Ligi 16 aastat on kevad tulnud minu jaoks alati ühtemoodi. Tallinnas, seda niikuinii. Aga iga kevad on olnud see hetk, kus ma jalutan varahommikusel tunnil või poolöisel ajal oma pesa suunal ja ühtäkki mõtetest ärganud ja avastanud, et taevas on nii sininisine; põski paitab supermõnussoe briis; väljas on valge! ja mis kõige peamine- üleöö on kõik puud lehtes.
Selline hetk, see märkamine on mind tabanud iga kevad. Tallinnas.
Nüüd on esimene aasta (eelmine aasta ei lähe arvesse, sest ma ju käisin igal teisel nädalal ikka pealinnas ja ametlikult kolisin ära maikuus... ohsa, mul on märkamatult saanud aasta Peipsi elaniku staatust...), kus ma ei ole Tallinnas. Ja mul on olnud lõputult aega jalutada ja märgata ja kevadet oodata.
Ma ei tea, kas ma esimest korda näen, kuidas kevad tegelikult tuleb või siis on siin vee ääres külmem ja kevad aeglasem, aga ta ei tule sugugi üleöö. Ta tuleb nii hiirvaiksel sammul. Ma vaatan muudkui neid raagus puid ja põõsaid, ma näen, kuidas üks päev on mingil ühel külapõõsal rohelised tutikesed küljes. Järgmine päev on seis sama, kolmandal päeval on veel põõsal-paaril rohelust tekkinud. Pungakesi on nagu igal pool, ootaksid justkui paisu tagant välja pääsemist, et vohama hakata. Aga ilmad, need on neetult vihmased ja kõledad, üldse mitte kevadised.
Ma esimest korda näen, et kevad ei tule üleöö. Tuleb vaikselt sammhaaval.
---
Kell on vaikselt öö ja ma tulin just härra töö juurest koju. Nii nagu ma vanasti Tallinnas poole öö ajal hulkusin. Ja ma tajusin - põski paitas supermõnussoe briis... Kas tõesti? Ja taevas on nii sinisinine. Kas...? Jah, ma hetk tagasi tundsin, et nüüd on kevad!!!
2 kommentaari:
Oi, alles kevad! Minul tuli eilse vihmaga juba suvi peale. :) Siin Tartus on hirmus soojaks läinud!
See kevad on olnud eriliselt aeglane saabuja. Mina ise ei ole kuigi suur loodusvaatleja, aga täna tööl üks kogenud kalamees kurtis, et nii pikalt külma merd tema oma elus ei mäleta. Ma usun, et Peipsi ja Väinameri on üsna ühtmoodi kevadepidurid. H Saaremaalt
Postita kommentaar