Eile jõudis kätte ja sai edukalt läbitud taaskord üks verstapost. Kätte jõudis laadapäev, mida me härraga oleme pool aastat ette valmistanud.
Emotsioonid olid terve päeva laes. Härra koos meile viimasel hetkel appi tulnud (jumal ja sõbrad tänatud!!!) sõpradega asusid juba varahommikul laadakauplejaid paigutama ja laadaplatsi korraldama. Mina ootasin ära ämma ja co saabumise ja jõudsin laadale peale selle algust alles. Mesilane jäigi vanaema hoolde terveks päevaks ja...
... ja ma ei tea, kuhu see päev kadus.
Masterplan oli päev otsa pilte teha ja muudkui Facebookis veel turunduda, aga reaalsuses jõudsin vist teha kaks postitust ainult. Ja pilte tegin ka veidi (u 200), aga nüüd mõtlen, et oleks pidanud veelgi rohkem ikka.
Nägime ühte videoblogi koostamist laadal. Tore oleks hiljem üles leida erinevad sotsiaalmeedia postitused laadaga seoses, et saada paremat ülevaadet tagasisidest ja inimeste arvamusest. Et kui mõni mu lugeja kuskil leiab, siis ole armas ja saada mulle ka link :)
Minu hinnangul oli meil nii palju toredaid kauplejaid. Kui ma algul seadsin endale eesmärgiks, et 35 on miinimum (ehk et alla selle oleks ikka väga hädine), siis veel päev enne registreerusid viimased soovijad ja number ületas 60. Mulle väga meeldis, et huvi ikka jagus ürituse vastu. Muidugi süües kasvab isu ja oleks tahtnud 75. Või ilus ümmargune 100 eksole.
Reklaami püüdsime sel aastal rohkelt teha (võrreldes eelmise aastaga). Facebooki üritus oli pidevalt uuendamises ja Tartu ekspressi panime reklaamid. Maalehe reklaamihind nt on ülikallis ja see käis kahjuks üle jõu. Samuti lasime trükikojas teha postreid, mida piirkonda laiali jagasime. Rääkimata Maahommikust.
Need on need kohad, mis tean, et reaalselt huvilisi tõid. Üks kaupleja registreerudes rääkis, et ta nägi meid Maahommikus ja vaatas kohe mitu korda klippi üle. Nii-nii armas.
Tegelikkuses tegime ju veelgi rohkem. Küsisime välja nt Kallaste sügislaada kauplejate nimekirja ja ma googeldasin internetti juurde. Leidsin veel kahe laada kauplejate nimekirjad, et siis veeta tunde veel omakorda nende kontakte googeldades. Seejärel hakkasime sihtturundust tegema ja nii meili kui telefoni teel kauplejaid otse osalema kutsuma. Kümmekond kauplejat saime sel teel. Saatsin ka info kõikvõimalikele reisikorraldajatele, et tehtaks reis meie laadale. Sellega ma arvan, et jäin hiljaks, sest reisikavasid tehakse ilmselt juba sügisel järgmiseks hooajaks. Ka Eesti-siseseid. Väga oleks lootnud nt Looduse Omnibussi, kes avaldab oma plaani reisi kohta a la kolmapäeval, kuhu siis laupäeval v pühapäeval minnakse. Aga tean siis järgmiseks ürituseks paremini planeerida ja kutsed või info palju-palju varem välja saata.
Järgmisel aastal tahaks eelarvesse sisse planeerida ka raadioreklaami. Mida rohkem turundusse sisse raha panna, seda rohkem kajastub tulemustes eksole. Ettevõtluse aluspõhimõtted.
Ma muidugi lootsin suurt huvi ja olin ääretult rõõmus terve päeva, nähes, kui palju inimesi tuli muudkui laadale. Tohutult!!! Kahjuks ei õnnestunud plaan neid kavalalt kokku lugeda, see on üks asi, mida järgmine aasta paremini teha. Laadakülastajate arvu saaks teada ühe teenusega, millest sügisel esimest korda kuulsin, aga see maksab pärispäris palju. Arvutatakse see piirkonnas levis olnud mobiiltelefonide pealt. Igatahes sisetunne ja silma järgi hindamine ütleb, et laadal käis 1000+ inimest, mis on supertulemus.
Väga jäin rahule korraldajana sellega, kui tore päevajuht meil oli, et meil oli laadatänava kummaski otsas muusika (erinev, sest distants pikk, seega said puldid üles pandud kahte staapi), võimsad ja põnevad murutratorite liiga demosõidud, vahvad võistlused, õpitoad, lastele Rändur Rääbu maskott. Ühe muudatuse teeks järgmisel aastal küll. Seekord juhtus kuidagi nii, et Peipsi kalandusest ja ajaloost rääkinud lektor sai mikrofoni oma valdusesse ja muudkui jutustas :) Aga mikrofoni peaks muudkui edasi andma ikka laadainfot. Seega paljud külastajad ei saanudki teada nt, et palvela on avatud või kus mis ja mis kell midagi on. Kalapuhastamise õpituba oli tohutu hitt, ma ei mahtunud ligigi.
Omalt poolt pakkusime meie kauplejatele tasuta suppi. Sain väga mitmelt laadakauplejalt pärast tagasisidet nii suuliselt kui kirjalikult, et see oli nii tore üllatus meie poolt. Üleüldse oli hea saada tagasisidet, ka kriitikat, mida siiski oli oluliselt vähem, kui positiivseid tänusõnu. Kõigile ei saagi alati meeldida. Lugesin FB ürituse kommentaaridest, et kala oli vähe ja laat oli väike. Noh, oleneb mis kell laadale tulla. Kahjuks tõesti pealelõunal hakkas kalavalik juba otsa saama (sest kalalettidel olid megad järjekorrad) ja kaks kerget vihmasabinat peletasid osa kauplejaidki ära. Ilma vastu ei saa mingi valemiga :( Kaks eelnevat päeva olid olnud imeliselt päikselised ilmad meil siin, aga just laadapäeval nöökis ja piserdas ka.
Ja vot inimeste taustainfo ürituse kohta on erinev. Ma ei usu, et inimesed mõtlevad (või teavad), et see on pisikese küla laat ja toimub teist korda. Et see on korraldajate enda rahakoti peal tehtud (sh kogu varustus, nagu elekter, kuivkäimlad jne). Et see oli u 9x suurem kui muud laadad siin külas kunagi olnud on. Et kui raske on saada osalejaid ja et see ole nii, nagu me poleks tahtnud kedagi vastu võtta. Et kalapüük järvest on lubatud märtsist 15.maini ja et terve märts läks kalavarumise mõttes kaotsi selle tõttu, et järv oli veel jääs ja järveleminek oli keelatud. Et selle tõttu ka paljud kalamüüjad ei tulnud. Et osa laadale registreerunud kauplejaid lihtsalt ei ilmunud kohale ega teavitanud ka sellest. Aga meie olime nt neid kõva häälega välja reklaaminud.
Koostasime tänahommikuse "analüüsikoosoleku" raames endile nimekirja tegevustest ja asjadest, mis järgmisel aastal teisiti ja paremini teha. Iga kogemus õpetab. Sellegipoolest on positiivse laeng niinii suur, et mõnus on. Säran ja muhelen ja käin räägin külla tulnud sõpradele ja sugulastele juba seitsmendat korda, kui tore ja edukas laat sai (enda hinnangul.) :)
Ja boonus ka - mitumitu külaelanikku on kirjutanud või helistanud või tulnud ütlema oma tänusõnu, et me nii superlaada tegime. Seda on tõeliselt innustav kuulda ja motiveerib edasi tegema ka järgmistel aastatel.
Nüüd järgmist verstaposti ettevalmistama. 24.juuli ja üle-eestiline avatud talude päev. Avame ka uksed ja peame panema paika tegevusplaani ja koostööpartnerid. Mõtlema läbi toitlustuse ja üllatused, mida pakume. Oi, kui ägedaid mõtteid meil on, aga see tähendab, et jälle läheb kiireks ja jälle tuleb palju asju ära teha. Uhh, usutavasti saab toimuma eriti hull rööprähklemise päev taaskord, sest Peipsi kandis rohkem osalejaid ei ole (on Tartu ümbruses, kuid meie vaates kõik teiselpool Tartut). Aga kes siis juulis Peipsi ääres olla ei tahaks?
