tee ise: jõulukaunistused

Lisaks vanadele vene retroehetele tekkis mul vastupandamatu kihk ise ka midagi meisterdada, mis meie miljöösse koos teistega sobituks.

Niisiis, nagu sütel olin paar päeva, utsitasin härrat mulle käbisid tooma. Tal polnud mahti. Kuniks siis võtsin Mesilase magama jalutamiseks viimase aja standartse 200m asemel ette pisut pikema rännaku, et otsida küla vahelt kuuski.

Leidsin ja oluliselt lähemalt õnneks, kui see, kuhu ma härrat utsitasin piiluma minema :)

Käbid kotis, tagasi koju. Mesilane selle peale ammu juba lõõskas magada, mina panin käbid kuivama.

Järgmiseks võtsin kätte spreivärvid: valge ja hõbedase. Käbid said nii ägedad, et tahaks nüüd lõputult neid spreitada :)

Niit ümber ja rippuma. Minu arust nii ägedad. Pean minema veel käbisid korjama, seks puhuks, kui me ikka kuuse otsustame tuppa tuua. Valged ja hõbedased käbid rohelisel kuusel oleks väga kihvt. Või hoopis punased? Valgete täppidega? :))

esimesed piparkoogid!

Kätte jõudis fotosessiooni-päev. Kujunes sellest küll rekord, sest ligi viis tundi sai köögis toimetatud ja Eelika, mu isiklik perefotograaf juba, andis aparaadile muudkui kuuma. Ta on mul eriti tubli, alles lahkus mu juurest ja juba saatis paar tiiserit. Olgu öeldud, et mu köök pole veel endist tasakaalu taastanud :)

Ühesõnaga, otsustasin Mesilasega tema esimeste jõulude puhul piparkooke meisterdada ja lubada tal teha midaiganes. Kuna selliseks segaduseks niipea (loe: 20 aastat miinimum) uut luba ei saa, kutsusingi Eelika pilte tegema. Et kui juba, siis juba.

Preili M saatis mulle hoiatuseks info:

Ma vastasin, et ei loo mingeid illusioone.

Tegelikkus oli umbes nii ja hullemgi veel :) Aga me saime päris kenasti hakkama. Pahandus saabus alles siis, kui mina koistama olin asunud ja Mesilane end ise lõbustas. See ei tõota kunagi head, seekord avas ta rõõmsal meelel mu kööginõude kapi ukse ja tõmbas kildudeks neli mummulist kaussi. Kahel veel on täkked sees, aga jäid terveks. 

Nüüd on teada, mis mulle jõuluks kinkida võib :)

Mul on kokku ostetud sada ja rohkem piparkoogivormi, kõik nad olid ootel, et muudkui vormid. Tegelikkuses juhtus see, et ma olin nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ühtäkki ei osanud mitte ühtegi tahta. Lõpuks tegin ikka oma ema kollektsioonist pärinevte retro-vormideg südmeid ja tähekesi :)

Piparkoogitaigna ühe ostsin poest ja ühe kilokese tegin ise. Poe oma oli tagavaraks, et kui enda omaga on pahandus. Oligi nii, et kivikõvaks oli läinud külmkapis. Ma olen teinud ise taigna sama retsepti ärgi juba kuus aasta, aga ei tea, mis siis vussi läks... Härra muudkui mudis ja möllas taignaga, ma niikaua voolisin poe oma. Seekord võtsin poest täiesti teistsuguse(d) kui harjumuspärane. Nimelt oli pool taigent piparmündi-maitseline ja pool chilli. Piparmündi oma tegime ära, ja see lõhn ja see maitse ja... ülihea! Vast homme on jaksu veel piparkooke teha, saab chilli ka järgi katsetada.

Santa's little helper

Ja kohe-varsti on esimene advent! Mõnusat jõuluaega kõigile!

kikilips teeb mehe šikiks

Tekkis kiire paanikaosakond, kui kaks päeva enne väikest jõuluteemalist fotosessiooni tabasin end mõttelt, et
1- ma polegi veel suuremat sorti inspiratsiooni kogumist netis teinud
2- mis ma Mesilasele selga panen?
3- aga endale???

Käest olen ära lasknud end siin maal, ma ütlen.

Esimese asjana vaatasin siis ringi ikka Pinterestis. Tuli ette selline pilt:

Heldisin. Otseloomulikult tahan ma nüüd Mesilasest sellist pilti (kes otseloomulikult ei ole enam nii tilluke nupsik liikumatu beebi, aga ikkagi). Otseloomulikult ei ole mul sellist outfiti.

Samm nr 2. Võtsin lahti google ja tippisin sisse "how to make a bow tie". Esimene vaste (link):

Müstiline! Ma leidsin isegi õpetuse, millest näidis on just mummuline kikilips. See on saatus juba eksole.

Mürasin õhtul mitu tundi õmblusmasinaga. Õnneks riie oli mul olemas (loe: ei olnud jõudnud padjakatteid veel õmmelda).

Voila!

Valmiskujul nad muidugi sellised välja ei näinud, hoopis üks pikk riba. Mis tähendas, et ma pidin googeldama "how to bow a tie" ja sain õpetuse ka. Tükk aega pusisin :) Ma tahan näha, et Mesilane vastu jonnib, kui ma ta kaela kallal seda seon. Ei ole mingit rahmeldamist :)

Kui kikilipsud valmis ja ma enda üle ülimalt uhke, vaatasin, et kangast on veel. Oolrait, pusin siis püksid ka. (Lehti, ma natuke silma järgi kasutasin sinult ostetud pükste eeskuju. Muidu ma siiamaani pusiks alles).

Et siis Mesilane on fotosessiooniks ette valmistatud. Punkt 3 (loe: aga ma ise?) on lahtine.

inspiratsioonipostitus

Mul on üks paha viga küljes - kärsitus. Kui on sügis, kibelen ma jõuluasju lahti pakkida ja inspiratsiooni koguda. Kui on jõulud, tahaks hoopis kevadet, sest näpud sügelevad aiatööde järele. Kui on talv, tahaks bikiine shopata ja kevadel mõtlen, et miks kasukaid ei müüda :)

Ühesõnaga, tare juures toimetamisest, millest ma paar postitust tagasi kirjutasin, jäi meil hunnikusse saetud pakud, mida lõhkuda ja laduda pole veel jõudnud. Niisiis ma tegin algaja klassikalise vea ja läksin mõtteid koguma Pinteresti. Sain muidugi LIIGA palju ägedaid mõtteid ja ma ei suuda kohe leppida praegu, et on talv saabunud ja esimesed külmakraadid. Lumevaip ja külmunud ja maa ja muu säärane. Ma tahaks kohe ja praegu asjaga tegeleda :)

Ühe asja ma siiski täna ära tegin. Pilti ei teinud küll, aga inspiratsioonipilt oli selline:

Koondasin ringi terve hunniku erineva pikkusega pakke, mis kevadel tuleb maasse kaevata. Lisaks juurde saagida mõned kõrgemad pakud ka turnimiseks, praegu kõik üsna madalad.

Aga eks mu oma Mesilane inspireerib mind lastele rohkem mõtlema ja et tare hoov on hetkel üsna üheülbaline nelinurkne muru, siis tuleb kuidagi seda elavdada, sopilisemaks ja tegevust täis teha.

Millega ma kevadel tahan pihta hakata:

Kõigi nende atraktsioonidega härra kindlasti nõusse ei jää, eks me siis tõmbame loosi :)

Kohe paar meetrit vahet on tarel aga naaber. Minu ja ma usun, et me külaliste jaoks on see ebamugav. Seega ma tahaks privaatsust mõlemile ja ehitada vahele kõrge plankaia. Aga sain inspiratsiooni, et see ei pea sugugi igav olema. Selline oleks ju eriti kihvt?

 Ja kui juba mõte linnumajadele veerema hakkas, siis laste lustinurga juurde jääb meil ilmatumasuur puu. Olen palju mõelnud, et kuidas seda natuke ägedamaks teha või et kuidas seda ära kasutada - anda mingi uus roll talle.

Ma nüüd tean, mida ma siin talvel aidas nokitsema hakkan:

blogimisest

Mingi aeg tagasi oli popp teema osades blogides kirjutada pikk ülevaade sellest, kuidas nende blogipostid täpselt sünnivad. Ma ei tea, ma küll igakord ei hakka blogi kujundamist nullist peale või muuda neid päiseid 5x päevas, aga eks ma olengi vähe aeglasem ka. Näete, kui hilja ma selle postituse valmis treisin?

Aga tahtsin siis avaldada ühe suure saladuse. Ma aegajalt midagi otsides ikka juhtun oma mitme aasta taguseid postitusi lugema ja mulle tundub, et oi ma olin siis ikka nii vaimukas. Elu oli lahe ja no oli ka, mida siit lugeda. Erinevalt praegusest.

Aga vaimukuse nimel ma natuke tegelikult nägin vaeva ka. Mõnel blogijal on huumor tehase algsätetes, aga mind niimoodi õnnistatud ei ole :) Kui ma mõnes blogis või artiklis kohtasin teravmeelset ütlust või tabavat väljendit, siis kopi-pasteerisin selle ühte wordi-dokumenti. Googeldasin ka vaimukusi, neid leiab peamiselt inglisekeelseid. Sealt ma neid siis aegajalt ka noppimas käisin. Kuna inglisekeelseid on raske eestikeelsesse teksti siduda, said nendest valdavalt siis mittemidagiütlevad pealkirjad (kuidas inimesed üldse pealkirju panevad??? see on kõrgem pilotaaž minu arust. vaadake kasvõi praegust pealkirja. see ei kutsu ju üldsegi lugema!)

Avasin just praegu kõnealuse kogumiku, panen siia mõned näited :D

Beer. Now there's a temporary solution.

Never believe anything until it's officially denied.

Eat right, exercise regularly, die anyway. Unknown

All my life I wanted to be someone; I guess I should have been more specific. Jane Wagner

If it weren't for the last minute, alot of things wouldn't get done. 

Be naughty – save Santa the trip.

Beauty lasts for a moment, but ugly goes on and on and on.

Beer – the reason I wake up every afternoon.

Some people hear voices.. Some see invisible people.. Others have no imagination whatsoever.

We are upping our standards... so up yours!

Hell was full... So im back!

I started with nothing and still have most of it left

Tequila is like amnesia in a bottle.

Hard work never kills you – it just keeps you away from Facebook!

If I can, I will; if I can't, I definitely will!

The first rule of Hangover Club is: SHHHH.

I think, therefore I am overqualified.

I'm so poor, I can't even pay attention!

A day without sunshine is like, well, night.

Out of my mind. Back in five minutes.

I’d like to help you out. Which way did you come in? 

I am in my own little world but it's okay they know me here.

I swear to drunk I'm not God

I didn’t say it was your fault. I said I was going to blame you.

If you’re rich, I am single.

Cross country skiing is great if you live in a small country. 

