Eile hiilisin jooksma. Tähendab, isa KÄSKIS minna ka teisele ringile pealelõunat (muig, mis see on mingi vihje või??) ja ma sättisin nii, et koer ei näeks. Õite rahulik ju on joosta nii, kui üks jalus tilberdab, risti-rästi muudkui eest läbi sahmib, KANNALE ASTUB KORDUVALT, ees seisma jääb ootamatult, niiet vaat et ninali ei lenda, möödasõitvaid autosid üritab hammustada või siis naaberkoertega "kumb vaatab pikemalt teisele otsa" mänge mängib?
Niisiis, hiilisin salaja, kui koera tähelepanu oli mujale suunatud. Ja jooksin teisele poole üldse. Olin juba 500 meetri kaugusel umbes, kurvi taga, kodu enam ei paistnudki, kui ühtäkki selja tagant hullu madistamist kuulen. Kes jooksis tuhatnelja järgi, mis?
Ohjah...
Ühesõnaga, ma siis jooksen muudkui. Ja teiseks ma nüüd ootan spordiklubilt tagasisidet oma personaalse toitumiskavaga. Jah, asjad hakkavad muutuma mul siin :)
Loodan, et preili Mirjami ennustus siiski ei täitu. Ehk et "meie vanuses tippsorti naasemine lõpeb ortopeedi juures."
Khm.
Teiseks ütles ta veel mu liikumise vajaduse kohta, et "läheb mööda!" Seda ma kahjuks usun küll :)
P.S. See on mu tuhandes postitus siin blogis. Üsna auväärt lugu.
P.S. See on mu tuhandes postitus siin blogis. Üsna auväärt lugu.
2 kommentaari:
Oh, see koera järgijooksmine tuletas meelde neid minu elamusi, kui ma olen läinud kodust metsa kolama või pildistama ja siis kusagil mitme km kaugusel, istud kusagil kännu otsa ja järsku kuuled kuidas põõsastes läheb ilge ragistamine lahti, kuidas südame alt tõmbab külmaks, et kes siis nüüd.... ja põõsast hüppab välja me armas koer, kes mõistagi on üliõnnelik, et ta mu ometi üles leidis. Ometi sai minema hiilitud nii, et ta ei saanud näha. Kristina
Heh :)) No just, enda arust hiilid/hiilin veel nii kavalalt ka...
Just naasesin oma tänaselt ringilt, special lasin koera tähelepanu hajutada ja ei kasu miskit!!! Ta oli ikka järel, isegi et ma olin seekord lausa kilomeetri kaugusel ja terve aja silmapiirilt kadunud ehk et ta isegi ei näinud mind kordagi. Koerad :))
Postita kommentaar