Eile jõudis kätte ja sai edukalt läbitud taaskord üks verstapost. Kätte jõudis laadapäev, mida me härraga oleme pool aastat ette valmistanud.
Emotsioonid olid terve päeva laes. Härra koos meile viimasel hetkel appi tulnud (jumal ja sõbrad tänatud!!!) sõpradega asusid juba varahommikul laadakauplejaid paigutama ja laadaplatsi korraldama. Mina ootasin ära ämma ja co saabumise ja jõudsin laadale peale selle algust alles. Mesilane jäigi vanaema hoolde terveks päevaks ja...
... ja ma ei tea, kuhu see päev kadus.
Masterplan oli päev otsa pilte teha ja muudkui Facebookis veel turunduda, aga reaalsuses jõudsin vist teha kaks postitust ainult. Ja pilte tegin ka veidi (u 200), aga nüüd mõtlen, et oleks pidanud veelgi rohkem ikka.
Nägime ühte videoblogi koostamist laadal. Tore oleks hiljem üles leida erinevad sotsiaalmeedia postitused laadaga seoses, et saada paremat ülevaadet tagasisidest ja inimeste arvamusest. Et kui mõni mu lugeja kuskil leiab, siis ole armas ja saada mulle ka link :)
Minu hinnangul oli meil nii palju toredaid kauplejaid. Kui ma algul seadsin endale eesmärgiks, et 35 on miinimum (ehk et alla selle oleks ikka väga hädine), siis veel päev enne registreerusid viimased soovijad ja number ületas 60. Mulle väga meeldis, et huvi ikka jagus ürituse vastu. Muidugi süües kasvab isu ja oleks tahtnud 75. Või ilus ümmargune 100 eksole.
Reklaami püüdsime sel aastal rohkelt teha (võrreldes eelmise aastaga). Facebooki üritus oli pidevalt uuendamises ja Tartu ekspressi panime reklaamid. Maalehe reklaamihind nt on ülikallis ja see käis kahjuks üle jõu. Samuti lasime trükikojas teha postreid, mida piirkonda laiali jagasime. Rääkimata Maahommikust.
Need on need kohad, mis tean, et reaalselt huvilisi tõid. Üks kaupleja registreerudes rääkis, et ta nägi meid Maahommikus ja vaatas kohe mitu korda klippi üle. Nii-nii armas.
Tegelikkuses tegime ju veelgi rohkem. Küsisime välja nt Kallaste sügislaada kauplejate nimekirja ja ma googeldasin internetti juurde. Leidsin veel kahe laada kauplejate nimekirjad, et siis veeta tunde veel omakorda nende kontakte googeldades. Seejärel hakkasime sihtturundust tegema ja nii meili kui telefoni teel kauplejaid otse osalema kutsuma. Kümmekond kauplejat saime sel teel. Saatsin ka info kõikvõimalikele reisikorraldajatele, et tehtaks reis meie laadale. Sellega ma arvan, et jäin hiljaks, sest reisikavasid tehakse ilmselt juba sügisel järgmiseks hooajaks. Ka Eesti-siseseid. Väga oleks lootnud nt Looduse Omnibussi, kes avaldab oma plaani reisi kohta a la kolmapäeval, kuhu siis laupäeval v pühapäeval minnakse. Aga tean siis järgmiseks ürituseks paremini planeerida ja kutsed või info palju-palju varem välja saata.
Järgmisel aastal tahaks eelarvesse sisse planeerida ka raadioreklaami. Mida rohkem turundusse sisse raha panna, seda rohkem kajastub tulemustes eksole. Ettevõtluse aluspõhimõtted.
Ma muidugi lootsin suurt huvi ja olin ääretult rõõmus terve päeva, nähes, kui palju inimesi tuli muudkui laadale. Tohutult!!! Kahjuks ei õnnestunud plaan neid kavalalt kokku lugeda, see on üks asi, mida järgmine aasta paremini teha. Laadakülastajate arvu saaks teada ühe teenusega, millest sügisel esimest korda kuulsin, aga see maksab pärispäris palju. Arvutatakse see piirkonnas levis olnud mobiiltelefonide pealt. Igatahes sisetunne ja silma järgi hindamine ütleb, et laadal käis 1000+ inimest, mis on supertulemus.
Väga jäin rahule korraldajana sellega, kui tore päevajuht meil oli, et meil oli laadatänava kummaski otsas muusika (erinev, sest distants pikk, seega said puldid üles pandud kahte staapi), võimsad ja põnevad murutratorite liiga demosõidud, vahvad võistlused, õpitoad, lastele Rändur Rääbu maskott. Ühe muudatuse teeks järgmisel aastal küll. Seekord juhtus kuidagi nii, et Peipsi kalandusest ja ajaloost rääkinud lektor sai mikrofoni oma valdusesse ja muudkui jutustas :) Aga mikrofoni peaks muudkui edasi andma ikka laadainfot. Seega paljud külastajad ei saanudki teada nt, et palvela on avatud või kus mis ja mis kell midagi on. Kalapuhastamise õpituba oli tohutu hitt, ma ei mahtunud ligigi.
Omalt poolt pakkusime meie kauplejatele tasuta suppi. Sain väga mitmelt laadakauplejalt pärast tagasisidet nii suuliselt kui kirjalikult, et see oli nii tore üllatus meie poolt. Üleüldse oli hea saada tagasisidet, ka kriitikat, mida siiski oli oluliselt vähem, kui positiivseid tänusõnu. Kõigile ei saagi alati meeldida. Lugesin FB ürituse kommentaaridest, et kala oli vähe ja laat oli väike. Noh, oleneb mis kell laadale tulla. Kahjuks tõesti pealelõunal hakkas kalavalik juba otsa saama (sest kalalettidel olid megad järjekorrad) ja kaks kerget vihmasabinat peletasid osa kauplejaidki ära. Ilma vastu ei saa mingi valemiga :( Kaks eelnevat päeva olid olnud imeliselt päikselised ilmad meil siin, aga just laadapäeval nöökis ja piserdas ka.
Ja vot inimeste taustainfo ürituse kohta on erinev. Ma ei usu, et inimesed mõtlevad (või teavad), et see on pisikese küla laat ja toimub teist korda. Et see on korraldajate enda rahakoti peal tehtud (sh kogu varustus, nagu elekter, kuivkäimlad jne). Et see oli u 9x suurem kui muud laadad siin külas kunagi olnud on. Et kui raske on saada osalejaid ja et see ole nii, nagu me poleks tahtnud kedagi vastu võtta. Et kalapüük järvest on lubatud märtsist 15.maini ja et terve märts läks kalavarumise mõttes kaotsi selle tõttu, et järv oli veel jääs ja järveleminek oli keelatud. Et selle tõttu ka paljud kalamüüjad ei tulnud. Et osa laadale registreerunud kauplejaid lihtsalt ei ilmunud kohale ega teavitanud ka sellest. Aga meie olime nt neid kõva häälega välja reklaaminud.
Koostasime tänahommikuse "analüüsikoosoleku" raames endile nimekirja tegevustest ja asjadest, mis järgmisel aastal teisiti ja paremini teha. Iga kogemus õpetab. Sellegipoolest on positiivse laeng niinii suur, et mõnus on. Säran ja muhelen ja käin räägin külla tulnud sõpradele ja sugulastele juba seitsmendat korda, kui tore ja edukas laat sai (enda hinnangul.) :)
Ja boonus ka - mitumitu külaelanikku on kirjutanud või helistanud või tulnud ütlema oma tänusõnu, et me nii superlaada tegime. Seda on tõeliselt innustav kuulda ja motiveerib edasi tegema ka järgmistel aastatel.
Nüüd järgmist verstaposti ettevalmistama. 24.juuli ja üle-eestiline avatud talude päev. Avame ka uksed ja peame panema paika tegevusplaani ja koostööpartnerid. Mõtlema läbi toitlustuse ja üllatused, mida pakume. Oi, kui ägedaid mõtteid meil on, aga see tähendab, et jälle läheb kiireks ja jälle tuleb palju asju ära teha. Uhh, usutavasti saab toimuma eriti hull rööprähklemise päev taaskord, sest Peipsi kandis rohkem osalejaid ei ole (on Tartu ümbruses, kuid meie vaates kõik teiselpool Tartut). Aga kes siis juulis Peipsi ääres olla ei tahaks?
6 kommentaari:
Nii kahju, et sel korral tulla ei saanud :( Mitmeid kordi jooksis mõttest läbi, et no ikka läheme! Järgmisel korral tuleme! Ja kui õnnestub, siis avatud uste päevale ikka :)
Ma laadakutse all (veebruar) juba kommenteerisin. See kuivkäimla-asi oli minu jaoks õuuuudne ja ma parem ei üritanudki (muuseumi majast sõna otseses mõttes ajas keegi oranži vestiga mees mind ära, kui küsima läksin, et siin peaks tualett olema ...), aga kõik muu oli väga hästi korraldatud! Veel paremini saaks ainult siis, kui te kirikutornist küla kohale vihmavarju tõmbaksite (ära seda tõsiselt võta!).
See kuivkäimla teema oli muide parim võimalik lahendus. Need olid mobiilsed variandid ja neid ei tõsteta jah haagiselt maha. Terve päeva olid kasutuses, ei haisenud, ajanud üle ega olnud täis ropsitud v midagi hullemat nagu reeglina vabaõhuüritustel on (kus muidugi ka ohtralt alkoholi tarbitakse erinevalt meie laadast). Meie külas ei ole vett! Paljudel ei ole ka oma kaevu hoovis ja neil kel on, ei pruugi olla joogivesi. Meie kaevust nt joogivett ei saa ja meil pole olnud vaba finantsi, et seda küsimust ka lahendada.
Muuseumi majas on veel hullem vets, mis haiseb! Niiet sul vedas, et sind sealt ära aeti. Tualetti ei leia lihtsalt.
Natuke on ebaõiglane ka nimetada pakutud kuivkäimlaid õudsaks, kui sa isegi sisse ei vaadanud.
Lugesin teise postituse alt ka nüüd kommentaari ja lisan veel, et ideaalis muidugi oleks hea ehitada korralik tualett ühiskasutusse. Samas tekib kohe mitu aga ka:
1. rentaablus - kolme ürituse peale aastas kui mõistlik investeering oleks?
2. kust saada finantseering?
3. ok, võiksin kirjutada projekti, olla projektijuht ja täita pabereid jne (aga hajaasustuse programmiga meie vald ainsana ei ole liitunud ja teised programmid sellist tegevust ei toeta?) - kes hakkab neid tualette haldama? ütlen ausalt, kõiki töid ja maailmamuresid ma ei jaksa lahendada ja hullem kui puhas paberiga varustatud välikäimla, on lõhutud, kasimata, haisev jne tualett, mida keegi ei korista.
Onju?
Vabandan, et nii pika monoloogi nüüd pidasin, aga see kommentaar läks mulle väga südamesse, sest olen andnud endast kõik võimalikke ressursse arvestades .
Su tagasisidest lugesin ikka positiivseid nüansse ka ja loodan, et üldkokkuvõttes ikkagi üritus meeldis.
Oi, positiivseid nüansse oli kohe palju!
Ma ausalt ei julgenud haagise peal olevaid kempse katsuda ka mitte (pole iial sellist lahendust näinud ka), ja tegelikult on ikka kogu probleem endas, kõrvade vahel. Kui paistab ebastabiilne ja klaustrofoobiat tekitav putka, siis ei lähe, kuni veel kuidagi muudmoodi saab. Ma oleks pigem sinna haisvasse muuseumikempsu läinud, see on vast kõigi nurkadega kindlalt maa peal. :)
Aga see, et külas vett ja veevärki ei ole, peaks küll olema kuidagi lahendatav, tegelikult vallavalitsuse tasemel. Iseasi, kas vallavalitsuse inimesed saavad aru, et vabandus "alati on nii olnud" ei tohiks 21. sajandi Euroopas kehtida, või on nad, noh, konservatiivsed (kui nüüd ülidiskreetne olla). Teil ei ole ju hajaasustus selle sõna otseses tähenduses, vaid korralik ridaküla, sinna peaks saama tõmmata vee ja kanalisatsiooni ja kõik, mis tarvis.
Elan ise põhimõtteliselt eikuskil ja esimene kuus kuud oma kodus tuli roostene puurkaevuvesi põlvekõrgusest torust sisse, äravoolu ei olnud, pesemisvõimalust polnud, kempsust rääkimata. Nüüd on kõik, laenumaksed lõpevad ka aasta pärast ära. Ühele majale ja iseendale teha on muidugi lihtsam, aga ma arvan tõesti, et vallavalitsus ja ilmselt ka maakonna rahajagajad peaksid asjaga tegelema.
Vot see vallavalitsuse teema...
Ma olen väga sinuga siinkohal nõus, aga vallavalitsus ei ole kuigi huvitatud oma elementaarse töögi tegemisest, rääkimata siis külaelu edendamisest. Seoses laada korraldamisega jooksime mitumitu korda peaga vastu seina siinkohal ja ma ei hakka (vähemalt hetkel) musta pesu siin pesema, kuigi on väga värvikas lugu.
Igatahes olen ma vallavalitsuse suhtumisest häiritud ja valmis "barrikaadidele" minema. Elame-näeme, kuidas asjalood kujunevad.
Super ju! Kriitika teemadel ütlen seda, et kui müüki pole siis võtab vinguma küll. Samamoodi ju on kaupleja tulnud kohale oma raha ja kuludega. Aga ega korraldaja ei saa vastutada selle eest kas rahvas ka ostab. Seega rahu ainult rahu. Tihti lihtsalt on see, et toode ja rahvas ei sobi kokku või hind, või on süügi halb koht (jaaa, laatadel on mingid kohad kuhu keegi ei keera või kui on kahel täna servas siis pm käib rhavas ianult ühe serva läbi jne jne). Nau matemaatika. Vahael on ilm süüdi, päev jne.
Tasuta supp väga super idee! WC-ga on alati teema. Kuskil oli korraldatud nii, et kauplejad sai tasulstesse mugavamatesse vetsudesse tasuta, külastajad pidid tsipa maksma. Positivuse ajal teenis kohalik väikese varanduse pakkudes korraliku vetsu sentide eest. Idee ka see. :)
Postita kommentaar