Mõtlesin üks päev, et jube lahe oleks üks müts omale soetada. No selline natuke baretti moodi, mitte talvemüts, aga selline sügisene ja seksikas. Krt, ma pidin Kaubamajas venekeelsete vanatädidega

1) mütside

2) peegli

pärast kaklema minema. Ei ostnud mütsi.

Mõnikord on konto väljavõtet vaadata lausa rõõm, isegi siis, kui seal haigutab tyhjus või ülbitsevad miinusmärgiga summad ...

Viimased tehingud kontol

25.08.08 175.00 EEK

maksja: m.

selgitus: puhta naudingu eest :)

Ei maksa teha siin kahemõttelisi oletusi, mina selle eest küll ei maksa :P

Sammulugemise ja sammumise hasart on täies hoos - eile 24 108 sammu ... Ka sõbrad olen sellele teele meelitanud, saab üheskoos sammuda ja päevaskoori võrrelda. Jebedijeee ;)

Ja muidugi ma käisin ÖÖLAULUPEOL, ja muidugi mulle meeldis see. Ja muidugi ma laulsin ja laulsin ja laulsin. Ja ilus oli. Ja hommikul oli häält päris vähe järel, sest kõik läks Eestile lauldes ära :))

Minu kiiks (üks neist :P) on vist see, et ma ei kipu sööma igasugu uusi asju, vaid pigem juba järgi proovitud ja lihtsaid toite/toiduaineid. Ja kui ma mingil põhjusel siiski söön midagi, mida varem pole söönud, ja avastan et see on roppumoodi hea asi, siis ei jõua ära imestada, et miks ma varem seda söönud pole?

Näiteks verivorstiga oli selline lugu. Aastaid jõululaual seda näinud, ei tõstnud ma ühtegi kordagi oma taldrikule, veel vähem suhu. Ja mingil kummalisel sisetõukel ma ükskord mõned aastad tagasi proovisin ja noh, ei saanud enam pidama. Nüüd ma lihapraade enam jõulude ajal ei jaksa süüa, sest verivorstid on ju niiiiii maitsvad.

Või siis kõrvits. Mu ema pole kõrvitsa vaaritaja sordist, seega ma ei teadnud, mida see endast kujutab. Ja külas ka ei proovinud, sest no ilmselt ei ole hea, kui ema seda ei tee. Jällegi, kui kord maitse suhu sain, oli üllatust palju, et kus ma varem olnud olen.

Ja siis oli pikem lugu sinihallitusjuustuga. Mäletan hästi, kuidas nüüdseks eks-ämm mind dresseeris veini kõrvale seda sööma, nüüd ma muidugi armastan seda juustu viimse juuksejuureni, aga tee selleni oli pikk. Mäletan ka eks-ämma särasilmi, kui ta mu emale kiitis, et õpetas mu sinihallitusjuustu sööma :)) Ema muidugi ei mõistnud rõõmu jagada, niivõrd kuivõrd ta seda juustu ei söö :P

Ja siis veel on üks lugu suvikõrvitsaga... Teadsin, aksepteerisin ta olemasolu, kuid hoidsin distantsi. Kuniks ühel saatuslikul suvepäeval Tartus, loetud päevad tagasi, sõbrannadega välikohvikus istudes lebas me ees laual näksidega taldrik. Ja seal ta oli, suvikõrvits, ootamas minu etteastet. Proovisin. Kiitsin heaks. Ja eile tegin tuunikala-suvikõrvitsa vormirooga (julgustuse selleks sain präänikult) ning ema kokkas suvikõrvitsa-muna-riivsaia snäkki pannil valmis, mis lihtsalt viib keele alla. Kus ma varem olnud olen??? Müstika.

Näiteid on veelgi...

Dziiisaskraist, mida minu silmad praegu nägema/lugema pidid!!! Ma just üks päev meenutasin, kui nunnud need jänkud Stockholmis on, pargis muudkui lippavad ringi. Meiemaal sellist asja ei ole, aga näe, seal neid tapetakse!

Stockholmi jänkud, august 2007

Ma olen praegu šokis ja hämmingus ja pahane.

Taaskord üks muhe nädalavahetus selja taga, taaskord tööl tagasi. Selle viikendi märksõnad olid sõbrannad, Tartumaa, autosõit, naistejutud, vein vein vein, Vooremaa, olümpiahõbe :), Tartu, Place, shopping, Otepää, järved, skinny dipping, õlled, batuut, sünnipäevaparty, huumor, Pangodi järv, kuuvarjutus, Elistvere loomapark, Saadjärv, jäätised, päevitamine, heinamaad, kojusõit :)

Pildimaterjali on ka, aga sellega kaasnevad endiselt avaldamisraskused koduse neti puudumise näol :) JA noh kõike ei saakski avaldada ka :P

Kahel ööl ma olen näinud unes tööasju, mis ei ole küll hea. Järgneval ööl ma nägin unes Gruusia-Venemaa sõda. Täna öösel ma nägin unes, et ma hakkasin koos mingi Saksa neiuga palgaliseks rekkajuhiks - mitte eriti usutav süžeekäik, aga kes olen mina, et unenägude sisu üle nuriseda :P

Nädalavahetuse teiseks suureks märksõnaks reamehe kõrval oli kanuumatk. Suve esimene plaanitud kanuumatk jäi minu poolt ära seoses venna lõpuaktusega, kuid nüüd, suve lõpul, siiski ka kanuusse ma jõudsin.

Esimene nali minu pihta tuli juba autos, veel enne kui kanuusid haista võis. Reamees: "Ja kui sa minu kanuusse PEAKSID sattuma, siis ..." Aitähh, djuud! Nagu oleks meil siin tegu loosiga, kes kuhu kanuusse, eks. Ja selline lauseehitus juba head ei tõotanud :P

Teine nali minu pihta tuli kanuus, kus mul keelati aerutada ja kästi olla LIHTSALT ILUS! (Käsk on vanem kui meie, iga sõdur teab seda, nüüd ka mina). Kaaskanuudest võis iga paari minuti tagant kuulda norivaid lauseid ala Tema on ju lihtsalt ilus. See muideks on ka raske töö, ilus olla igaüks ikka ei suuda :)

Kolmas nali oli muidugi see, et finišisirgel oli me aerutiimil vaja läbi võsa ragistada, mis oleks meid ka ümberlükanud, õnneks pääsesin siiski märja tagumiku ja vettinud jalgadega, puuoksad nii kanuus kui juustes, riietes. Maisaa aru, kuidas teised kaks kuivaks jäid. Igatahes kanuu oli vahepeal täielikus külgasendis, aga ju siis reamees päeva päästis.

Rohkem ekstreemi :P

Nädalavahetuse sisustas mul taaskord reamees venna, kes sai linnaloale. Poetas reamees Põnni pagassi ühe täiesti keskmise suurusega koti ning kodu poole me vurasimegi, et terve nädalavahetuse kuulda erinevaid sõjaväejutte :P

Jah, ma nägin too hommik vennat sisaldavat sõjaväebussi. Ja tol hetkel veidi veidrana tundnud vaatepilt, kui terve bussi tagarida pea pööras ja mind vaatas, ei tulnud sellest, et venna oleks mind märganud, ei, tema mind ei märganud, aga hoopis mingi muu reamees märkas ja kes hüüdis üle bussi: mańńa!!!

Terve tee koju ja tagasi ma kuulsin autos hõikeid: mańńa!!!

See tähendab, et tee ääres seisab chikk!

Thank you very much! Ma klassifitseerun vähemalt reameeste maitsele. (Seda ma ei tea, kas sellele hõikele minu puhul järgnes ka hõige: Jättt-ttaaaa! See on siis, kui ilmneb, et chikk ei ole ilus).

Aga ma kaldun teemast kõrvale :)

Keskmisest, et mitte öelda väiksemapoolsest reamehe kotist tuli kodus välja terve reamehe garderoob ehk 4 pesumasinatäit pesu. Muhahhahahhaaa. Ma peaks talt näpunäiteid võtma, et edaspidi oma reisikohvrit sama osavalt pakkida. Lisaks anti ülesanne frentsi nööbid üle õmmelda, poiste õmblemised, teadagi. Venna ise oli seni teenust sisse ostnud, valuutana on kõlblik šokolaadid, suitsud... Mina kui pikkade küünte omanik, pääsesin sellest näputööst, ent ema mitte. Peale paari nööpi oli ka tema valmis mõned šokolaadid välja käima, et seda tööd mitte teha :D

Ja nädalavahetuse parim osa saabus hetkel, kui reamees venna pidi isa autot käivitama ja juhtima, ent mingi kehamassisensor vms tuvastas, et tal on kehakaalu liiga vähe, et autot käivitada... Ma ei olnud nõus ise käivitamisprotsessi proovima. Ma poleks sugugi rahul olnud asjaoludega, kui minu puhul tõrkeid poleks esinenud. Mine või ise sõjaväkke, et kaalus alla võtta.

You're in the army now, oooo-uuu-oooo, You're in the army now ...

Mu lemmik on troonilt tõugatud, elagu uus lemmik! Üle pika aja valdas mind praegu kontrollimatu šokolaadi isu (ilmselt tulenevalt sellest, et tükk aega valisin sobilikku šokolaadi muffinite tarbeks ja jäin liiga pikalt leti ette vahtima) ning olin juba kätt sirutamas Kalevi mustikatega valge šokolaadi järele, sest see on ikka üliparim. Ja otsustaval hetkel silmanurgast märkasin kohe kõrval uut šokolaadi (võibolla ka, et juba polegi nii uus, kuid nagu mainitud, ma pole tükk aega ka šokolaadi endale ostnud) - valge šokolaad jõhvikate ja kookosega.

See sulab suus. Ausalt. Mu uus lemmik.

P.S Porgandit ostsin ka. Nii jutu jätkuks. Kui kedagi peaks huvitama. Tasakaal peab ju olema :)

Ma olen väga elevil praegu :) sest seisin tööle suundudes ristmikul fooris rohelist tuld oodates ja minust vurasid mööda kaks sõjaväebussi, kumbki sõdurpoisse täis :)) No päris sellepärast ma muidugi elevil veel ei ole.

Põhjus on proosalisem - minu kalkulatsioonide ja informatsioooni põhjal oli mu vennaraas ka seal ühes neist bussidest. Vist :P No ei ole kerge ülesanne leida tuttava näoga nudipead laigulisest virrvarrist, mis 2 sekundiga sust möödub, eks :)

Aga tõenäosusteooria on praegu minu kasuks ja sellest piisab, et rõõmus olla.

Sellest oli tulemas issand-kui-imelik-läksin-lõuna-ajal-päikest-võtma-ja-kõik-vahivad-pildistavad-päikest-ja-taevast-sissekanne, aga see on hoopis issand-kui-äge-ma-nägin-päikesevarjutust-täitsa-oma-silmaga-missest-et-nüüd-olen-pime-postitus.