esmaspäev, 1. oktoober 2012

esmaspäevane pildipostitus

Minu jaoks oli möödunud nädal raske. Saabunud imelisest Gruusiast, algas taas argipäev ja tuttavat argist ei olnud selles midagi.

Öeldakse, et inimesele antakse nii palju, kui ta kanda suudab. Tundsin, et olen põlvili ja enam ei jaksa. Aga et mitte nii masendavat nooti hoida, siis mõned pildid muudel teemadel.

Mul on suitsetajate perekond.
Ma ei tea, kuidas mina jälle see must lammas olen
ja kuidas see pahe minust mööda on läinud.
Igatahes lapsepõlve autosõitudest mäletan ma,
kuidas esireas muudkui suitsu kimuti.
"Aga aken on ju lahti!!!" argument teate,
pistke kuhu tahate.
Eks ma annan aru jah,
et ma olen lapsest saati raske iseloomuga olnud :)
Mul on põhimõtted :))
Ja suitsetamine nendesse ei kuulu.
Ja suitsuhaisu ma lihtsalt jälestan.
Aga ega mind ju kuulda võeta :)
Kahju, et selleni peab iga inimene ise jõudma,
mida see pahe enda ja teiste tervisele teeb.

Mu sõpradel on beebibuum täies hoos.
Reedel Tallinna tuuri tehes külastasin varsti-varsti siia ilma tulevat kõhubeebit.
Külmkapi peale sai jätta soovitusi ühe uue tubli Eesti mehe nimesoovitusi.
Minu soovitust pildi tegemise aegu veel kirjas ei olnud.
Ja kui kodus isaga poisslapse nimedest rääkisime,
siis temal on ka üks korralik nimi välja mõeldud.
Ma siiralt loodan,
et vennas saab esimesena poja :))
Jeekim.
Selline poisslapse nimi siis :))
Et noh, kui kellelgi läheb vaja!

Selle ürituse kohta ma juba veidi sirgeldasin ka.
Kiiver on? - On?
Okei, minek!



4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mul ka kodus suitsetati. Mäletan kuidas ema ütles kunagi, justkui vabandades oma suitsetamist, et rohkem lapsi ta ei plaani. Kui tuli puberteet, hakkas see suitsuhais täiesti segama ja häirima. Hommikul koolis tundsid kuidas juukseid haisesid selle järele, kodus hingata ei suutnud. Panin uksi kinni (kööki, kus nad suitsetasid ja enda toa oma), mis viis selleni, et isa ähvardas uksed üldse eest võtta. Ohjah. Igaljuhul mina ei suitseta, kuigi olen ikka proovinud ja olen ka endale pläru keeranud. Aga see kõik jäi varatäiskasvanu-aega. Siiani jälestan suitsuhaisu. Mees on ka mittesuitsetaja, suitsetajate perest. Huvitav, kas minu lapsed hakkavad suitsetama, kuna neil puudub see suitsuhaisu-teema lapsepõlvest :)

Kadri Kivistik ütles ...

Ma tean, mis tunned. Ma olen ka suitsetajate perekonnast. Kui omaette elama kolisin, siis peale maakodus käiku pesin nii kõik enda riided, ennast ja kotid-saapad panin rõdule tuulduma. Nüüd kui vennas-isa külas käivad, saadan nad 4-lt korruselt alla õue suitsetama - siis vähemalt jõuab natuke suitsuhais kaduda enne kui nad tuppa tagasi tulevad (meil rõdu ka aga seal suitsetada ei luba). Aga jah - suitsuhaisu vihkan ja minu meelest haisevad veel kõige jubedamini konid (no vennas tõi algul need üles prügikasti :S). Mehe vanemad õnneks ei suitseta :)

rinzik ütles ...

lapsed ziguli tagaistmel, täiskasvanud ees plärudega, aknad lahti.. minu lapsepõlve stoori. aga eks ajad olid siis ka teised.

herz ütles ...

Vot jah. Žiguli ja bensiinihais ja kruusateed. Isegi killerkombo, eks? Vale! Lisame ka suitsetamise :D