Härra küsis mitumitu päeva tagasi, et noo mis ma sünnipäevaks tahan. Vastasin, et kullast ehet. Olles härraga rääkinud väga mitmeid kordi pulmadest ja kosimisest ja nii, ei pidanud ma vajalikuks veel kord mainida, et see kullast ehe peaks sõrmus olema. Et no igaüks saab juba poolelt sõnalt aru ,mis mu täpne soov oli eksole.
Hommikul ärkasin üles, meest ei kusagil (loe: kalal). Köögilaual ootas suur sületäis mu lemmikuid: tulpe! Ja üks punane süda.
Katsun ja mudin seda. Ei midagi. Pistan sõrme sisse ka.
Esimest korda koos oldud ligi viie aasta jooksul otsustas mu mõtetelugejast härra eirata mõtetelugemiseoskust ja kinkis sõnasõnalt kullast ehte.
Mehed :)
Oleks pidanud plaan B ja külgkorviga jalgratast ikka küsima.
Kuna viisaprill on ka üks neist päevadest aastas, mil me perepilti teeme, siis sättisin end parajasti ilusaks kui härra kalalt saabus ja kanni kabistades uuris, et kuhu minek. Oleks pidanud vastama, et mehele :) Ma ikka aegajalt norin teda, et ma kunagi ei tea, millal oma tulevast abikaasat kohtan :)
*muidugi mulle kingitus meeldis

5 kommentaari:
Nad kohe oskavad seda nägu teha, et ei saa aru! :)
Palju õnne!
Lugesin mitu korda, et viisa-prillidest sa räägid ja kuidas mingid prillid selle posti teemaga kokku lähevad, aga hammustasin lõpuks läbi :D
Palju õnne!
Viisaprilli puhul palju õnne!
Ja ega neid mehi alati nii tuhmideks ka pidada ei tasu. Küll saad selle rõngakese siis kui märksa vähem ootad ja valmis oled.
Palju õnne viisaprilli puhul takkajärele :)
Aitähhh :))
Postita kommentaar