No vot sellised tervameelsused seisavad mul puhta tühja eksole. Nüüd ma olen lihtsalt igav tegin-nägin-sõin blogija :)

enne Pinteresti

... või üleüldse Google't sai ju head sisustusideed ja nipid "alla laaditud" kääri-liimi-meetodil. Viimati vanematekodus käies leidsin oma riiulist ka oma vana märkmiku .Seal on tohutult palju vabu lehekülgi, see õige kaustik vist on kaduma läinud. Aga mis seals ikka, haarasin kaustiku kaasa, et pooleliolevat tööd jätkata. Härra nimelt hakkas mulle Kodu&Aeda tellima, niiet on nüüd tööd küllaga :)

Musta seina tahan ma siiani.
Tõenäoliselt teengi tulevasse kaminatuppa selle Mesilase jaoks,
et valged seinad valgeks jääks :)

Selliseid toole olen ma nii kaua igatsenud,
nüüd aga on modernse kodu asemel selline retro-hõnguline,
kuhu ma neid toole aga ei pane.
See punane, oeh kui ilus!

Aiad!
Ohjah,
mina oma igava murulapiga ei küündi kuidagi sellise fiilinguni.
Aga unistada ju võib :)

Projekt "Külalistemaja" - 19

Oleme viimasel ajal leidnud aega ka tares jälle natuke toimetada. Kõigepealt võtsime ette järjekordse esiku viimistlemise, kus jõudsime nüüd niikaugele, et lisaks otsaseintele ja laele saime ka teised kaks seina ära tehtud. Tumepruunid palgid said kaetud piimja puidukaitsevahendiga ja minu meelest mõnusalt hele ja puhas tulemus. Eelmistest etappidest kirjutasin siin. Nüüd otsustasime, et põrand ikka vajab ilmselt ka üle värvimist. Mina eelistaks siis juba ka valget värvi, aga nõustun härraga, et valge on ülimalt ebapraktiline. Samas mai tea, pruun mulle ei meeldi. Mingi tumehall siis äkki?

Üks päev (või oli see öö, mul ajaarvamine täitsa sassis) tulin mõttele, et paneks hoovi erinevaid viitasid. Kui härra parasjagu tööl oli ja mu väsinud Mesilane ukse kõrval nohises magada, astusin ma tare kuuri alla, võtsin puuriidast erinevad lauajupid ning tuhnisin välja pintsli ja valge värvi. Desiguali mantel üll, asusin kirjutama. Kui tuhin peale tuleb, siis pole aega raisata :)

Mõned näited.

Härral ei jäänud muud üle, kui viidad maasse lüüa. Tegime meelega veidi viltused ja tahumatud nad. Noh, rustikaalsus ja värki eks?

Seejärel jõudis järg sinnamaani, et vaatasime oma hoovi. Mind väga segavad igasugused kolahunnikud nii tare kui koduhoovi peal. Seega esimese asjana likvideerisin (loe: tõstsin kärule ja utsitasin härrat ära vedama) tare hoovinurgast igasugu pleki, traadi, rauakola nurgakese. Mitu kärutäit oli seda ja viisime need hetkel oma hoovile sama kola sisaldavasse nurka. Härra nimetas mind kilplaseks, aga mina leidsin, et parem olgu üheskoos üks hunnik (mida ma niikuinii nõuan ära viia jäätmetesse), kui igalpool natuke.

Siin oli rauakola hunnik.
Jäänud on veel pinnud,
mis on mulle pinnuks silmas :D
Härra neid aga kütteks ei sae,
tal on omad plaanid neid ehituseks ära kasutada.
Küsimus on ainult aastanumbris eksole.

Tare hoovi on jäänud kaks kolahunnikut, mis minu eksistentsi häirivad :D Üks hunnik on pinnud (st see materjal, mis jäi palgikoormast järgi, kui palgid prussideks ja laudadeks saeti) ja teine hunnik vanu palke, mis pärinevad meie kodu aidast. Sellest, mis me kevadel maha võtsime ja isa ning venna abiga uuesti üles ehitasime. See viimane hunnik sai nüüd ka ära saetud.

Viimasel pildil näha juba kahanemist. Sellest hunnikust sai tehtud talvepuud tare ja tare sauna tarbeks. 

