tööloom :)

Esimene päev tehtud. Hetkel on küll oomaigaad-ma-ei-kõnni-enam-kunagi tunne :) See läheb üle. Kahju, et mul sammulugejat ei ole, saaks statistikat ka taha.

Aga ma tunnen, kuidas ilu ja raha tuleb. Ja tr kinnitusel: kes palju käib, sel ilusad jalad. Saarlaste ütlemine või nii :) Ma teadsin enne, et saarlased ütlevad "tantsi, mis sa tantsid, kepivend tuleb ikka nurgast" ja see, mu sõbrad, on küll elu jooksul tõeks osutunud :)

Nüüd ma siis tean veel rohkem elutõdesid :) Abiks ikka.

Rõõmusta, Maarjamaa!

Algas tõsieluseriaal "Mis töid oled sina teinud Austraalias" herzi hooaeg. Esimene tööleping allkirjastatud, let's go!

Ja nad maksavad mulle tööajal ringi jalutamise eest... imeline :) Tegemist on küll osalise tööajaga, vaatan miskit veel põnevamat juurde, aga vähemalt on uks nüüd valla - big money come :)

igapäevaelu

Suurlinnad ja kiirteed ja mahasõidud... horror. Isegi GPSiga :)

3 korda linna sõites ja 2 korda linnast tagasi koju sõites suutsin valesti keerata, Tom kindlasti vangutas pead ja ohkega ütles "võimaluse korral pööra ümber". 

Aga käik oli pmst great success. Sain oma passi viisakleebise, sest piiripunktis seda ei anta ja viisa on elektroonne. Kes tahab, saab selle immigration office'st siiski, ei maksa midagi täiendavalt. Kaaskamraadide passidesse seda mulle siiski ei antud kahjuks. Ma, vana riigiametnik, ei annaks ka muidugi, seega ametniku vastus ei üllatanud. Aga proovida ju võis.

Kui töö otsimine kohati ajab nutma ja tekitab lootusetuse tunde, siis teisalt jälle annab universum nii palju, mille üle rõõmustada :) Eile andis täitsa uue garderoobi, tasuta. Ma ei tea, kuidas see pärast mulle seljakotti nt mahub, aga kuniks auto, seniks no worries. Mul on nüüd ka elu esimesed Converse tennised (kontsakingade asemel!!!), valged, ihsand, näete, mis must siin saanud on? Vähe sellest, ma pole end 2 nädalat meikinud, see on see töötu elu, naine laseb end kohe käest :)

Riietest ja aksessuaaridest (mis tulid me juurde täitsa üllatuslikult ise ja uutena koos siltidega ja puha) erinevalt, on siin veel üks tasuta asjade saamise skeem. Selleks tuleb veidi tänava peal ringi jalutada elamurajoonis. Nimelt on jäätmekäitlus siin roppkallis, niiet kui keegi tahab millestki loobuda-vana asja ära visata, siis ta ei vii seda kuskile special kogumispunkti, vaid asetab hellalt oma maja ette murule-kõnniteele. Siin on lademetes diivaneid, telekaid, mööblit, rannatoole, you name it. Irvitame omaette, et täitsa kenasti saaks maja sisustada :) Üks päev on need asjad murul, järgmisel päeval enam ei ole. Juu siis süsteem toimib ja kodusisustuselementide vahetus toimib. Äge :)

Kuu aega Austraaliat

Eile oli pidulik hetk ehk kolisin Perthis oma tuppa sisse. Tähistamaks oma ühte kuud Austraalias veedetud aega. Nüüd ma olen paikne (ja rsk, ei hõõru keegi mulle nina alla, et mu plaanid koguaeg uppi lendavad ja ärgu ma plaanigugi midagi :D).

