Kui ma riigiametnik olin, siis oli ikka nõmedaid ülesandeid ja oli ülesandeid, mis sai lihtsamalt tehtud. Mõni ülesanne lihtsalt oli vastukarva ja siis lükkasin seda nii kaugele kui andis. Müõnikord lahenes asi ise ära :) Enamasti tuli tähtaeg lähedale ja siis tuli hakata tegelema.
Nüüd 10 aastat oma asja ajades on enamasti kõik, mis ma teen, mu lemmikülesanded. Eriti need, kus ma saan füüsiliselt midagi teha. Kasvõi millegi üle vuntsimine või värskendamine. Koristamine nii väga lemmik ei ole, eriti kui seda päevast päeva teha ja ma tean täpselt, kui palju selleks aega kulub (kui üllatusi ei ole) ja kui palju aega kulub ka siis, kui on eriti mõnus oleng olnud majas.
Aga on ikka jätkuvalt mõned tööasjad, mida ma tegelikult üldse ei armasta teha. ÜLDSE! Lõpuks lükkan end reaalselt ise takka, et akkaksin liigutama ja tegelema. Igal aastal on selleks kohaliku laada korraldamine. Iseenesest mitte midagi kontimurdvat, aga mulle on see vastumeelne. Sest seda hakkas tegema kunagi härra abikaasa, siis sujuvalt lükkas minu õlule, kes nüüd järjest süveneva bürokraatiakorra all püüab selles p****s lihtsalt ellu jääda. Lisa sellele kõik need kirjad, et tahan registreerida laadale. Aga mis tootega, mitu meetrit pinda vajad jne jne? Kõik on kirjavahetuse edasi-tagasi pendeldamine. Võtsin 2 aastat tagasi mõtteks, et tuleb täita reg.vorm, kus kohustuslikud väljad, siis ei pea kirjavahetust pendeldama. Ikka on u kolmandik inimesi, kes saadavad selle eelpool nimetatud kirja. ja siis aja näpuga järge, kas on arve makstud. Ahjaa, arved tuleb ka välja saata, sest kuigi paljud arvet tegelikult ei vaja ettevõttele, siiski pangakonto numbrist reg.vormil välja ei tee.
Ja see on mu motivatsiooni seda kõike korraldada nii alla viinud.
Ma olen poolteist kuud edasi lükanud laadakirjadele vastamist ja arvete välja saatmist. Reaalselt täna, kui mees on koolitusel ja lapsed linnas sünnipäevapeol, 3 tundi pidasin endale motivatsioonikõnet (kõva häälega endale rääkisin, et herz, hakka tegelema lõpuks, ära moluta!). Võtsin siis kätte ja tegelesin. et näha, kes on kontaktvormi 3x täitnud, kes 2x. Kellel streikis vorm ja saatis ikka manuaalselt kirja ning kuna ma jõulude eel jäin kogu oma virtuaalsest kaasavarast (dokumendid, failid, kujundused, pildid) arvuti kõvakettal ilma ja kõiki asju polnud taibanud välisele kettale varundada, siis värskeimad failid ja dokumendid olid aastast 2019. Jah, selgus et arve põhjal olid vanad kontoandmed näiteks. See selgus peale kõikide arvete välja saatmist. Et siis saaksin uuesti seda kõike teha.
Praeguseks on postkast ilus vaadata, lugemata kirju ootel ei ole!
Ma loodan, et ma ainus ei ole, kes ei suuda ebameeldivate ja demotiveerivate ülesannetega tegeleda. Ja seda siis, kui ma olen iseenda ülemus!!!
Vastikud ülemused vol Peipsi, ma ütlen!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar