mis me siis toimetame?

Üks päev sattus mulle ette mingi artikkel asjadest, mida vannitoas olla ei tohi. Ma sain kuus seitsmest asjast, mida ma seal hoian: kosmeetika, ravimid, vannilinad, küünelakid, ehted, varužiletiterad. No ma ei tea, kus ma neid asju siis hoidma peaks? Ikka igasugu jaburaid nimekirju ja artikleid vorbitakse.

---

Hetkel on käsil meil kodumaja katuse paigaldus. No osa majast saab katuse hetkel, vana majaosa katusevahetuse osas jõuame niikaugele loodetavasti järgmisel aastal. Seega on olnud kiired ajad ja siia blogissegi üldse mitte jõudnud.

---

Üks päev oli kodune majandamise päev ka. Härra puhastas ära meie ahju lõõrid ja süsteemid. Ma olin juba päris kuri, et mis ma ahju kütan, kui sisse ajanud vingu välja tuulutades saab tuba hoopis külmemaks kui enne oli. Härra siis asus põhjust jälitama, mille käigus nii mõnigi ahju sisene sein auku kukkus või muudmoodi murenes. Pahasti, aga härra tegi korda ära. Üks ahjusein, see meie magamistoa oma, on aga päriselt liiga vana ja katki, et tuleb maha võtta ja uus laduda. Seda teeb härra kunagi... ma ei tea, kuna..

Kogu see mürgeldamine andis põhjust ka magamistuba veidi ümber tõsta. Mesilase häll, kuhu ma teda enam panna ei saa, sest ta ju ajab end muudkui püsti ja vaja ringi traavida, aga hällist kukuks välja, sai nüüd tõstetud eest ära ja on hetkel kasutuses mänguasjalaekana. Mesilane käib seal kallal kenasti askeldamas ja mänguasju välja tirimas. Magamistuppa tõime nüüd ammu ootel olnud võreoodi, kust ta vahel leppis päevaund tegema ja rohkem täitis "lapsehoidja" rolli ehk et kui oli vaja midagi teha nii, et Mesilane ette ei tuleks või endale haiget teeks (a la välisuks lahti ja kukuks välja või keldriluuk lahti, kukuks alla...). Nüüd magab ta oma voodis umbes poole ööunest, ülejäänud aja hommkuni kaisus ja vahel ka päevaune, kui õue ei saa minna.

---

Üleüldse näeb me kodu praegu välja nagu labor. Igal pool on vein mulksumus või nüüd ka lisaks siider, minu suurim unistus :) Jõuluks peaks nad valmis olema ;)

inspiratsioonipostitus patjadest

Eelmise postituse jätkuks:

Veetsin Pinterestis 20 minutit, kus olin endale pinninud mingi 50 ägedat patja. Läheb vist suuremaks õmblemiseks? Ühtlasi on mul nüüd hädasti vaja nii kaminatoa kui ülemise rõdutoa valmimist, kuhu need tulevikupadjad kõik panna.

On ju imelised?

 

See kõige viimane on lihtsalt imeline... Tuleb hakata pusima vist. Ja need pitsist nimetähed... on ilmselgelt järgmine projekt.

Samuti see tääpidega padi. Minu rõõmuks on mulle kingitud nii mõnigi punasemummuline riidetükk just selleks puhuks ;)

sain õmblemises viimaks käe valgeks

Ma tunnen end praegu nii õmblusässana, et hakka või teenust pakkuma (nali). 

VIIS tundi möllamist ja ma õmblesin valmis TORU! :)

Ühesõnaga, täna ma tundsin, et on kätte jõudnud unine päev ja Mesilane võiks magada kolm tundi õues (mitte et seda kontrollida või suunata kuidagi saaks! Aga greitsakssess, ta magas kolm ja pool tundi) ja mina võtaks ette oma õmblusprojektid. Magamistoas voodi all on terve kotitäis riidejuppe ammu ootel. 

Esimese asjana tõstsin kohe õmblusmasina paika. Hahaa! Nagu see oleks primaarne. Ma pole ikka aastakümneid asjaga tegelenud, ei mõelnud üldsegi, et õmblusmasin on kõikse viimane asi. Kõigepealt ma tund aega vaheldumisi Facebookis ja blogis konutamisega käisin magamistoa vahet, et mis projekti siis esimesena ette võtta. Otsustasin ühe riidejupi kasuks ja otsustasin teha padjale kaunistuspüüri. Sellise, mis käib padjapüüri peale.

Ebajääralikult mõõtsin seitse+1 korda, lõikasin, nööpnõelad sisse, traageldasin üle. Ja siis, kui Mesilane juba tuppa nõudis, asusime kahekesi koos õmblusmasina kallale. 