Ühesõnaga, tuba käes, kamraadid tööle aetud, asusin pesa herzistama. Tõstsin ümber ja koristasin hoolega. Eelmised üürilised, pisikesed asiaadid, jätsid maha endast piisavalt palju prahti. Ja kingitusi ka. Koristusaktsiooni preemiaks sain meeste plätud, hõbekee ripatsiga ja austraalia raha 50 senti. Abiks ikka, eriti need meeste plätud :)

Õhtul (teil oli õhtu, minul öö) tegin fämiliga videokõne. Emast oli väga lahke mulle kohukesi, sülti ja kilukarpi kaamerasse näidata. Ja banaane, neid meil siin ei ole! Tänud :) Ta ise veel lisas, et ärgu ma öelgu, et ta pole pakkunud :) No worries, emakohused on täidetud ja lapsele süüa pakutud.

Kui ma veel CBDs resideerusin ja võõrustajaga telekat vaatasin (kujutate pilti, ma pole telekat teab mis ajast vaadanud...), siis ma tuvastasin veel ühe asja, mis on Eestis parem kui siin (siin on muidugi miljon head asja, mida Eestis pole, aga on vastupidiseid juhtumeid ka. Eesmärk oligi ju eemalt vaadata, mis kodus ikka head on eksole) - ennast paneb ka imestama, et ma seda nüüd ütlen, aga Eestis on vähe reklaami filmide jm vahel! Vaatasime Anthonyga filmi ja ma ei liialda praegu (mõõtsin aega) - iga kümne minuti tagant tuli reklaam! Ogaraks võib vihastada!

Nüüd ma siis ärkan hommikuti üles oma pesas, võtan sülle läpaka (kujutage pilti, akut saab laadida!!! ja piiramatu-tasuta wifi!!! see kombo on paradiis!!!), avan töökuulutuste lehed ja vorbin cvsid, kui telefoninumbrit juures ei ole. Peas kerib mantra "täna ma saan tööle, raha tahab mind :)". Nii, leidsin vist endale selle õige töö: otsitakse backpackeri printsessi! No on ju herz näkku kirjutatud sellele tööle? :D

Vähemalt ma ei ole sõltlane :)

Sain 20 punkti 21st. Kõik on korras :))

http://www.tripbase.com/blog/21-signs-youre-a-travel-addict/

Esmaspäevane pildipostitus

Seekordne postitus on pühendusega toidupoele. Ma hindasid ei pildistanud, see on liiga karm vaatepilt. Võibolla mõni teine kord :)

Aga silma on jäänud igasugu põnevaid vms kaupu.

Kui postkastist veel väheks jääb, saab spämmi ka poest osta :)

chill fuel :))
võib ära kuluda, kui tuju null.

Võtan plaani.
Küll ma ta ära proovin.

chicken lovely legs, muig :))

Sedapsi müüakse Pavlova koogi taigna materjali.
Ilmselt ei proovi järgi.

Free singles, anybody?

See on minu über alles.
Tõesti 1 hea ja ka norm hinnaga asi siin maal.
Väga väga hea piimakokteil ja maksab praegu 2 tk 4 dollarit.
Kuskilt kohvikust vms ostes on hind ca 4-6 dollarit.

laisk pühapäev

Kui ma sõpradele veebruari lõpus muhelesin, et mu reisi moto saab olema "Eesti mehed koju!", siis ma nagu ei pidanud silmas, et minuga kaasa tulev Eesti mees kohe koju tagasi suundub. Nüüd on ta kenasti juba lennukis ja lendab palju palju tunde. Noh, kuskilt ma pean ju muidugi oma motoga pihta hakkama :)

Praegu olen ise aga diivanit surfamas, esimest korda siis elus (sest M lendas ära ja ma ei tahtnud enam autos magada). Ei antud diivanit, vaid oma tuba suure voodiga. Pekki kui hea oli magada voodis peale 14 ööd autos magamist. Võõrustaja on itaallastest vanematega belgia poiss, kes kolis siia Marokost... Läks järg käest ära? No worries, peale pudeli veini konsumeerimist on mul kõik täpselt selge, kui palju õdesid-vendi, tädi- ja onulapsi kus riigis tal täpselt on.

Tänane elu esimene surf oma elu esimese võõrustajaga (peale kõige on ta ka surfar ja mitte "surfasin täna terve päeva... netis" stiilis :D) aga lükkub edasi, sest ilm ei sobi. See teeb meelehärmi selle tõttu, et M sõi eile känguruliha (ilma minuta!!! sest mina olin juba diivanit noolims siis) enne lennukile minekut, mida mina siiani pole mekkida veel saanud ja vähemalt surfi osas tahaks talle ära teha ... Eestlane minus ikka sureb visalt :) Peamine on ikka olla naabrist (sõbrast/perest/kolleegist/blogijast ...) parem :D

Mis siis ikka, tuleb laisk pühapäev. Võõrustaja nimelt elab Perthi CBDs (kesklinnas) pilvelõhkujate vahel. Vaatan nüüd, kas hommikusööki ka antakse!

Äpardusi ikka ka :)

Kui äpardusi ei oleks, siis ei oleks ju midagi hiljem irvitada ka eksole? 

Mõned ikka on meid ka saatnud, võin lahkelt üles lugeda.

• Elu hotellis Ford tähendas madratsi ostmist. Jube hea öö oli, kui esimest korda täis pumpasime. Hommik kahjuks nii tore ei olnud, kui asju kokku pakkisime ja luuki kinni lüües madratsi äär vahele jäi :) Sai koheselt ka ära augustatud teine. Mis siis ikka, teibituuning. Kaks ööd pidas teip perfektolt vastu ja pärast seda ei pea enam üldse! Sellest ajast saadik on meil selja treenimine, sest uut madratsit ma praegu küll pole raatsinud osta:)

• Voolumuundur autosse akude laadimiseks. Lõpuks saime aru, et seda ei müüda elektroonikapoodides vaid autopoodides norm hinnaga. Kasutasime rõõmsalt ca nädala, kui üks hommik oli auto sigaretisüütaja error. Mis on nagu mother of all errors!!! Sest siis ei saa midagi laadida. M-poiss tuvastas, et kaitsmed on läbi, soetasime poest uued, igaks juhuks varuga. Peale vahetust ja laaduri taha panekut, kaitsmed jälle läbi. Seega oli alust arvata, et viga on laaduris. Läksime aga sama keti poodi ja poes onu kohe proovima-uurima, tegi väikse paugu ka kärssas :) Saime uue ja loodame, et kaitsmeid ka jagub.

• Kõrbe ekspeditsiooni tarbeks oli meil väike kanku ka lisakütusega. Selle kanku (rohkem nagu värvipurk) pärandas meile eelmine omanik ja kui me kõrbes rallisime, siis never know ikka, millal kütus võib otsa saada ja millal järgmine tankla on. Igatahes, mis te arvate, mis see anum tegi täna? Lambist hakkas see lekkima! Ofkoors on meie sensuaalne magamistuba nüüd hullemat sorti lehka täis, oleme päev otsa tuulutanud autot ja ei muffigi. See tingib muidugi selle, et ööbime täna rannas tähistaeva all :)) Samuti sai autost kõik liigne ära visatud, sealhulgas ka katkine madrats. Nagu me ise irvitasime, hea et auto ei lekkinud eksole! Ja vaatame, kas homme on meil sama lõbus (peale ööd liiva sees) kui täna :)

• Autoga seoses veel. Peale ostmist, kui pikki sõite alustasime, hakkasid ka selguma asjad, mis nagu enne ei avaldunud. Üldpildis on väga lux auto ja tipptopp, aga mõned errorid on tal ka taskus. Näiteks kesklukk läheb peale küll, aga üks uks ei lukustu ja kui see siis avada, on kõik uksed lahti. Põnev ühesõnaga :) Olen vist juba maininud, et raadio siin riigis ka ei levi väljaspool asulat (kus igas asulas on oma raadiokanal) ja cd makk autos plaati nt ei mängi. Hekki noh :) Kütusenäidik logiseb ja selle järgi puudub õrnemgi teadmine, palju paagis on, seega on meil välja töötatud peen skeem, kuidas ja millal tankima peab. Kolmel korral on juhtunud, et paagis oli alles veel ca 1-2 liitrit. Täppisteadus :) Neljas huumor oli cruise control, mis ostes öeldi, et töötab, aga esimesel katsetamisel üldse peale ei hakanud. 3600 km kõrbe, naiss :) Hiljem selgus, et me ise oleme lollid :) Saime selle peale küll ja töötab täitsa buenolt.

ja päike tõuseb

Perthis! Kohal! 

Muud nagu ei tahtnudki öelda :) Järgmised eestlased üles leitud, linnas tiir tehtud, mõned ööd veel "hotellis Ford" ja mul on kohe-kohe postiaadress olemas (see on mul tegelt juba teada, kui kedagi huvitab :D) koos katusega pea kohal ja tasuta wifiga. Siis saan teile kõigile e-vastuseid saata kirjadele, mis postkastis ootavad. Mulle nii tohutult meeldib pikki kirju saada, aitäh kullakesed!

Esmaspäevane pildipostitus

Seekordne pildipostitus on special edicion Austraalia maanteemärkidele, nad on mu täiesti ära vvõlunud. Vähe sellest, et loomi ja tee pöördeid/ristuvaid teid kollasele taustale pannakse, on seal ka veel kõikvõimalikku muud infot ka. Et no iga ajukääbik oleks hoiatatud.

Matkajad teel. 

Kariloomad teel.

Bussid keeravad teele.

Võiks siis juba ka "Autod sõidavad"; "Tuul puhub"; "Päike loojub" ja "Puud kasvavad" ka olla. Siis oleks komplekt koos ja KÕIK oleks hoiatatud.

Ja lisapilt pühendusega fämilile. Ma proovisin, kuidas John mulle sobib :)) Suured vabandused. Tean küll, et lubasin seda mitte teha.

lihtsalt teadmiseks

Olen rannas, kõrb on selleks korraks seljatatud. Perth on tulekul, vahemaa sinna muudkui väheneb, aga praegu nagu ei kiirusta ka. No patt oleks kiirustada ju, kui mind ootab selline rand!

Ja preili Maarja, vesi on just selline nagu tead-küll-kus! Ilusat uut töönädalat teile :)

mõned mõtted lõputul kõrberännakul

• Ema avastas, et Austraalias on ämblikud! Väike paanika-rahustamiskõne oli. Ma ootan, et ta avastaks ka ussid (sh maailma mürgiseim uss nr 2 (kui juba iludusvõistluseks läks) brown snake), krokodillid, haid ja meduusid.

• M: See on küll Lumivalgekese õun!
• herz: Sest on nii punane ja särav?
• M: Näeb nii mürgine välja.

• Kohanimede välja mõtlemisega on siin kõvasti hiilatud. Olen nüüd kolmes osariigis ringi sõitnud ja kaks korda piiri ületamisel on olnud väga sisutiheda nimega külakesed: Bordertown (VIC-SA piiril) vs Border Village (SA-WA piiril). Ootan põnevusega järgmisi piiriületusi :D

• Kohanimedest veel: Big Sandy Desert ja Unnamed Desert on ka väga viljaka mõttetöö tulem :) Aga ei ole midagi ette heita ka, asuusied on väga hea huumorimeelega tegelased :))

• Vahemaadest räägitakse siin tundidest, mina jonnakalt endiselt kilomeetrites. Kumb kumma murrab?

• Ja üks asi, mis mind siin on jäägitult ära võlunud! Tähistaevas!!! See on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiii võrratult ilus!

:))

Üritasin teha mobiiliga postitust, aga välja tuli nagu alati :)

Seega otsisin ikka arvuti välja ja nii ma siin pimedas praegu kobamisi klaviatuuril mängin.

Tuju on hea, sest (wait for it ...) küsi ja sulle ANTAKSE!!!

Kuigi mulle tehti huvitav pakkumine reisiblogi osas, osutus see hiljem natuke teiseks asjaks, kui ma lootnud olin. Aga küll tulevad ka need mulle meeltmööda pakkumised :)

Teiseks on Perthi asjad küll üsna segased veel, aga valmistusin esimest korda couchsurfinguks ja juba tulid kutsed ka ning üks diil on lukus. Emale-isale rahustuseks - ei ole John, Anthony on :) Seega ohtu pole :))

Ja endiselt mul on usk. Iga asi juhtub põhjusega ja kõik hea on minu poole teel :)

RIINALE :)

Kaks päeva levist väljas ehk herz sõidab Perthi :)

Ca 1300 km to go ehk umbes poolel teel.

