pühapäev, 12. juuli 2009

Paar murdunud küünt, ihu ja riided märjad, meik ja soeng kadunud, näpus lilled

Nii jõudsin ma pulmapeolt koju!

Tihtilugu on minuga nii, et mida pikem päev ja rohkem üritusi sel päeval, seda enam tundub päeva algus kuskil aegade hämarusest koitmas, päeva algust lõpuks ei mäletagi enam. Muidugi võis see tuleneda ka eelnevast 12-st magamata ööst...

Igatahes, 11.juulil kell 9 pressisin oma silmad lahti, riietusin kärmelt ning üritasin teha nägu, et ma pole üldsegi zombie, ning vurasin esimese raksu Põnniga, siis trammiga pruudile appi. Kohtusime ilusalongis, kus pruudile tehti kõige kaunim ja kõige loomulikum pruudisoeng, mida ma näinud olen. Mina pildistasin, siis ma natuke pildistasin ja ilusalongi lõpetuseks ma ka natuke pildistasin ilusat pruuti ja tema soengut.


Tihe graafik nägi edasi ette suundumise pruutpaari koju, kuhu peale meie kiirustas ka meikar ning asus pruuti kaunistama. Palju tal teha muidugi ei olnud vaja, pruut säras juba niigi. Mina muidugi pildistasin, mitte ainult pruuti seekord, vaid ka tema kiisusid (jajah, mu tuhandest pildist on üksjagu ka kassipilte :D). Pruudile kleit selga, kiired esimesed pildid pruutpaarist ning lubasin neil pärisfotograafi juurde minna. Ise tuhisesin koju ennast ka ilusaks tegema. Noh, nii palju, kui see oli võimalik :D

Kella 16ks kogunesime rahvaga preili K1 juurde, kuhu oli tellitud me maksitakso, ning suundusime Saku mõisa. Sest just seal me imeilus pruutpaar abikaasadeks saada soovis ja meiega veidi sel puhul pokaale kokku lüüa.

Taevas oli ähvardavalt pilvine, tseremoonia aga mõisapargis. Kui pruutpaar oli uhke chevyga kohale sõitnud, mõisas jalad värinavabaks surunud, astusid nad viiuldajate saatel meie käes hoitud lilledega moodustatud koridorist läbi tseremooniameistri ette. Pruudil olid silmad hetkeks veekalkvel, no meil endilgi. Nii harras hetk ja pisar vägisi voolas.

Tseremoonia ei olnud pikk ega lohisev, vastupidi. Ja kujutage ette, päike tuli selleks puhuks pilve tagant välja. Peigmehe ja pruudi kindla jah-sõna peale kuulutati nad meheks ja naiseks, mida tuli kinnitada suudlusega, kuid hetkelise viivituse peale sai ka tseremooniameister kildu rebida, et "Noh, mida sa ootad, Mart?"

Saime värskele abielunaisele puu alt nime juurde kaevata, sest ta ei raatsinud enda omast loobuda, tahtis juurde võtta hoopis, ning pilte õues teha, et siis mõisahoonesse ära minna pidu pidama, kui väljas hakkas ämbrist vihma kallama. Eestimaa suvi, eks, kuid sellegipoolest oli kõik niivõrd imeilus ja pulmad õnnestusid suurepäraselt. Mõisas olles meid vihm enam ei heidutanud, vastupidi, kui vihm lõppes, oli õues niiniii värskendav õhk.

Pruutpaar oli valinud meisterliku pulmavana, saime nalja ja mänge, tantsu ja tralli. Ühel hetkel määras pulmavana noormehi mängu, kasutades sõna "tropid", muiates sekka, et peale tüdrukuteõhtut tahab see sõna talle vägisi suhu tulla - sel hetkel mõistsin, et deem, suurem osa pulmalisi on ju mu blogist tüdrukuteõhtu kohta lugenud, ka pulmavana.
Peaks vist vähe poliitiliselt korrektsemalt kirjutama :D

Mind kuulutati pulmapiltnikuks, ma olen siiani väga liigutatud oma aust ning püüdsin olla ülesande kõrgusel ning pilte sai palju. Naljahambad muidugi märkisid ära, et pilte pole veel näinud, kes teab, kas ma ikka olin oma ülesannete kõrgusel tegelikult :D

Kõik ametid saanud külalised võtsid oma ülesannet tõsiselt. Preili K2, teistele tuntud kui tantsukoolmeister, vedas kõik mehed tantsuplatsile ja vihtus hoolega tantsida, mõisa põranda ja lae vahel. Veinikeldrivanem viibis veinikeldris vast rohkemgi kui oma lauas. Pulmakroonik jäädvustas kogu peo videolindile ning siis oli veel mõisakordnik, kes pidi hoolitsema, et kõik koju saavad ja kui muidu ei saa, siis kasvõi enda poole ära viima :D

Tants ja trall ja KIBE ja mängud ja tants ja trall ja KIBE ja söömine ja nali ja naps ja pildid ja tort ja KIBE ja ...

Kibe oli üks enimlausutud sõnu sel vahval pulmapeol ning õhtu lõppeks said pruut ja peigmees juba suudlemise selgeks kah! Ja musisid sain minagi siit-sealt. Juhhõissa pulmad!

Tantsu sa vihutud ohtralt, mu meik kadus hetkega ning hoolega sätitet soeng muutus viimaks wet-look´iks, ja missest? Põhiline, et pulm olid tõesti väga kihvt! Isegi õnnetuse läbi purustatud põlvega karkudel pruudi ema vehkis tantsu lüüa.

Ja siis saabus aeg pruudikimbu heitmiseks näljaste vallaliste ette. Et pruudil palju vallalisi sõbrannasid, siis pruut suutis meid kõiki üle kavaldada ja üllatada sellega, et õhku heites kimp jagunes kolmeks kauniks kimbuks ja suisa kolm neidu nüüd peavad hakkama pulmaplaane pidama. Mul on kahtlane tunne, et pruudile pulmad kangesti meeldivad ja tahab järgmine aasta rohkelt pulmapidudes käia.

Esimene kimp lendas minu sülle, teine tantsukoolmeister preili K2-le ja kolmas imearmsale A-le. Kulla A., esimeste pulmade panused on sinul :)

Peigmees leidis pruutkleidi alt ka kauni sukapaela, mille ta lennutas vallaliste peigmeeste sekka. Seejärel tants ja trall ja tants ja trall.

Ja pruutpaari värskete abikaasade kiusamiseks panin sekka ka mõned pildid illustratsiooniks. Küll varsti saate ka ülejäänud 950-t pilti näha :)

Kommentaare ei ole: