Viikend Käsmus

No kui ma juba soonel olen...

Sombune november on meil nii tempokas ja üritusterohke olnud ja läheb sama jutiga lõpuni välja. Hetkel tares veidi vaiksem aeg, mis tähendab, et kalender sujuvalt täitus isiklike asjadega ja saab antuke endale ja sõpradele aega pühendada.

Seega sai juba mitu-mitu kuud tagasi pandud lukku Käsmu viikend. See on meil sõpradega traditsiooniks kujunenud üritus, nagu ka augustikuine Peipsi viikend. Ni me tuleme viie perega kokku, toidud on ära jaotatud ja igaüks võtab igaks juhks natuke rohkem. Igal aastal. Seega kokku saab ülivõimas peolaud alati, aga no maitsvad söögid, suurepärane seltskond, kihvt asukoht ja mis parim - hunnik täpselt ühevanuseid lapsi (9!!!), kel on ruumi ringi joosta ja koos mängida. Põhimõtteliselt nagu lastevaba õhtu :) Ja lastel rõõm, sest mitte üks ema ei käinud järgi, et korista see segadus siin ära.

5 naist ja 6 liitrit mojitot.
Sisse kulus 1L rummi ja ca 4L sidrunivett.
Põhimõtteliselt jõime me õhtu otsa vett,
aga tantsima ja laulma pani
ja mõnedel oli hommik kuidagi raske.
Arusaamatu.

Tantsuõhtu.

Isad ja tütred tantsivad.

Mitu aastat juba Käsmus käinud, jõudsin ma alles sel korral pühapäeva hommikul esimest korda maja taga asuvasse Käsmu meremuuseumisse. Saime eratuuri selles imelises majas. Muuseumi osa on ka põnev, aga härra Aare, kes seda eramuuseumit peab ja esemeid sinna kollektsioneerib, elab ise ka selles majas ja terve tema elamu on suur muuseum.Tavaliselt neid ruume külalistele ei näidata, aga meil õnnestus. Härral jagus temaga nii palju juttu, et vahepeal jõudis kogu muu seltskond juba maja kokku kraamida, et vaikselt koduteele liikuda. Härra tahtis ikka veel lobiseda :)

Mis nime sina oma laevale paneksid?

Jälle üks mõnus energiat laadiv üritus, mis sai liiga kiiresti otsa!