madisepäeva toimetused...

Nii kui 24. veebruar kukkus, nii olin mina paraadi vaatamas linna peal. Tšekkisin moodsaks jäädes interneedusest järgi, mis kell bussid lähevad ja kuna kamraadidega olime kokku leppinud nulltsooniks Draamateatri esise kell eleven-o-hundred 1045, siis kaval plaan mu meelest oli võtta buss, mis Estonias kell 1043.

Ainus viga rehkenduses oli muidugi paraad ise. Blondide juuste all ei klikkinud ära, et bussimarsruudid kõik võssa viivad sel puhul. Enamvähem jõudsin kohale, mõningase hilinemisega küll.

Nulltsooni jõudes pidin ma muidugi esimese asjana poisse ja nende khm varustust vaatama. Olgem ausad, poiste pärast ma ju ainult läksingi :)

Sai „TERRVISTT HÄRRRRRAAA PRESIDENTTTTTTT!!!“ üle vaadatud, küünarnukkidega trügitud rahvasummas ja varbad küljest külmutatud. Poisid, püssid, masinad ja hävitajad olid ka kõik vinksvonks ning enne kui härra ise sõna võtma hakkas, tegime vehkat. Komeeti jõudsime praktiliselt tühja restosse ja kui oma viimsete veeringute eest leiba luusse lasime, irvitasime järjekorras näljaste nägudega vahtivaid inimesi, kes peale härra sõnavõttu üritasid omale sooja nurka leida.

Seekord sellise külma ilmaga ma ise Vanemuise sõitu ei viitsinud ette võtta. Jah, minu kaunist kleiti ETV ei näidand sel aastal :P Vaatame, kuidas järgmisel aastal ilm on :)

köögirubriik

Tegelt on hea, et ma ei pea hoolitsema kellegi teise kõhutäie eest peale iseenda. Sest ma ei kujutaks ette, kes nõustuks näiteks mu tänast õhtusööki sööma. Kui ma ise ei teaks, et tegemist on traditsioonilise tudengite "spagetid hakklihaga" ja et lihtsalt spagetid on teist värvi, ei nõustuks mina ka seda asja sööma.

Lauake kata end, kui makaronidest on kodus alles vaid Itaaliast toodud mustad spagetid... Kahju aint, et rohelist ketšupit ei ole enam poodidest leidnud (tervitustega nelele ja tartu tudengipäevadele aastal 2002).

laiendatud perering

Mul on nüüd uus sõber Tom. Ta ise peab end küll Jüriks, aga ma ei lase end petta. Minust ja Tomist saavad head sõbrad, ma juba vaimusilmas näen seda (noh, nagu twilight eksole). Tom, või kui soovite siis TomTom (topelt ei kärise) nimelt viib mind paljudele reisidele, ja kellele ei meeldiks sellised sõbrad eksole.

Tomi tulek minu ellu oli ka tore. Käskisin ekspeikal end assisteerida, et milline Tom peaks minu ellu kuuluma. Ta viis mind hoopis poodi, et oma semudest müüjatel lasta seletada. Vaatan, kuulan, küsin, uurin, seletan seal müüjakutiga, kes istus jope seljas, sest tahtis parasjagu suitsule minna, kui me ekspeikaga oma küsimustega sisse lendasime. Siis kui müüjakutil soe hakkas lõpuks ja ta soojendusdressi maha viskas, lugesin ta rinnasildilt nime ka ja tuli välja, et müüjakutt oli minu sõber ka. Aga mai tundnud teda ära üldse.

Peale tundi ja vist isegi rohkemat aega, kui sai ikka mitmete Tomide hingeelu uuritud ja lastud müüjakutil karpe lahti kiletada ja näpitud erinevaid isaseid, leidsin Selle Õige. Mis oli kaks korda kallim sellest hinnast, millega ma arvestanud olin. Seega lasin sipsti vormistada järelmaksu ekspeika nimele (näete kui osav ma olen, eksju) ja müüjakutt küsis tagasihoidlikult viimaks ka mu dokumenti. Seda siis silmitsedes muigas, et seda ta arvas, et see mina olen, aga ei julgend öelda midagi. Noh, kohe näha, et vanad sõbrad.

Nüüd ma siis istun siin ja räägin Tomi ehk Jüriga juttu - "paremale, seejärel vasakule..." jne. Minu üksikutel õhtutel on ka nüüd kriips peal.

tuju puudujäägid

Homse tähtsa päeva puhul kostitas boss täna kõiki kringlitükiga, mille sisse oli torgatud pisike sinimustvalge lipp. Suurest härdusest lubasin kamraadidega homme paraadile minna. Võin ette ära öelda, et riietun ilmastikuoludele mittevastavalt ja külmetan tagumiku ja muud kehaosad ära. Sest ma ei ole talveinimene, saage aru juba.

Üldiselt on nii kopp ees ja tuju nullis, sest

1. see neetud lumi ja külm ja tuisk ei saagi otsa! Sel aastal võib raudselt juunikuus ka veel metsavaheteedel lund näha.

2. asjad ei suju nii nagu MINA tahan ja see on neetult frustreeriv.

3. igav on ja muffigi pole teinud ega tahagi teha, sest  - vt põhjus nr1.

4. pool aastat trennis higistamist pole eemaldanud ainsatki kilogrammi. Mis neetud spordiklubi see selline on, ah?

Kindlasti on neid põhjuseid veelgi. Tuleks ometi juba (Praha) kevad!

ööd on siin mustad

Viimasel kahel hommikul olen ma ärganud täielikus hämmingus. Magama minnes hobusesabasse sätitud juuksed on kahel hommikul järjest olnud lahtised (milles iseenesest pole midagi müstilist) ning pange tähele, patsikumm ümber parema käe küünarnuki!!! wtf? Kuidas saab patsikumm ümber küünarnuki olla? Oleks siis padja peal või midagi...

Ihupsühholoog Õõdult sain nõu, et ma peaksin oma uneseansse filmima hakkama, et müstilistele asjaoludele jälile saada. No ma ei tea, kas nii äärmuslikuks on vaja minna. Ma ikka vist ei taha teada, millega täpsemalt ma öösiti tegelen.

Unest veel, aaaaaastaid tagasi üks tollane sõbrants targutas, et kuidas kiiresti ja efektiivselt magama jääda - paned silmad kinni, siis on must eksole, paned selle musta ka kinni ja siis magadki. Tere tali, pane ise see must kinni. Minu mustal küll onoff nuppu ei ole.

Nüüd, palju targemana, on mul hoopis oma nõks, kuidas kiirelt magama jääda. Keerad voodisse ära, kujutled end kuuma mehe käte vahele ja juba ongi hommik käes, enne kui jõuad pilti näha khm põnevamatest poosidest. Peab tunnistama, et see on totaalne masu, isegi fantaasiaid või unenägusid ei jagata enam tasuta. Ma ei imestaks, kui mulle järgmisel seansil ilmuks mingi error teade, et valitud (täiskasvanute) kanal ei kuulu mu põhipaketti.

Ja masu olevat hoopiski masendav suguelu... makes sense, jeesh.

palsam minu hingele

Eesti mees kaunite sõnadega juba ei koonerda:
"Päris hea söök. Tundub, et sa oled seda varem ka teinud.."

nõupidamiste kahjulikkusest tervisele

Bossidel peaks olema keelatud geniaalsetele ideedele tulla. Mul nt toimus äsja 2-tunnine nõupidamine lauluväljakul. Kelkude, kuklite ja jäsemete külmumise ning otsast kukkumisega. Ainus viis sooja sees hoida oleks olnud pläsku. Jägraga, aga noh, auto + tööaeg = unista edasi luuser. Loomulikult olin ma neetult kohusetundlik ja jõudsin 15 min varem kohale, et juba olla jääprintsess selleks ajaks, kui kolleegid saabusid. 

Boss ise kohale nõupidama muidugi ei saabunudki, sest tal oli vaja tööd teha. Mitte nagu meie, tööneegrid. Mitte et ma eelmised päevad/ nädalad poleks ületunde teinud ja neegrina teen neid tänase päeva nõupidamise tõttu ka järgmised nädalad.

Ajasin oma kukli näost sisse, ajasin kogu tee papptopsist omale mantlile ja värisesin autos, kuni veri jälle ringi käima hakkas nii suure valuga, et ma oleks ise omal käed-jalad otsast närind. 

Vähemalt kuklid, mille eest eile taheti 12 raha, müüdi täna 6ga. Djuudid on tabanud, et saab sama nippi kasutada, mis roosidega naistepäeval.

kas sa tead?

1. paarikesed, kes ainult koos tahavad reisida

2. remondib nii suure hoolega, et finantsi ei ole
3. ei taha autoga reisida
4. ei saa puhkust 01-11.04
5. lapsed kodus
6. on tšehhis käinud juba
7. ei ole autojuhilube
Leida nendele tingimustele MITTEvastavat inimest - ULME.

Autos on 1 koht isikule, kes ei ole selline. Sa tead mõnda sellist?

üüüüübertähtis päev

Täna on üüüüübertähtis päev. Ma sain kabineti uksele oma nimega sildi.

Siitpeale edaspidi hakkab erroreid sadama. Nüüd leiavad nad mind kõik oma totakate soovidega ülesse ... Vähemalt on kirjapilt õige. Laupäeva õhtul oma broneeritud laual broneerija nime vaadates silmas vastu mu nimes Õ täht. Nii põnevaks pole mu nime enne tehtud.

peace & häppiness

Kuramuse hea on olla. Rahad on kõik otsas ja rohkemgi veel, kuid sellest on täitsa poogen. Riis hapukoorega on ka hea söök.

Kord aastas, kui on kõige rõvedam kuu (also known as veebruar) ja selle kõige rõvedama kuu kõige rõvedam ilm (also known as tuisk-torm-tuul-külm ja muu pask), lähen ma messikeskusesse. Sest no see 5 km/h liikumine autoderivis on nii nummi ju. Ja rahvamassi sees küünarnukkide väel liigelda samamoodi. Aga vähemalt seekord on saak hea.

Mõru on ainult, et masterplän sünnipäev Araabia Ühendemiraatide-Malaisia-Singapuri ringreisil jääb ära, sest piletitega ei jopanud. Sellest on ikka ulmeliselt kahju. Noh, mokk maas võib öelda, et alati on olemas järgmine aasta. Sellest reisist oleks tulnud küll midagi eriliselt huvitavat, arvestades, kellega ma sinna läinud oleks...

See aasta tulevad ühed teised sihtkohad isiklikust Top25st.

Hüppan natuke toas ringi naabrite "rõõmuks".

Be my Valentin

Hea, et ma kinos "Valentinipäeva" käisin vaatamas enne neljateistkümnendatveebruari. Sest seal oli täpselt selline valentinipäev lavastatud nagu mulle meeldiks - Piñata, pesapallikurikas, heavy drinking, elav tuli ja põletamine. Ahh poogen, piisab ka pesapallikurikast tegelt.

Sel aastal vähemalt on, mille terviseks võtta. Ekshärra õde teatas ettevaatlikult, et ekshärra kolib ära Tartusse. Helljess viimaks ometi nagu (mida siin on vaja nii kaastundlikult sõnastada, maisaaaru). Vähemalt ei pea enam viisakalt naeratama ja huvi teesklema, kui jälle ühes seltskonnas kohal oleme.

Niisiis, mu oma väike "I hate Valentines day" koos poes müüdava kräpi, pinata ja joomisega. Aaahh, la dolce vita. Samausulised võivad liituda. Nii nagu seal vilmis :P

Ja kui nüüd üdini aus olla, siis eks ma ka vahel libastun. Enne pinatad tuleb ka teater: "Kuidas dresseerida meest".  Aga see on ka kogu ninnunännu, mida ma omale neljateistkümnendaksveebruariks luban.

Verine pühapäev

„Pussitamine Tammsaare teel!“ oli aadu valmis eile kiirabile kõnet võtma. Vajadusel ka politseile/Reporterile kittuma. Suutsin külas olles köögitoimkonda pakkununa end korralikult veristada, nuga viilutas pöidlalt tüki nahka nii, et ma oma sõrme ja voolavat verd mitte vaadata ei suutnud (ma olen see, kes paneb verd nähes pildi tasku, ka filmi vaadates). Pöial veritses öö otsa ja hommikul tööl ka veel. Kui ma siis julguse kokku võtsin ja vaatasin lähemalt, mis siis toimub, jõudsin järeldusele, et mäda jm juraga paisunud pöial näeb välja selline nagu filmides ja seega on vajalik filmilik amputatsioon. Igatahes, rämedat moodi valutab ka teine. Nüüd ma siis olen siin nagu hvaking Tippjatäpp, tipin ühe sõrmega.

Jalga suutsin ma ka eile veristada, aga las see jääb :)

Killukese päikest tõid mu päeva ka kaks hulkurit, kes möödusid minust ja mu Põnnist, kui ma viimast lume alt vabastasin ning üks neist võttis vaevaks mind informeerida minu juuksevärvi, auto valiku, sõiduoskuste, üleüldise väljanägemise ja sõnakasutusoskuse seostest. Ühesõnaga, tehti mulle selgeks, kui mõttetu ma ise ja mu elu on. Sügav analüüs põhines mu lumepuhastusoskuse vaatlemise tulemustel ja olid nii põhjapanevad, et ma läksin ja otsustasin end külas pussitada.

Öö oli eelnevast tulenevalt muidugi täielik sürr, mulle kangastus fantastiline reis San Franciscosse. Millegipärast oli mu perekond laienenud 6 poisipõnni võrra, kellest alati 4 olid millegipärast kadunud. Lisaks olin võtnud kaasa pooltühjade patakatega fotoka ja laadijaid mitte. See ongi päriselt ka minu suurim õudusunenägu, et ma lähen tripile ilma või tehniliselt võimetu varustusega. Teiseks muidugi eiteakust tekkinud laiendatud perekond. Tea, kas peaks pöidlaga miskit ette võtma või vaatab neid huvitavaid unenägusid edasi?

kõiges on süüdi ...

Kõiges on süüdi Portia de Rossi Better off Tedis. Ja tema võimatult ägedad pluus-pintsak kombinatsioonid, nagu nt see. Minul loomulikult kohe soov temalt šnitti võtta ja sama kickass kuri kontoribitch olla ning vaimusilma tekkisid erinevad nägemused erinevatest pluusidest, mida mul vägaväga vaja on. Ja seda kõike loomulikult enne palgapäeva. 

Samal ajal oli mu auto nt arvamusel, et esiklaas võib sama hästi ka ära jäätuda seespoolt. Niisiis peale suuremat sorti õues kraapimist autosse istudes ei olnud nähtavus sugugi paranenud. Ja päriselt ka, seestpoolt kraapida on seda klaasi kordades keerulisem.

Niisiis sulatasin oma jäälilli klaasisoojendust üürata lastes ja sõitsin mööda linna ringi. Viimaks otsustasin pöörduda Kristiinesse, et poest kapsast ja porgandit osta (sest endiselt on teguriks palgapäeva eelne periood) ja lasta autol katuse all ja soovitavalt ukse lähedal seista ja sulada. Tore oleks olnud muidugi teada, et seal on hullemat sorti ehitusporr käsil ja parkida sai alles 4. korruse katusel. Kolm tühja ringi sõitsin parklakorruseid üles.

 Ja veel olnuks tore teada, et Kristiines on käimas täikamöll, oleks vist jätnud minemata. Loomulikult leidsin ma end meeleheitlikult riidepuid näpu otsa haakides. Ja esimest korda šoppamise ajaloos kõik proovikabiini viimiseks väljavalitud isendid istusid seljas pöörfektli. Arve - maitahamõeldagi.

Niisiis, nüüd ma olen hunniku pluuside ja  kleitide uus omanik. Mitmega neist tööle saab minna? Khm...

Jackpott

Eile õhtul kolleegiga mööda ühesuunalisi lumme uppunud tänavaid sõites irvitasime ja nuputasime, milline lumevall on jackpott ehk kas on tegemist lumega või autoga lume all. Kolleegiga mööda tänavaid sõitsin ma õhtusel ajal üldsegi sellepärast, et keegi oli tulnud hommikul tööle uljalt (oo kui soe ilm. Kevaaad) ilma mütsi ja sallita, et siis õhtul välisuksel peaaegu minestada õues toimuvat nähes ja panustanud siis hoolega oma naiselikule ihsssandjumalkuidasmakojusaan paanikale, millele kolleeg mingisugust vastupanu ei osutanud ja pakkus, et viib mu koju ära. Kesse keegi on, ma näpuga näitama ei hakka siinkohal.

Täna hommikul on minu enda auto The Jackpott. Ma ootasingi, millal see neetud lumi ja lumesahk oma vandenõu ellu viivad.

elu võimalikkusest peale 30ndat eluaastat

Reede õhtul… võib öelda, et terve vald oli kokku aetud aadu juurde sünnipäevale. Toimus infotund elu võimalikkuse kohta peale 30ndat eluaastat. Lubati buklette ja elusaid näidismaterjale, sellepärast ma ka sinna läksin. Buklette aga ei saanud, näidismaterjal jagas hoopis kiluleiba ja caesari salatit. Õhtu oli sisukas, informatsiooni sai palju, toimus viktoriin elu24 teadmiste peale (krt, ma täiega feilisin strippar marko tattoo uudistes ega teadnud, mis on uut kuuma liliti elus) ja võib öelda, et elu peale 30ndat eluaastat näib võimalik olevat küll :)

Et minu kehakaalu eest hoolt kanda, oli aadu nii lahke ja tõi laupäeva õhtul mulle infotunni lõppedes käekotti pakkimata jäänud torditükid isiklikult koju kohale. Tähistasime seda jäätise söömisega.

Seda neetud torti ajasin ma näost sisse ka veel pühapäeval. Ja siis ma imestan, et ligi pool aastat trennis käimist ja pole kilogi alla võtnud.

Töökaaslased pole sugugi paremad. Üksteise võidu täidavad laual olevat kommikaussi, millest ei saa ju tuima näoga mööda kõndida. Kui ma hädaldan, et miks jälle uued kommid, öeldakse, et kasvata iseloomu. Nii ma teda siis igapäev kasvatan… puusadele.

Saatan ei kanna Pradat. Minu saatan pakub kommi. Jälle!!!

sõnaseletusi Saaremaa moodi

Ka Riina otsustas mulle tagasi teha ja lajatas sõnaseletusmängu Saaremaa moodi. No eks ma annan endast siis parima, paari-kolme sõna ma tean küll :)

1. runntuhlis või runnakas - tuhlis on kartul. eemm... runntuhlis... keedukartul? mundris kartul?

2. mädima
3. sukapöisil - sokkide väel?
4. nott - ma ilmselt kasutan seda saarlaste mõistes täiesti vales kontekstis, aga magas nagu nott...? või siis mingi kalapüügivahend?
5. iguma
6. nõuke/nõhuke - niisugune?
7. sõuke - selline?
8. ruske - värvus? mingi punakas või pruunikas toon?
9. paargu - suveköök?
10. labu
11. leiges - kaalikas?
12. kessiku - kolmapäev?
13. tiidus
14. mässal
15. kartsas - garderoob? vanglas see üksiolemise/karistuse kandmise ruum?

Väga nõrk tulemus, ma vaatan :) Eks ma tean ikka roppuseid ka "välismaa" keeltes, nt meigas, seda küll nimekirjas ma ei näe. Ja no ma ei tõlgiks kah. Riina, anna nüüd õiged vastused mulle!