Palgihunnik asendus pakkude hunnikuga. Härra selg andis peale rahmeldamist tunda, seega nüüd on kolm varianti:
1- mina asun kirvega neid lõhkuma (härra ei luba);
2- härra palkab mõne külamehe (keda kahjuks võtta pole);
3- ma meisterdan hunniku kõrvale viida PUULÕHKUMISE TALGUD ja jääme ootama, kes tahaks ära lõhkuda. Laduda võin ma vabalt!

Ühtlasi andis see puude saagimine mulle võimaluse üht uut, öösel tekkinud tuhinat teoks teha. Nimelt tekkis mul suur tahe laduda üks dekoratiivne puuriit. Mõeldud-tehtud. (Härra üritas mind paar korda ikka ümber veenda, et nii ikka ei saa ja kole ja sada muud põhjust. Nagu ka paljude muude minu tuhinatega. Samamoodi nagu muude tuhinatega, jäi ta ka seekord alla ja pidi pärast nentima, et tegelikult kärab küll (loe: tema keeles ilus) :D

Kui üks riit sai valmis, suutsin ma juba ette visualiseerida, KUI ÄGE oleks, kui oleks lastele niimoodi mängumaja laotud. Aga selle mõtte mattis härra juba eos maha.

Mesilase mänguasjad!!!

usin Mesilane

Lisaks sellele, et Mesilasel on väga kiire olnud tõusma hakkamise, käputamise ja nüüd kõndimisega, on ilmselgelt tegu ka mingit sorti imelapsega :) Ma olen alahinnanud seda, et ta midagi ei jaga ja pisike alles.

Täna koristamisega tegeledes, noorhärra ühines minuga. Üritas muudkui ise tolmuimeja harja omastada, aga nähes, et see tal ei õnnestu, kappas kaks tuba eemale ja tõmbas pistiku seinast välja!!! Seejärel naases minu juurde ja võttis harja üle sellal, kui ma psitikut tagas seina panin. Olukord kordus kolm korda. Nii kui masin jälle undama hakkas, teadis ta täpselt, kuhu suunduda, et olukord enda kasuks pöörata. 

Lõpuks ma mõneks ajaks taandusin ja vaatasin, et mis plaan tal siis on. Võttis selle hajaptsiku ja rühkis mööda põrandat ühest toast teise. :) (ma ise samal ajal püüdsin mitte naerda, muigasin omaette muudkui)

Kui ma suundusin põrandapesumopi juurde, omastas ta ka selle.

Tubli laps, emasse. Nii armas, et talle meeldib koristada! (Mulle küll ei meeldi koristada, aga purud, sodid ja sassis toad meeldivad mulle kordades vähem).

jõulukaunistused meie kodus

Meie majas juhtus selline hull lugu, et pisikesed vilkad päkapikud jäid Mesilasele vahele. See maksis neile valusalt kätte, sest üks päka kaotaski... päka ja rohkemgi veel, teine aga käe. Mis jõullud nüüd Mesilast ootavad, ei ole teada :)

Liina aga tellis loo meie kodu jõuluehetest. Saagu siis lugu. Esiteks on mul suur pappkast ehetega, mis lähevad kuuse peale (mida veel toas ei ole. Härraga konsulteerides ta arvas küll, et kuusk peab tulema, aga eks me peame arvestama ka Mumm-faktorit. Päkapikud on juba tõestus sellest, et jõulud meil lihtsate killast ei tule :D). Kuusele saavad siis vanad (vintage?) veneaegsed ehted, mis pärinevad mul vanematekodust ja on mind saatnud lapsest peale. Igasugused kuldsed ja punased ketid sinna juurde.

Siis on mul aga kaks suurt karpi (visualiseeri põlveni saabaste jaoks mõeldud karpe) vene ehteid, mille kinkis mulle preili s. sel suvel. Nende pere ostis omale uue pesa, millega tuli kaasa üksjagu varandust, sh ehted. Nemad neid ei soovinud ja kuna meil on "selline kodu", siis pakkus mulle. Ma plaksutasin rõõmust käsi.

Nendest karpidest tulid välja aga veidi teistsugused ehted, kui mina oma lapsepõlvest tean ja oman. Pool loomaaeda koos töötajatega on nendel ehetel kujutatud. Stiilinäited:

Siin ma olen juba teinud väikese selektsiooni "pärlitest"

Loomaaia asunikud.
On jõehobud, ahvid, elevandid, koerad, mitut erinevat liiki papagposid, öökulle ja muid tegelasi.
Kalad , ükssarved jm.

Loomaaia töötajad vist :)
Mulle siiski tundub,
et tegemist on jõuluvanadega,
mitmelgi tegelasel on suur kott selja peal.
Kui terve maailm peab jõuluvanat soomlaseks,
siis venelastel on mongol?
Vaadake neid nägusid!

Ja need kolm parempoolset tegelast?
Rohelised mehikesed - kas nendest ongi aasta otsa (vene) meedias juttu olnud?
:)

Need jõehobud kolivad peagi Tallinnasse.
Sõbranna Liina armastab jõehobusid,
las nad rõõmustavad teda!

Mind aga rõõmustavad mu uued heegelpitsiga jõulutuled,
mida ma kuidagi ei suutnud Bauhofi jätta.
Mandariinideta pole ka jõulusid,
eksju-onju?

Kas see läheb mistletoe-na arvesse?
Ma tahaks härrat veel rohkem musidega kiusata :)

Preili s. saadetise seas oli ka terve koorem klaasehetest pärlikeesid
või kuidasiganes neid nimetada.
Kaunistasin köögiakna ära ja loodan,
et Mesilane veel nii pikaks ei kasva, et neid kätte saaks :)

kolmapäevane.

Käisin vahepeal Ida-Võlumaal tädi vaatamas. Väikesest spaa-reisist kujunes suuremat sorti kaubareis, sh spaa-maitseline sellegipoolest. Ei tea mina, kuidas juhtus nii, et Bauhofi porimatti ostma minnes väljusin ma 200-eurose arvega, mis  pakiruumi äragi mahtuda ei tahtnud. Tulukesed, laternad, küünlad, kruvikeeraja komplekt (sest naisel peavad omad riistad ikka olema. eelmised kruvikeerajad härra lihtsalt nahhaalselt omastas eksole) jne jne jne.

Lisaks erinevatele jõulutuledele (sel aastal ma tahan oma kodu õues ka särama lüüa) tegelesin ka korilusega. Nüüd on laual nii:

Ja sellal kui ma siin kiirelt sõrmi klõbistan, käib mu väike Mesilane ja sõna otseses mõttes käib toas ringi. Seda noormeest enam käputama väga ei saa. Ainult püsti ja sammuke siit, sammuke sealt. 27 järjestikust potsatamata ja toetamata sammu on hetkel rekord. Eile õhtuks oli rekord senise 10 sammu pealt tõusnud 17ks sammuks, tädi on tunnistaja ja täna kodus - voila! Ja emme ütleb ta ka, päevas mitu korda. Oeh, ma tahan teda pooleks musitada selle eest :) Missest et härra käib ja issi-tab teda koguaeg, emme tuli ikka enne!

Mumm-faktor ja jõulud

Kurdan härrale:
"Tead, su poeg on Grinch!"

Härra ohates:
"Toppisid talle jälle päkapikumütsi pähe?"

Eiiii... Rudolphi kõrvu tegelikult, aga seda ma härrale ei rääkinud tema kommentaari peale ofkoors. Mesilane hopis suures kodu jõulustamise abistamise protsessi tuhinas viivuga põrmustas kolm kuuseehet. Mis ma olin veendunud, et on plastmassist. Klaasiklirin tõestas, et ma eksisin.

Mumm-faktor ja jõulud. Lõbus :)