Pooled õmblused on viltu, aga nii uhke olen :) Jäär üles harutama ja otsast peale pihta ka ei hakka. See tald vajab ikka harjutamist. Parem jalg kippus perutama, vasaku jalaga talda andes sai veidi stabiilsema mineku.

Mis ma siis enda jaoks lahti mõtestasin tänase projekti osas? Esiteks, mul on vaja õmblustuba ja mitu lisavidinat, nagu overlokki(?) ja valmisolekus triikimislauda ka. Eraldi laud oleks hea lõikamiste, traageldamiste jne jaoks. Ja kui ma kunagi padjapüüride juurest endale millegi õmbelmiseni jõuan, siis võiks ju mannekeen ka olla eksole. Noh, unistada ju võib. Eriti, kui ma õmbeln umbes üks kord dekaadi jooksul. 

Tegelt sain täna hamba verele ja küllap ma oma muudki projektid järjest ette võtan. Pikad sügis- ja talveõhtud alles ees. 

Nüüd vaatan mõtliku pilguga aadressiriba suunal, et kas toksida sisse pinterest või jaa ning ammutada natuke õmblusideid. Ja kindlasti tuleks ette võtta Tartus üks kangapoe visiit, erinevaid sitse ja satse oleks hädasti vaja :)

kutsumata külaline

Mul on siin viimastel päevadel üks kutsumata külaline käinud. Hommikuti, kui härra on kodunt ära läinud toimetusi tegema, on ta krapsti kohal. Ta ei meeldi mulle üldse mitte, aga viisaka inimesena ei oska ma teda ka kuidagi paika panna, et mida asja sa otsid siia. Astub ülbelt uksest sisse ja nõuab tähelepanu. Ma üritan küll rääkida, et vaata mul siin Mesilane ja pean temaga mängima. Kutsumata külaline läheb avab mingi vähemtähtsa sahtli, et las laps tuuseldab. Mul nt on pesusid vaja triikida, aga ei huvita. Soovitab mul need kõrvale panna, et siis korraga suurem toiming ette võtta või siis vaatab, et pole nii kortsus midagi, voldi niisama kokku ära. Räägin, et tahan härrale üllatuskooki teha või vahvleid, see ütleb mulle, et ei pea nii palju magusat sööma. Ma ei oska väga vastu argumenteerida.

Nii me siis kahekesi tõtt vahime ja koos arvutiekraani jõllitame, kust midagi tarka ei leia. Nii, kui ma otsustan, et nüüd aitab ja hakkan ekraani kinni panema, ütleb see ülbik, et ei-ei, vaata seda lehekülge ka veel. Ja läheb jälle oma pool tundi, kuni ma avastan, et misasja ma istun siin. Külaline leiab kohe uue põhjuse, miks ma ei saa oma tagumikku toolilt tõsta.

Ahjaa, mu kutsumata külalise nimi on EiViitsi.

Ma olen kuulnud, et ta vahel ka teistel külas käib niimoodi. Kas vastab tõele?

beebindusest siitnurgast ja sealtnurgast

Ma ikka vahelduva eduga lasen silamdega üle FBs oma beebigrupi tegemised. Kellel hambad, kellel minisünnipäev, kellel pilt või video uutest oskustest. Sellised toredad inimesed ja toredad beebid, AGA...

Ma olen seal grupis enamvähem ainuke, kes ei meie-ta. Ihsand, vot no ma ei saa sellest aru noh. 

"Meie juba 8 kuused" 

"Meie juba roomame, istume, mängime kaa"

jne jne jne Rohkete kirjavigadega.

Hullult häirib. Me härraga teietame teineteist omavahel olles. Kuidagi hakkas see kurameerimise faasis pihta ja on nii sisse jäänud. Kõrvaltkuulajatel ilmselt imelik, aga ise ei pane tähelegi. Selline inglise aristokraadi pere, kus kaasad teineteist teietavad eksole. Ja vahel, kui härra küsib, et mis te teete, siis ma, olenevalt situatsioonist ehk kas Mesilane on tegevusse kaasatud või mitte, võin ka vastata, et sööme parasjagu .See tähendab, et tõesti mõlemad me sööme, mina oma taldrikust ja Mesilane on nt saanud midagi näppu omale. Jah, siis ma meietan, aga sellega ka kõik piirdubki. Mitte me ei saa homme 8 kuuseks (kirjutasin teadlikult valesti) eksole.

Teine asi on see beebipilt profiilipildiks. Ma väga ei julenud sellistel teemadel varem kirjalikult sõna võtta, sest mine tea, mida see rasedus mõistusega teeb eksole ja kahtlemata on minu lapse pildid maailmailusaimad ja kogu maailm, no vähemalt pool Facebooki, peaks neid nägema ja kiitma. Kuigi eks ma vahepeal olen neid postitanud ka, siis teadlikult püüan hoida madalat profiili, et sõpru mitte ära lämmatada ja 17 ja pool aastat veel minna enne kui laps täisealiseks saab eksole. Jõuab veel küll pilte vorpida.

Kui veel beebidest rääkida, siis nii mõnigi blogi, mida ma loen, on teavitanud vol.2 ootusest. Või hiljuti saanud juba kätte teise beebi. Kadedaks teeb :) Samas aga vaatan oma mõnglit ja mõistus ütleb, et nunnuta teda nii palju ja nii kaua, kui vähegi saab. Vol.2-ga ju peab enda aega jagama, sest imelikul kombel ööpäea tunde juurde ei tule :) Ja kuidagi ei raatsiks Mesilasele end vähem jagada, kui praegu. Hetkelgi on tohutu tegu, et end ka härrale jagada. Tema ju vajab ja väärib mind ka :)

Ükspäev jäin mõtteid mõlgutama sellel teemal, kuidas lastega on üks pidev võõrutamine-harjutamine. Rinnast võõrutamine, lutist võõrutamine (Mesilane ei ole lutist sekunditki hoolinud, vähemalt üks mure vähem? Või kas ikka on? Seda rohkem ta tahab minu lähedust, et ta lutti ei võta), mähkmest võõrutamine, potile harjutamine, kaisust võõrutamine, oma voodisse/tuppa harjutamine jne jne. Mesilane magab minu kaisus, sest mulle meeldib, talle meeldib, lähedust tahavad ju kõik jne. Olen lugenud neid uurimusi ühe ja teise kasvatusmeetodi kasuks-kahjuks ja minu arust on lapse kasvatamine ikka täiesti igaühe oma asi ja mure. Ise maadlen pärast võõrutamisega ja pole kellegi asi pead vangutada, ma leian. Pealegi räägitakse praegu nii palju sellest, kuidas lapsele on parem kaisus magada. Mainin juhuks, kui keegi plaanis hurjutama hakata. Meil ei ole praegu ka lapsele oma tuba võimaldada, magamistoad on planeeritud teisele korrusele, mida veel ei ole. Aga juba ma muretsen ette kõiki neid võõrutamisi-harjutamisi ja kas ma olen juba lootusetult hiljaks jäänud? Mul ei ole väga ka kuskilt nõu küsida ja beebigrupid noh on beebigrupid. Igal ühel on oma arvamus. Tädi käest sain noomida paar päeva tagasi, et miks ma Mesilast juba potile ei pane. Ma ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et juba peaks?

Kui ma nooremana mõtlesin, et kui mina ühel päeval lapse saan, siis tema jaoks olen alati olemas. Et ei ole sellist asja, nagu meie peres, et üks asjatoimetus ja teine ja kolmas, ja siis ... võibolla... Ega mälu on ka valiv vbla neid väga nunnusid hetki ema-isaga lauamängudega ma ei mäletagi... aga neid nagu pole olnudki, vanaema juures mängisime lauamänge. Ja nüüd ma olen ikkagi ema moodi. Kuulen pidevalt, kuidas ma Mesilasele kordan et ema KOHE tuleb ja siis koristan ja pesen ja panen veel midagi omale kohale jne. Et see kohe, ei ole kunagi KOHENÜÜD. Kuigi kui ma ise tahan, et härra midagi teeks, siis kohe=kohenüüd ja ei sekunditki hiljem :) Aga nüüd ma näen ise ka, et kuidas majapidamises on ikka sadamiljon asja teha koguaeg ja niikuinii ei jõua kõike teha. Ja ma täna mõistan täiega, kuidas osade asjadega on nii, et mind rahuldaks nende tegemise kvaliteet, pean ma seda ise tegema, sest keegi teine ei suuda seda nii teha kui mina. No nt ema alati kohendas minu korda tehtud diivanikatteid üle. Mina ei oskavat korralikult teha. Ja täna ma teen sama asja!!! Täiesti õudne. Aga ma ei jõua ju ise kõike teha, nagu lasteaiakasvataja kogu aeg mõlema härra sabas käia :) Oskaks ma chillimalt võtta oleks super. Aga samas ma tahan, et kodu korras ka oleks ju :D

Nonii, mõtted läksid lappama. Aga Mesilasel on homme kaheksas minisünnipäev. Aeg on nii kiiresti läinud ja noormees on juba nii asjalik ja tegija, esimene hammas on kohe-kohe kohal. Sõrmega on juba tunda.