöök+ teeme dringid teise sõbrannaga. Nagu hommikul kinodeidile vastasin, siis pidasin vastu tervelt kaks drinki! :)
Pühapäev oli kõige mõnusam pühapäev üle pika aja. Ilm oli lihtsalt imeline, preili M kutsus hommikusöögile Boheemi kell 10.30, mille lõpetasime kell 17 Balti jaama ees üksteisele lehvitades ja omi plaane edasi tehes. Sinna sisse mahtus nii mõnus jutustamine ja ringi jalutamine. Põhimõtteliselt me jõudsime jalutada Boheemist piki Pikka tänavat Raekoja platsini, sealt Musta Puudlisse ja tagasi Balti jaama. Sest üllataval kombel on Pikk tänav väga äge uulits. Mul pole vist kunagi varem olnud nii palju aega lihtsalt jalutamiseks ja uudistamiseks. Kõigepealt leidsin, et on lõpuks avatud KGB kongid. Olen käinud Vilniuses kongides ja nüüd siis Tallinnas. Vilniuse kompleks on megasuur ja ühtemoodi kurb mõelda, mis seal toimunud on. Tartu omades ma käinud ei ole.
Siis jalutasime vaikselt edasi ja ühel hetkel jäi silm pidama järjekordsel ilusal vanalinnauksel, mis teatas, et siin on Vene muuseum. JA nende juures PEIPSI vanausuliste näitus. Nagu päriselt? Tulen Tallinnasse ja ikka on Peipsi asjad tihedalt kannul. Kuna see temaatika mind kõnetab, siis astusime sisse ja ma olen väga rahul. See on väga-väga äge näitus, päriselt ka soovitan. Ma täpselt ei mäleta, aga vist maini avatud?
Igatahes me naaberküla elaniku Pavel Varunini näitusega on tegemist. Varunin on suur vanausuliste pärandi hoidja, säilitaja ja edasiandja. Õpetab oskuseid ja teadmisi, mida veel vähesed oskavad. Tema illustratsioonid on võrratud ja puugraveeringuga ikoonid ka. See oskus on maailmast peaaegu kadunud, sest usureformatsiooni järel (mille tõttu tekkiski õigeusk ja vanausk) oli keelatud vanamoodi puugraveeringuga ikoone edasi teha. Varunin on rebel :)
Peale Peipsi näituse uudistamist oli soov järgmise elamuse järele ja ma olen viimase paari aasta jooksul mitmel korral üritanud Tallinna Legende külastada, aga iga kord koos lastega olnud ja seepärast ära jäänud. Seekord olime preili Mga kahekesi ja saime sisse astuda.
Ma ei hakka ümber jutustama, mis ees ootab, aga see on ÄGE! Pilet 16 euri võib veits ehmatada (eriti peale 3-eurost vene muuseumit), aga see on iga senti väärt. Me ei pidanud pikalt ootama, koheselt meie sisenedes alustati meile 40-minutilist showd Tallinna keskajast. Liikusime läbi erinevate keskaaja teemade, iga teema eraldi tasandil maa all. Eriefektid, hääled. "Jutuvestja" kõlav nüansirohke hääl rääkis igal sammul meile legende, fakte ja teadmisi läbisegi. Väga kaasahaarav ja kohati natuke hirmus ka. Kokku võtaks emotsiooni ühe sõnaga: VAU!
Niiet kui on vaja tunnike Tallinnas aega parajaks teha või sõbraga/ deidiga miskit vahvat teha, siis kindlasti Tallinna Legendid, kohe Raekojaplatsi juures ümber nurga.
Tallinna "kõige ilusama ukse" vaatasime ka üle, enne kui see eemaldada tuleb. Päris nõme ettekirjutus mu meelest. Ja see uks on ju ilus, armas ja värviline, nagu nad kõik vanalinnas.
Kui preili Mga teed lahku läksid, suundusin Disainiturule ja jooksin seal kokku ->ega. Nii tore oli trehvata. Väike Tallinn eksole.
Seejärel puhkasin jalga veidi oma hotellitoas, kui sõbranna kutsus omale külla. Niiet äärmiselt tegus ja sõpraderohke nädalavahetus. Esmaspäeva hommikul suundusin tagasi koju, sest kallil härral oli samuti sünnipäev kätte jõudnud. Selle puhul ja täiesti troopilise 9.aprilli puhul toimetasime terve päeva õues. Natuke tegime heakorratöis tare juures (loodetavasti jõuan millalgi ka piltideni), siis grillisime-chillisime-sõitsime lastega ratastega.
Teisipäeva hommikul jätsin lapsed jälle härrale, et taas Tartusse ja sealtkaudu Tallinnasse sõita. Sibulatee sai peaministrilt regionaalmaasika, vägev on olla selle võrgustiku liige ja au oli olla kutsutud auhinda kätte saama. Õhtuks ikka tagasi koju.
Täna hommikul, kui hommikusöök söödud, kukkus Mutukas mulle lehvitama ja tadaa ütlema. No mis? :) Nüüd viskab juba ise mind välja? Eks tõsi on see, et viimasel ajal on graafikud tihedad olnud ja härra suureks abiks, et saab omi asju sättida nii, et kodus olla. Tuleb vist ära tööle minna?
Just saatis mu endine kontori toanaaber Disco mulle pildi küsimuse peale, et kuidas läheb:
![]() |
| herz: Kuidas läheb? Disco: nagu vangis. |













Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar