Projekt "Maja" - seitsmekümne kaheksas peatükk (AJUTINE puukuur)

Nii põnev on vaadata ehitamisi siis, kui on tulemusi kohe ja hulga näha! Ma ei olnud arvanud, et puukuur sel aastal meie hoovile kerkib, aga töömehed võtsid töö siiski teha. Vahva!

Arutasime härraga, et kuna meie hoov on üsna piiratud ressurss, siis teeme ajutise kuuri väliköögi ja maja seina vahele. Mujale lihtsalt ei ole kohta kuhu teha. Võiks ju tiigi poole härra uut töökoda pikendada, aga seal on juba maa pehme ja vetruv. Härral on mure, et me hoov ja hooned on nagu pilpaküla, lipp lipi peal, lapp lapi peal. Aga noh, ma pean ütlema

1. siin külas on nii kombeks;

2. te peaks neid PÄRIS pilpaküla hoove siin osadel külaelanikel nägema.

Ja siin ta muudkui kerkib, me AJUTINE PUUKUUR.

Maja välisuks on meil selline kaunis eksole.
Venna tegi mulle selgeks,
et välisuks on kõige viimane asi ehitusel ette panna,
muidu lõhub-kriibib-määrib ära ehitustööde käigus.
Nii me siis ootame.

Ei paista just väga ajutine :) Ja mu meelest sobitub maja külge kenasti, nagu peakski nii olema.

Meil oli peamurdmist, et kas teha puukuur olemasolevast vanast lauamaterjalist, umbes selline nagu suitsusaun ja väliköök välja näevad, või siis moodsam ja korrektne rootsipunase laudisega nagu maja ja härra töökoda (väliköögi ja suitsusauna hoone vasakpoolsel küljel, mis pildil hetkel ei ole). Kuigi kuur pole kaugeltki veel valmis, tundub mulle, et sai õige otsus tehtud.

Mõlemasse seina tuleb kuuril uks, et saaks õhutada ja et tagauksest saaks puud sisse laduda, esiuksest tuppa tuua. Hoovile meil suure puukoormaga sõita ei saa, ma keeldun neid rööpaid järjekordselt täitmast ja silumast edaspidi. Maja taha saab suurte autodega ligi. Härra peaks kohe-kohe saabuma katuseplekkidega, siis saab pärja maha võtta ja katuse peale panna. Nii põnev. Ootan juba liiste ja lõpptulemust :)

igapäevaelu

Mutukas ja härra flirdivad. Mutukas naeratab laialt, härra naeratab. Härra ajab huuled prunti musutamiseks ja Mutukas kilkab naerda. Flirdivad nii juba mitumitu minutit ning ohkan kõrvalt, et millal mina nii palju musisid küll saaks.

Härra: "Sa pole 6 hambaga!

herz: "Tahaksid, et oleksin???"

(naer)

---

Härra keedab oma elu esimest süldilaari. Ostis seajalgu ja kõrvu ja mõned koodid. Keedab ja vaaritab. ajab mu kell 1 öösel üles, et koos ära hakkida ja kallerduma panna. Ning imestab: miks liha üldse ei ole? No ma pole ise kunagi sülti keetnud, aga nii palju ma mõtlen küll, et liha peaks nagu ka muude produktide juurde keetma :) Nüüd on nagu poesült, liha otsi noaotsaga taga :)

---

esimene advent

Ma ei saanud vahepeal mitu päeva internetti, sest olime kodust ära ja puhkasime sõprade juures. Nii äge oli jälle ja kuidas see aeg alati nii kiiresti läheb nendega?

Igatahes laupäeval pakkisime lapsed autosse ja sõitsime pealinna. Tegime peatuse Rakveres, sest teadagi! Minu suuuuuur armastus Rakvere innovaatiliste jõulupuude vastu. Olin mingil hommikul Terevisioonis kuulnud üleskutset, et kõik, kes te uut Rakvere puud uudistama lähete, võtke viige sinna omalt poolt ka jõuluehteid külge. Et seekord tuleb äge puu, kuhu saab sisse ka minna. Selline kaks ühes - puu ja maja.

Väga äge, onju! Igatahes, me sõidame alati pealinna läbi Rakvere ja muidugi tahan ma üleskutsest osa võtta. Võtsin kaasa neli oma korjatud käbi siit Peipsi äärest, mille olin ka hõbedaseks spreitanud ja nöörid külge sidunud. Parkisime auto ja kuuse juurde. Aga ohsapoiss, nad alles paigaldasid puud ja see polnud veel päris valmis. Ma olin igatahes suundumas siis põnnidega auto juurde tagasi, aga härra on mul selline julge alati ja tahab suhelda inimestega. Tema suundus juttu ajama ehitusmeestega ja andis teada, et oi, me tulime ehteid külge panema, aga liiga vara vist. Ja vot siis ma heldisin! Ma oleks oodanud, et porisetakse vastu, et mis ehted ja misasja ja me ei tea midagi, tulge nädala pärast või mida iganes, aga ei. Mehed kohe, et oot, paneme külge ära!!! Vaatasid,  et käbid, lahe. Käbid ju on alati puuladvas. Selge, pane tõstuk tööle, paneme sinna kõige üles!!!

Ja siis me imetlesime, põnnid süles, kuidas tõstukid üles läksid ja meie käbid sinna üles kruvide külge pandi. Kõige esimesed ehted Rakvere selleaastasel puul. Ja mul on siiani väike klomp kurgus ja heldimus ja õnnelik olla, et Rakveres on nii toredad inimesed.

---

Esimese advendi mõtlesime teha ka vahva päeva vanlinnas koos laste ja sõpradega. Mõeldud-tehtud eksole. Olukorra tingis ka Mutuka päevauni, mis saabu hommikul ja kestab 3 kuni mitu tundi. Lasnamäel vist ei pane last vankriga õue, seega pidime minema jalutama.

Ainult et õues nirises muudkui vett krae vahele ja vastik külm ilm oli. Sõitsime trammidega, sest Mesilane pole ju sõitnud ja tal oli põnev. Meil oli ka, sest esimest korda sain trammiga lennujaama ja tagasi linna sõita :) Väga meeldis see lennujaama trammipeatuse esine installatsioon. Väga kihvt. Vaatasime Raekoja platsis kuuske, sõitsin lastega vanalinna rongiga, käisime Toompeal ja Patkuli vaateplatvormil ning tagasi alla trammi peale. Väike kehakinnitus ning selleks ajaks oli lõpuks ärganud ka Mutukas ning kõik koos sulistasime veel ka Tallink Spas. Peale spaad autosse istudes oli Mesilane toimetamistest ja elamustest nii väsinud, et jäi magama. Magas ärkamata hommikuni ja see on mu rahmeldaja kohta võimas saavutus. Kui Mesilane oli audis, siis leidis Mutukas, et tema aeg. Nii olid meil lapsed nö vahetustega ja hullasime Mutukaga kuni tuttuminekuni. Koju tulime ära esmaspäeva hommikul ja nüüd on graafik nii sassis. Mis päev täna on üldse?

---

Ja nüüdsest on päkapikud ametlikud eksole. Ma alustasin mõned päevad enne ametlikku aega, sest noh, kaua ma piinan last sellega, et VARSTI päkapikud tulevad :) Ma ise ka tahtsin talle ju rõõmu pakkuda. Kommi meiekandi päkapikud ei armasta, vaid loomi. Mesilane on siin viimasel ajal suur loomaaia fänn olnud ja päkapikud otsustasid ta isiklikku loomaaeda kasvatada. Eks ta selline plusside-miinuste mäng mu jaoks ole. Ühest küljest tarbimise kasvatamine ja mänguasjade hulga suurendamine siin majas, teisalt jällegi on lapse jaoks arendav. Ma igasugu plastmassjullasid ei taha ja valisin talle välja võimalikult tõetruud ja kvaliteetsed loomad. Nüüd me koos muudkui õpime koduloomi, metsloomi, dzungliloomi, veeloomi eristama ja sorteerima. Lisaks loomade nimed ning häälitsused. Väga raske on vastata Mesilase küsimusele, et emmmmee, mis häält põder teeb? Aga metskits? Aga jänes? Püüdke ise neid hääli järgi teha :D Siis me oleme vaadanud juutuubi ja kuulanud sealt hääli. Printisin netist välja ka loomade pilte ja saime veel ühe mängu - ütle, kes on pildil ja siis ta otsib looma(d) välja ning tõstab pildi juurde. Põnev nii tal kui mul. 

Loomaaed ise on juba päris liigirohke Mesilasel ja kui tal on kõik välja sätitud ja sorteeritud metsa, dzunglisse või kodutarasse, siis on nii äge vaadata (no mul on mingi Monkilik viga küljes, et kui midagi koguda, siis peab kogu täiuslik olema) ja tahaks ise ka mängida :)

Projekt "Maja" - seitsmekümne seitsmes peatükk (2018 eesmärgid)

Hästi tore on lugeda neid blogisid, mis tegelevad sama asjaga kui ise. Siis saab palju inspiratsiooni (ja tunnistan, et jäärana on mul alati ka sisemine võistlus ehk et ainult ma ise tean, et võistlus on - kes saab enne-kiiremini-rohkem :D) Ja kui Kristhel kirjutas oma uue aasta ehituseesmärkidest, kutsus ta üles ka teisi oma plaane kirja panema. No eksole, mulle endast ju meeldib kirjutada ja to-do liste teen ka niikuinii koguaeg, siis siit mu eesmärgid tulevad.

2018 ehituse eesmärgid:

Kategooria KODU

- Uus katus.

Poolel majal on uus katus pandud, vana pool veel ootab katusevahetust. Meil oli suur soov sellega juba tänavu tegeleda, aga suvi läks kaduma, nagu ma mitmeid kordi olen kirjutanud, niiet nüüd talvel sellega tegeleda ei saa. Jääb uude aastasse. See tähendab kõigepealt pööningu tühjaks koristamist, katuse maha lõhkumist ja siis uue ehitamist.

Isa tutvustas mulle ühte head mõtet ja Tartu tegijat. Võtame ühel hetkel neilt pakkumise ka, et siis hinnata, kas kõik ise teha või tõesti paigaldada fermid, mis saaks maas ühe tükina kokku panna ja kogu kupatuse peale tõsta - sarikad jne. Saaks teha oluliselt kiiremini ja ohutumalt, kui üleval turnides. Tundub väärt mõte.

- Seintelt vana laudise eemaldamine, soojustamine.

Et saaks kõik need hõredad ja õhkavad kohad kaotatud ja saaks magamistoas ka õhema tekiga magada. Kuigi mulle tundub, et vundamendi soojustamine on palju juurde andnud.

- Akende vahetus

Tuleb see suur väljaminek ka ära teha, aga aknad on üks peamisi kohti, mis õhkavad külma. See aken, mis hoovi poole vaatab, võiks minu unistuste kohaselt olla hoopiski uks. Tulevikus tuleb köögiakna alla terrass ja sealt uksest oleks hea ahjupuid sisse tõsta, sest ahi on kohe akna all. Aknast paremat kätt tuleb ühel päeval sahver (praegu on koliruum) ja oleks hea sealt uksest kõiksugu purke ja hoidiseid ja mahlu jne sisse tõsta. Härrale tutvustasin ka visioon ja ta isegi väga vastu ei olnud. Just see ahjupuude argument võidab, sest muidu peaks hakkama puid tooma läbi terve elamise suure ringiga.

- Uus laudis ka ülejäänud majale.

Pool maja sai sel aastal tehtud, see on nii suur kergendus ja rõõm. Pool maja veel jäänud. Sel aastal ei saanud kõike ühe jutiga ära teha, sest katus tuleb siiski kõigepealt ära vahetada ja alles siis saab laudisega tegeleda.

- Vundamendi krohvimine

Tänavu sai vähemalt uus vundament valatud ning soojustatud. Juhhei. Suur töö jälle tehtud. Krohvida ei saa praegu, sest talv pressib peale ikkagi (meil on metsik lumi maas praegu nt). See siis tuleb kevadel kohe ära teha ja vundamendi äärde veel liive vedada, et kõik ära tasandada. Samuti laduda äär tänavakividega, et viimistleda ja korrektne välimus anda.

- Maja ümbritsev aed uuesti paika panna. Seoses vundamenditöödega võttis härra aia eest ära, kuid kevadel on mul juba kaks ringisilkavat põnni, kel mõistust väga ei ole. Seega peab nende liikumisvabadust ja tänavale astumise võimalust kindlasti piirama. Praegu on meil aed selline kole ja väsinud ja veidi lookas, naljakat rohelist värvi pealekauba. Kui juba uus teha, siis ma arvan, et ta võiks olla valge ja mätšida meie uue rootsipunase laudisevärvi ja valgete aknaraamidega. Silma ette olen omale juba visualiseerinud lõpptulemust ja härra tutvustasin ka ideed. Tal ei jää muud üle, kui nõustuda :)

Need on kindlasti vaja ära teha. Kui töömehed veel töid võtavad ja meil raha jagub, tuleb ette võtta ka järgmised tööd:

- uue osa ja katusealuse soojustamine. Villa on osaliselt juba varutud, tuleb hakata seest täitma seinasid.

- küttesüsteemi ehitamine/paigaldamine. Peame jõudma otsusele, mismoodi lahendada maja teise poole kütmine - kalamajaga ilmselt, aga mis süsteem. Pellet? Midagi muud? Maaküte? Kindlasti tahan ma kaminat tulevasse elutuppa, niiet selle ehitus ka.

- Põrandate tegemine

Töid muidugi oleks palju veel, kogu siseviimistlus maja teises pooles. Eks kui suured asjad tehtud saavad, siis järk-järgult tegeleme. Ära pole ma ka unustanud oma pikaajalist soovi uus kaev ehitada, sest ükskord peab siia majja jõudma ka läbipaistev vesi, mitte see õudne pruun asi, milles ma lapsi praegu vannitan.

Härra unistab veel ka garaažidest. Tänavu saime ehitatud töökoja, kus ta nokitseb kõiki oma töid teha, aga garaaž(id) tuleb ka ehitada (paadid, karakatid, üldse autode ja tehnika hoiustamine ja nendega tegelemine hoolduse mõttes). Ja see on jällegi hiigelprojekt. Kui ma vaatan töökoja ehitamise töömahtu ning lõpuks kujunenud hinda, siis ... oeh. Sama summaga renoveerimise Mesilast oodates maja alumise korruse täielikult. Nüüd ehitasime töökoja. Masendavalt suured summad kuluvad ehitamiseks-remontimiseks.

Kategooria MESI TARE:

Tares on meil hetkel hästi, midagi karjuvat üldse ei ole. Küll aga on ootel meist mitte sõltuvatel põhjustel paar maa ostmise küsimust,et saaksime rajada ka lõpuks korraliku ranna ja vaate Peipsile. Praegu on see suur võserik ning vesine-kõrkjane maa, vaja on võsa maha võtta ning kõvasti täita, et saaks teha pisikese rannaala, kus pingil istuda ja ujuma minna.

Üks saunamõte on mul veel. Meil on küll 7 sauna, aga üks vimkaga võiks veel olla. Sõltub jällegi eelmisest punktist.

Ahjaa, koju oleks vaja veel ka puukuuri. Algne plaan oli härra töökoda jagada kolmeks osaks, millest üks oleks puukuur. Töökoda sai jagatud lõpuks kaheks osaks, puukuur jäi välja ja härra nukrutseb, et tema hiiglaslik töökoda on ikkagi liiga väike! Ta tõesti tahab galerii-töökoja moodi seal avarustes hõljuda ilmselt.

Aga puud siiski vajavad ju katusealust, et vihma käest peidus olla ja et saaks kuivade puudega ahjusid kütta. Kui ma arvasin, et selleks aastaks on ehitustöd lõppenud, siis selgub, et töömehed meid hätta praegu ei jäta ja hetkel tegelevad õues ühe katusealuse meisterdamisega (lumes?!?). Nimelt meie maja ja väliköögi vahel on u 2,5 meetri laiune käigurada, mis nüüd kinni ehitatakse. Mingigi koht puudele saab hetkel olema.

Pikka aega oli see ruum siin asju täis tõstetud ja kole vaadata.
Praeguseks ilus ja korda tehtud.
Nüüd tuleb siia katusealune ja puud riita.

Hiljem:

Tänase päeva lõpuks on seis selline juba.
Äge!

1.detsember

Hommikuti, kui härra teeb meile hommikusöögi ning mina toimetan põnnidega, käib meil köögis taustaks arvutis ETV Terevisioon. Ma olen siitsealt lugenud arvamusi, et see hooaeg on ikka eriti kehvaks jäänud ja pean vist ka nõustuma. Kuidagi hästi sädistav ja pläku-pläku on. Minu lemmikilmapoissi Henrit ka ei ole. Ta nii meenutab mu oma nooremat venda ja nüüd ma ei näegi teda enam iga päev :) Selle asemel on tsikk, kes räägib, et "täna sajab igasuguseid asju". Nagu, mida taset? Ja teiseks hullult kriibib kõrva, kuidas sisu asemel terve saate jooksul on rõhk sellel, millal saade otsa saab. 

"Meie saadet on jäänud veel veidi alla 20 minuti." 

"Terevisiooni on jäänud veel veidi rohkem kui tund." jne 

Tunne on, et nad ise ka ei taha teha, vaid vaatavad koguaeg kella, millal minema saab?

---

Riias ringi patseerides juhtusin sisse kiikama ka suveniiriboksi. Mu isa on mulle lapsest saati öelnud, et raha vedeleb igal pool maas, korja vaid üles. Nägin, et lätlased ongi nii teinud - korjatud käbid värviga jõuluseks spreitatud ning müüdi 50 senti tükk. Vot siis. Ma korjasin käbisid kaks aastat tagasi, spreiga hõbedaseks ja nööriga kuusepuu külge. Vaatan, et 30 eurot olen kokku hoidnud :) Peaks äkki ka Peipsi suveniirina müüki panema?

---

1.detsember on iga-aastane võidujooks. Justnimelt 1.detsembril kell 9 pannakse müüki loetud arv kevadisi kalapüügilube Peipsi ja Lämmi järvel (nakkevõrguga). Eelmisel aastal läks härral meelest ära ja kui ta umbes kl 9.20 läks ostma, polnud loomulikult mitte ühtegi püügiluba enam saadaval.
Tänavuaastaks oli pandud meeldetuletused ja äratused ja sada muud tirinat. Niisiis. kell 8.59 ei lasknud osta, sest müük ei olnud veel alanud. Kell 9.00 oli süsteem umbes ja kinni kiilunud. Kell 9.02 olid püügiload otsas.

???

Mina tegelesin ostmise protsessiga arvutis ja härra telefonis. Kahepeale kaks luba vist ikkagi saime (eesmärk oli neli, sest nüüdsest on iga kuu kohta eraldi luba vaja, varem oli perioodi peale üks luba. seega kahe loaga tohib panna kaks võrku ühe kuu jooksul). Igatahes on see niiiiii kuradi nõme süsteem. Elad Peipsi ääres ja kala püüda ei tohi, sest magasid selle võluva 1-minutilise akna maha või arvuti oli aeglane vms. Aga mingid inimesed Tallinast või Pärnust või Paidest saavad tulla püüdma.