See oli vähemalt 2016. aastal, kui mitte varem, kui sai Mesi taresse tehtud muinasjutupuu. Sellel oli omalugu ka. Meil on seal krundinurgas suur saarepuu, mis on kaheharuline. Ja et Sibulateel on paljupalju kiiksuga hoove, suusaaed, oli mänguasjaaed, rehviloomad, tassipuud mitmes kohas ja mitmel kujl ja palju muudki, siis olin ka nõuks võtta siia sulanduda nning teiseks - külalistele on alati vaja midagi pildistamiseks. et oleks instagrammable eksole.
Kokkuvõtvalt oli selle loo moraal: ela nii muinasjutulise skohas kui tahad, alati tuleb lõpuks uusarendus sulle kõrvale.
Nii see puu meil oli üle seitsme aasta!!!
Aga tänavu kevadel vaatasin, et on ära väsinud. Pleekinud, lagunenud, pudenenud koost lahti. Oli aeg värskendusteks.
Nüüd on meil pitsipuu!
Ehk nii juhtub, kui perenaine satub heegeldamisega hoogu. Nelja meetri kõrgusel maa ja taeva vahel õõtsudes on muide väga lõbus heegeldada, pea alaspidi. Mitte.
Aga mulle meeldb ja on mõneks ajaks jälle midagi uut ja kiiksuga siinmail avastada ja pildistada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar