kas tead, et homme alustame nullist*

Õukei, melanhoolsetel postitustel on nüüd lõpp. Missest et ma tegelikult väga katki olen, siiski on suvi ja sõbrad ja rand ja päike ja chill ja katusekohvikud ja maasikamargaritad. Lisaks on taskus tänasest veel ühed lennupiletid ja üksnes mõte, et 5 kuu pärast (kui Eestis on raudselt jälle lumi maas, sest noh 6 kuud lund peab talve jooksul ju täis tulema) on mu üks suur unistus liikunud listist "tahan" listi "tehtud" ja see teeb mind überhäppiks.

Kõik muu on kräpp, aga selle peale vanad eestlased kukkusid jooma (loe: võtsid üks kaks kolm neli ... naps).

*öösiti kõndides

i belive

I belive that laughing is the best calorie burner.
I belive in kissing, kissing a lot.
I belive in being strong when everything seems to be going wrong.
I belive that happy girls are the prettiest girls.
I belive that tomorrow is another day and
I belive in miracles.
(Audrey Hepburn)


Mina ka usun seda. Ainult, et tihtipeale uskumisest üksi ei piisa.

change something

Kui töölt ei saa minema juba tükil ajal "pastaka kukkudes" (ja seda suvel!!!) nagu kõik ümberringi ja põhjus ei ole mitte töös, vaid et ei jaksa enam kodus riisi keeta a.k.a õhtusöök ühele, siis tuleb võtta appi abivahendid deja vu ja bora bora.

Pärnu suvi

Jaanid nagu ikka. Pärnumaal. Kui laulusõnad on, et "..kordub sama kevade...", siis minul korduvad muudkui jaanipäevad. Pärnumaa. Koduõlu. Šašlõkk. Jaanituli. Salatid. Kõik jutud.

Ja siis chill Pärnus. Nagu alati. 

Pildi allkiri on: "Vendade koolituspäev - rullnoklus algajatele I, II ja III".

Ehk siis - poisid läksid Pärnusse kruiisima ja mina libistasin end tagaistmele. Vihjati küll, et kle puid metsa kaasa ei võeta, aga ma tegin, et ma ei kuule :) Sain visuaalset koolitusmaterjali, kuidas sõita seksikalt ja kuidas naisi lantida ja üleüldse :) (nad muidugi väga ei skoorinud, sest noh, ma olin tagaistmel :D)

Pärnu suvi überalles.

öised mõtted

Ükskord lähiminevikus istusin ma muudkui arvutis poole ööni (väljas oli suur valge juba käes :D) ja surfasin oma lõpututes albumites ja klapitasin pilte ja kribasin tekste... ja mõtlesin, et teeks hunniku ägedaid magneteid omale külmkapi peale. Nüüd on kaustatäis "toorikuid" ootel. Ise olen hullult rahul muidugi. Kui leiaks netist veel koha, kus tehakse selliseid pehmeid magneteid, siis annaks tellimuse töösse ära ka.

Näiteks sellise teeks :)

memo endale

I'll see you when you get there.
If you ever get there ...
C U when you get there.
If you wanna get there ...

I like the way you...

Masendav uni on! Ainult magaks. Olen seda mustrit enda puhul märganud varemgi - mitu mitu kuud lasen ringi nagu orav rattas ja öösiti magan vaid paar tundi, et siis jõuda staadiumisse, kus enam üldse ei jõua-ei jaksa. Ja kuna südant vaevavad ka mitmed asjad, siis ongi lihtsam tekk üle pea tõmmata... Kui ma selline inimene oleks.

Reedel peale linnas lounge'tamist (Spirit - väga mõnus koht taaskord, toit tuuakse ette minutitega) kustusin kl 22 diivanile ära, et öösel mingi aeg (ma arvan, et oli öö, kuigi õues oli valge ja seinakell mul teadupärast lõpetas töötamise ja ihsand kui palju ikka maksavad ilusad kellad aga mitte sellest) voodisse ümber lokeeruda, laupäev oli vägagi produktiivne, kus ma jõudsin käia linna peal ja pargis piknikul ja külas ja autoga ristmikul hätta jääda aga siiski eluga välja tulla jamast, ent pühapäeval "puhkasin korraks silma" ja kui üks hetk end ülesse ehmatasin, arvasin, et magasin sisse tööhommikusse, sest korraks silma puhates ei ole ju vaja äratust panna ja väljas oli nii valge, kui silmad avasin (ja see vist on küll kõige pikem lause peale 12nda klassi lõpukirjandit) - ühesõnaga, 15s või mitmes iganes käsk (mul on siin vahepeal lisakäskude andmise numeratsioon sassi läinud) on, et sina ei pea mitte suvel päeval magama minema, et ennast pärast pooleks ehmatada. Punkt eelmisele lausele, viimaks ometi.

On see tohutu uni nüüd tingitud aktiivsest ringi rändamisest, varahommikustest jõusaalitundidest, katusekino hilistest seanssidest või millest? Ja seoses tohutu unega on kaasas tohutu laiskus ja ma üldse ei viitsi oma piltidega tegeleda, kuigi läbi töötamata maht on masendavalt suur ja muudkui kasvab, arvestades minu produktiivsust selles valdkonnas. Ma pole isegi viitsinud välja otsida neid pilte, mis ma tahan albumisse ilmutada ja see kõik on nii väsitav, et ainuüksi sellele mõtlemine ajab haigutama.

Ja samas kriibib, et need asjad tegemata on, sest noh... ma olen natuke friik või nii :)

Kohe-kohe saabub õnneks pisipuhkus (jälle) jaanipäeva näol ja siis ma kavatsen grüünes lebotada ja äkki võtan end kokku ja tegelen pildimajandusega, aga äkki hoopis loen mõne alustatud raamatu neist öökapil seisvast mitmest läbi või hoopis pannakse köögitoimkonda? Ei me ette tea... Mida ma siiski tean, on see, et 2,5 nädala pärast toodan ma lisapilte. Peaks vist hakkama taas kohvrit pakkima.

oikuiäge!

Ükskord ennemuistsel aal küsis sipsik nõu ja herz pakkus abi ja abi läkski vaja üks päev. Digimuutusin muidugi kohe personal shopperiks ja saatsin oma abi saaremaale :)

Täna saabus vastuüllatus, kui valvelaud helistas: "Tere, teile võib vist õnne soovida! Tulge palun valvelauda, ilus pakk ootab teid."

Ihsandjumalkuiägenoh! Täiesti üleliigne, aga väga meelitav küll. Kolleegid käivad ja noolivad ja üritavad välja pressida et keskusmismillalmiks :) aga ma olen meister ennast salapäraseks tegema ;)

Niiet superäge üllatus ikka. Thanks, sipsik! Meeskolleegid (keda on pmst enamuses eksole) on kõik leilis. Vinge!

mina džungel, sina pidu

Alkovalik on poes muutunud täitsa lõbusaks.

Aga mitte sellest. Saabunud on ammututtav jaani-ilm ehk kampsunid ja joped kapist välja. Väga paslik muidugi selliste ilmade puhul võtta plaani katusekino üritus. Aga noh, nii piinlik, kui see ka ei ole, pean kinoguruna tunnistama, et Pulp Fictionit ma ei olegi näinud.

Eelaimdus on, et seal on palju verd eksole... Ja ma olen suuteline ka kinolinal esineva vere peale pilti taskusse panema. Ja noh see külma ilma teema. Mõlema probleemi puhul loen lahenduseks sümpaatiat, kes mu sinna katusele lohistab. Ja meest sõnast, ma loodan ("kannan sind kätel ja teen kõik, mis sa tahad...").

Kordan, meest sõnast ... :)

väga diip postitus

Nägin ca 13-aastast, selline t-särk seljas. Tjah, nii ongi vist.

yeah...

... võrratu pühapäev!!!
(ja ma panen ise linnukese "c'mon there's more")

disko pole oluline, punk on põhiline!

@Rockvere 2011

Jah, ma ei oska seda pilti õigetpidi panna. Blogger blokib mu head üritust siin. Mai saa üldse aru, kuidas ta paneb täitsa püstiseks keeratud pildi niimoodi siia.

Veel. 24/7/365, aga eriti just suvel on niinii mokkamööda, kui hommikul ei tea, kus õhtu lõppeb. Ja nii üliäge oli end avastada Rockverest kell 19, kui kell 17 ma veel ei teadnudki, et mu tee sinna veab. (iseeneses oleks olnud hea väheke seedimisaega saada, et end veel pungimaks tuunida kui ma olin. sest mul on ju küll terve hunnik varustust, mida sellistel puhkudel kasutada...) Seega suvine varustus on marypoppinsi kott, kus peab kogu eluks vajalik kaasas olema. Ja auto standardvarustuses on vesipiip ja grill eksole!

