kolmapäev, 19. september 2018

Eelmise postituse jätkuks...

Eelmise postituse jätkuks...

Ma ei tahtnud seda mõttekatket sinna kommentaaridesse peita, seega teen pisipostituse siia eraldi.

Iga kord, kui ma saan kirjakese või kommentaari, et kui keegi mu lugejatest peaks ühel päeval Peipsi äärde jõudma, siis ainult minu/meie pärast - ma muudkui heldin. Nii armas on seda lugeda ja südamest käib soe jutt läbi. Ma oleks nagu Peipsi saadik või maaletooja :) Mõelda, et mina oma pisikese blogiga olen suutnud ühte erilist lapikest siin Eestimaal suuremaks teha ja tutvustada.
(Sibulatee eestvedaja kinkis meile härraga pulmadeks lausa t-särgid sõnumiga Sibulatee saadik, NII UHKE TUNNE ON)

Aga miks mitte ei võikski olla ambitsioon, et ühel päeval olen ma selles suurtegijate nimekirjas:
Soomaa = Aivar Ruukel
suitsusaun = Mooska ehk Eda Veeroja
maaturism = Raili Mengel
jne

Peipsi võiks olla ühel päeval minu kaubamärk :) Seni teen seda, mis ma siin teen ehk et lihtsalt elan ja toimetan edasi. Teen seda, mis ma teen, südamega.

3 kommentaari:

Marje ütles ...

♥️��

kitty ütles ...

kuule, aga mina ka - kavatsen jõuda ühel päeval Peipsi äärde kohe korralikult, ja ikka sinu pärast! tegelt ka, kõik, mis ma Peipsi kohta tean, pärineb sinult (no ma pole jõudnud seda Afanasjevi raamatut veel lugeda) ja see kõik tundub väga tore. kahjuks lihtsalt elan jube kaugel ja pole seda aega veel leidnud. küll ma leian.

Sipsik ütles ...

Sama siin :) Kui leidub sobib ajaauk teisele poole Eestimaad uudistama tulla, siis Sinu ja Su pere pärast! Kunagi olen sealkandis käinud, kuid Sinu töö armastatud teemaga turundab paremini kui miski muu!