esmaspäev, 20. jaanuar 2014

esmaspäevane pildipostitus

Kui ma eelmise esmaspäeva hommikul
vara Tartumaalt Tallinna hakkasin tulema,
oli ühtäkki maa muutunud selliseks.
Nüüd enam ei saa kingaga ringi jalutada,
lumi ja valge on.
 
Meil härraga on olnud mitu korda alljärgnev dialoog
teemal, et võtame kassi:
mina: "Musu ,võtame kas..."
härra: "EI!"
mina: "hästi armsa sellise pisikese..."
härra: "EI!"
mina: "kass...."
"härra: "EI!"
mina: "k..."
härra: "EI!"
härra (igaks juhuks veelkord): "Ei!"

Siis sel nädalal Tallinna minu juurde jõudes,
saabub ta, oh üllatust, kassiga!

Nimetatud tegelane oli siiski vaid ühe öö meie külaline,
sest härra pakkus transporditeenust loomakaitseseltsile,
aga naerda saime mõlemad.
Et muidugi, EI VÕTA kassi
ja siis ise tood.
 
Vahel on hea,
kui valid tavapärase marsruudi asemel
teise tänava või silkad jalavaeva kokku hoidmiseks
kuskilt hoovist läbi
ja näed midagi ilusat ja head.

Kui terve nädal möödus kiires tempos,
st nädala esimesel poole sain iga õhtu koku mõne oma kalli sõbraga,
keda polnud liigakaua näinud
(otsustasingi, et nii saab olema.
Kui Tallinnas olemise päevad,
siis siis kuulun sõpradele),
härra saabudes toimetasime kahekesi asju ajada,
nt käisime fotostuudios kahekesi,
aga sellest võibolla kunagi hiljem eraldi,
siis nädalalõpp oli rahulik ja meie päralt.
Härra oli hõivatud laupäeva lõunani
ja kuigi mõnus oleks olnud lumises maakodus Peipsi ääres,
sii otsustasime,
et ei hakka sõitma üheks päevaks.
Olime pealinnas ja nautisime talveilma siin.

Uskumatu lugu, aga m apolnud 15 aasta jooksul kordagi
Pääsküla rappa jõudnud.
Aknast välja vaadates tundus imeline ilm olema
ja suundusimegi härraga jalutama.
Ma olin ilmselgelt ilus ja mitte praktiliselt ega soojalt riides,
aga mis siis.
Ja seda lugu kaameraakuga ma juba rääkisin...

Tõesti väikest viisi muinasjutt oli,
sest mulle talve juures see vaade meeldib,
kui on sinine taevas ja lumised puud ja päike.

Pärast tegime (loe: härra tegi ja mina vaatasin) kiired uisusammud
Nõmme spordikeskuse jäätunud tiigil
ja siis ma olin juba nii külmunud küll,
et suundusime koju ära soojenema.

Pühapäev ei saanud olla kehvem,
st härra ei mallanud niisama passida
ja me läksime jällegi jalutama.
Jalutasime hiiglapika teekonna Stroomi randa
ja sealt muudkui tee viis,
kuni olime Balti jaamas.
Tegime soojendava tee,
mis ühtlasi oli väga hariv :)
Mina selle hotmaili fakti tahaks küll kahtluse alla seada,
aga ega ma ei ole üle googeldanud ka samas....

Ja väike toidublogi siis ka:

 Eilsest kõrvitsasupilaarist üldse pilti ei olegi. Ma saan nüüd nädal otsa seda suppi süüa, liiga palju sai :)

1 kommentaar:

mama de montagne ütles ...

Like @ toidublogi :) PS kui sa mitu päeva sõid seda suppi, siis said kindlasti mõne pildi tehtud? :)