Nädala sms-vestlus:

herz: Disko pole oluline, punk on põhiline!

aadu: vt, et sa rasedaks ei jää seal!

Jah, see viimane on samuti standardvarustuses inside joke. Samamoodi nagu "high five - awesome" või "selles [sisesta ise mida parasjagu näed] on vilsandit!" 

La dolce vita, onju?

sama pilk su silme ees nii udune*

Kui seinakell on viimase kahe nädala jooksul NELI korda seisma jäänud, siis kas on tegemist praakpatareidega või on kella best before läbi??? Täiesti marru ajab.

Miks kuradi pärast on vaja akna all traktorite ja muude agregaatidega hakata tegutsema laupäeva hommikul kell 6??? Seega ma olen vastu tahtmist tagajalgadele aetud hommikul vara, mis iseenesest võiks ju resultaadina kätkeda seda, et ma koristaks veidi või nii, aga see lärm akna taga on nii kõrvulukustav, et ma ei suuda ennast motiveerida üldse.

Blogi tarbijalisa ikka ka ehk herzi kohvikukogemused. Avatud ja siis kohe ka järgi proovitud on täitsa tuttuus koht vanalinnas Leib. Mis on peidetud Uuele tänavale ja tegelikult väljast nagu üldse silma ei hakka. Aga et ta asub imeilusas vanalinna hoovis sees ja on niinii äge koht... oo ja need toidud ka... (jah ma mõistan, et ma ei ole suurem asi toidukriitik sellises sõnastuses). Leitud on seega minu uus lemmikkoht. Saab võrdväärselt plusspunkte Kaberneeme OKOga, kuid täiendav punkt tuleb selle eest, et asub nii lähedal :)

Polnud käinud ka varem Elevandis, kuid nüüd on ka see tehtud ja see koht lummas mind samuti. No neid söögikohti vanalinnas on ju miljon eks ja kui tahaks ikka võimalikult paljudes käia, siis on ideefix, et põhiroog ühes restoranis, magustoit teises. 

Lihtne :)

*nii siis jääbki

herz ja 7 pöialpoissi

ehk lugu sellest, kuidas kolleegidega "tööseminaril" sai käidud.

Kõigepealt kanuumatk (kus esimene ümberkäija ei olnud veel "sadamastki" väljunud, iseloomustades sellega suurepäraselt me igapäevast tööd ehk ei saa töö veel alatagi, kui juba ollakse omadega põhjas :D), siis grill, saun ja chill ehk kogupere joomismäng "ma ei ole kunagi". Hea mäng kedagi täis joota, eriti kui see keegi on ainus naisterahvas seltskonnas :)

Kuna tekkis kerge arutelu, et kus mina peaksin ööseks end majutama, siis lahendus see siiski ilma kakluste ja armukadedushoogudeta nii, et võtsin omale voodi, mis ei olnud suuremates tubades vaid trepihallis. Seega sai alguse põhinali, et "herzi öömajast käivad kõik läbi".

Hommikul, kui ma laua alla joodud pöialpoisid füürer-Ruti kombel minekule kamandasin, läksime me minu juhtimisel omadega rappa (meenub, et ma olen seda nalja siin blogis juba teinud...) ja seejärel saatsin ma mehed põrgusse kõik.

Ja põrgust leidsin ma üles ekspeika oi kui ammuse sissekande. Tjah, vana arm ei roosteta :)

Niisiis jah - Õnneseen, Aevastaja, Toriseja, Ninatark, Unimüts, Häbelik, Doktor. Minu pöialpoisid. Õhtu teine lemmiknali oli: "statistically, 6 of 7 dwarfs aren't Lucky!" :))

Ja olgu tervitatud aadu, kes mind tagasi kodusesse Tallinnasse ootas sõnadega: "Ma loodan, et sa rasedaks ei jäänud sellel tripil". Jällegi, sõbrad, teiega on hea :)

vaheraport: herzi 28s hooaeg, episood 159

Kuidas see on nii, et nelja arvutist eemaoldud päevaga ree peale saamiseks kulub terve nädal??? Isegi nii supersuve ilmadega nagu praegu? Ehk siis peale aprillikuu Saksa-Austria trippi oli readeris circa 250 lugemata postitust, samapalju peale maikuu Šotimaad ning ca 180 peale juunikuu Ungarit. Hämmastav. Kui ma igapäevaselt arvutis istun, ei kirjuta pea keegi midagi oma blogisse :)

Ja et mitte oma ilusaks kujunenud mustrit rikkuda, soetasin täna hommikul juulikuu tarbeks lennupiletid. Juhhei noh :) Kuidas see kõik mu übermastertalveplaani toetab, ma igaks juhuks ei analüüsi, sest nii paljukest kui ma oma blogihuumorinurgast õppinud olen, siis kõik, mis ma küsin (loe: tahan), ma saan. Või kui ei saa, siis järelikult ma ei tahtnudki :) Seega ma tean, et ma saan oma plaani teostatud.

Aga muul ajal olen ma täiesti hulluks minemas. Nii palju jookseb tööülesandeid korraga peale, et ma ei ole veel eelmist käsku jõudnud seedidagi, kui juba uus tuleb, ja seejärel küsimus, kas eelmine on täidetud. Tjah. Mis ei tapa, teeb tugevamaks vist. Samas, kui ma käingi tööl tempoga 2 nädalat, puhkus, 2 nädalat, puhkus, 3 päeva, lähetus, siis... millalgi tuleb ju tööd ka teha eks.

Ning vabal ajal? Vabal ajal ma käin aaduga dejavu's ja mustas puudlis (mis on üliäge koht ja so gei teenindus, et lahke käega saab tippi jätta :D) ja tuunin pilte (kuigi lihtsam oleks see neetud kaamera puhastusse viia kui neid sensoriplekke remove'da) ja kirjutan reisikirju muudkui (reisikirjade kirjutamine on mulle süsteemipedele absoluutne lemmiktegevus, aga viimase aja tiheda graafikuga tunnen, et dziisas, ei jaksa enam :D) ja olen õnnelik. Vist :) Missest et meesterindel on hetkel vaikus (ja need, kes ebaregulaarseid ülesastumisi teevad... no kurat kes nad mulle lahti tõlgib???), et tööl on hullumaja ja ebakindel tulevik, et isiklikke asju üldse ei jõua korraldada (auto ülevaatused, kindlustused, teatud ettevalmistused jaaniiedasi), et aeg kaob kuhugi ära... see ei loe. Loeb see, et mul on maailmaparimad sõbrad. Ja et on SUVI.

Kui ma jälle tükil ajal ei raporteeri, siis ma:

A- läksin kanuuga põhja

B- teen tööd või trenni

C- istun aadu või mõne teise preiliga kohvikus

D- vahin kodus F.R.I.E.N.D.S.i ja irvitan omaette, samal ajal kui kõik grillivad-chillivad-hullavad.

Jah. Nii ongi.

olen käinud pikalt mööda ülesse- ja allakäigutreppe...*

Nonii, kannatamatud :)

Aimbäkk.

Reisikokkuvõte lühidalt - peale selle, et reisidega seonduvalt on kujunenud mulle väikesed hobid (postkaardi/kaartide saatmine, magnet, ehete soetamine, lennupileti kontsude kogumine jaaniiedasi), koguneb mu kontole vaikselt ka üha uusi "welcome to estonia...wtf?" kogemusi. Uus nice hobby indeed.

Tänane wtf? - lennujaamast taksoga koju jõudnud, ootasid mind ukse all naabrimees (kerime postitusi allapoole, kuni leiame kes tuu om) ja ilus naabripoiss õndsas idüllis, kus taaskord joogine naabrimees tervitas mind: "oo see on ju meie naaber... sind pole ammu näha olnud, mis sul on uus kutt või?"

(ma muidugi torkasin eht eestlaslikult (loe: õelalt) vastu, et tule uuri kell 2 öösel, aga selle peale ta jäi lolli näoga vahtima. juu siis on tegemist väikest viisi kuutõbisega pealekauba)

Naabrivalve oma ilus ja valus, maivõi.

Poole tunni pärast, kui sümpaatia mind auto peale võttis ja me minekut tegime, vaatasid aknal nii naabrimees kui tolle naine. Hea veel, et ei lehvitanud. 

Reis ise oli muidugi fantastiline :)

*poolel teel