kuidas teha plaane, kui plaane teha ei saa

Täitsa müstiline, kuidas nn offseason ei ole sugugi magamise ja hingetõmbamise aeg, nagu võiks arvata. Kui oktoobrist hakkas meil külalisi vähemaks jääma, siis kasvas muudkui erinevate koolituste, konverentside jm koosolekute arv, pluss tares hakkasime remonti tegema, pluss erinevate projektide kirjutamise aeg, pluss 2017 alguse ürituste planeerimine ja korraldamine. Kogu aeg on tempo.

Hommikul arutasime härraga veebruari plaane, et mis üritused tulemas ja kuhu kindlalt peab minema osalema ja nüüd siis ma tunnen ennast pidurina. Ma ei julge veebruari teise poolde üldse mingeid plaane teha, sest ma ei tea ju, millal Mutukas ise või arstid otsustavad, et ta nüüd tuleb. Aga nimme muidugi on just veebruaris ja sh ka teises pooles nii palju piirkonnale ja sh meile iseenda reklaamimiseks olulisi üritusi - Kolkja Kelk 2017, Tourest 2017, Kallaste Karakatitsa, Kalaküla jne. Rääkimata tare broneeringutest ja lõpuks ometi on lootust paari päeva jooksul saada Peipsi järvel liikumise luba (senini kehtib järvelemineku keeld), mis tähendab suurt rahvasterännet ja järve vallutust. Meile tähendaks see karakatitsa rakendamist ja järvesafareid, kalameeste transporti järvele jne.

Saame näha, kuidas kõrgema tasemega multitasking ja ajaplaneerimine välja tuleb :)

---

Härral on juba mitu aastat unistus minna kuskile suusareisile ja uuris mult hommikul muigega, et see oleks ju ok eks, kui ta päev peale mu sünnitust suusatama sõidaks. Et ma saaks hakkama küll? Ma ei ole mingi vangivalvur, ei keela tal minna. Ma ise niiehknii ei ole üldse suusatamise fänn. Kui tahab, mingu jaanuaris, aga veebruaris olgu nagu viis kopikat mu kõrval :)