Oi siin ei ole muud kui igav liiv ja tühi väli.  Ning Austraalia pikim sirge tee, 147 km. Ja "külad", mis on ainult tankla, ei midagi enamat. Heal juhul on suveniiripood ka. Ca 2000 km pole telefonil mingit levi olnud. Ja inimesed elavad ... :)

Nii teistmoodi elu. Nii äge :)

Margele :)

Midagi tarka pole teinud. Esimene rannapäev siin kahe nädala jooksul on lõpuks tehtud. Tööd otsin ka, see on praegune peamine eesmärk. Ehteestlaslikult on see raske juunõu, ise aktiivne olla :)

Magamine on vähemalt ülimalt mugav, selle üle üldse ei kurda. See hetk hommikul, kui uni hakkab ära minema, aga ärkvel veel ei ole, võiks arvata, et ärkan Tallinnas oma pesas. Mitte et mul koduigatsus oleks, aga lihtsalt selline hommikune segadus võib kohati olla :)

Niiet praegu pole midagi eriti raporteerida :) Olen low-cost režiimil. Kui siit McLaren Vale kandist ikka midagi leida ei õnnestu, siis sõidame siit täna minema.

Selline idülliline infopunkt (loe: tasuta wifi)
on McLaren Vales :)

Ja ma ei taha enam saia süüa :))
See (veel) ei tähenda, et ma leiba tahaks, aga no saia ei taha. Tahaks kiiret kõhutäidet ja pakutakse ainult sändvitše, baquette ja röstsaia. Oh neetud. Aga näiteks pasta või midagi? Midagigi, mis ei oleks sai :) Seda saab siis, kui mul tekib köök ühesõnaga. Ja neile, kes mu pärast muretsevad, no worries, ma ikka luban endale vahepeal korralikke söömaaegasid ka (silmarõõm nt muretses, et kas mul ikka süüa on :D)
Niiet ma ei taha enam saia süüa, ma tulin siia ju salenema :)

Esmaspäevane rituaal: 3 päevapilti

Kui vähegi võimalik, ma ikka jätkan pildiseeriate postitamist :)

Kuskil McLaren Vale veiniistanduste piirkonnas,
Adelaidest ca 50 km.
Meie teine öö autos.
Ja selline vaade avanes meile põõnutamise ajal.
Vaikselt udune, päike on loojunud.
Taamal oleva asustuse tuledemeri ei ole veel süttinud.

See on nüüd küll vajalik hoiatussilt :))
Internet on siinmail ikka tõeline luksus.
Isegi linnades ei pruugi leida tasuta wifi ala.
Hekki, isegi internetipulk ei pruugi linnas levida.
Selline tore juhus oli mul Adelaides.

Looduskaunis öömaja vol.3
Täielikult levist väljas nii neti kui telefoniga.
Mööda sõitis meist vaid kaks autot selle öö jooksul.

Ja boonuspilt (miks ma üldse siis panen tingimuseks 3 pilti? Ise ka ei tea)

Pärast korralikku hulka Vana Tallinna konsumeerimist kahe peale
arvasime, et jõle tegijad oleme tähistaeva pildistamises.
Tuli siis jee mõni pilt välja ka :)

postitus

Nüüd hakkab kätte jõudma pole elektrit-pole vannituba aeg. 2 ööd oleme testinud auto võimalusi öömajana, täitsa okei on magada kusjuures. Auto pikkus on 5.3 meetrit, no kui selles end sirutada ei saaks, siis oleks midagi mäda juba.  Ma saan sirutada nii, et varbad tagaluuginigi ei ulatu. 

Muidu on ju kõik kena-tore, aga:

1. Meil pole elektrit eksole. Ja see siin vist on kullast kallim. Praegu olen küll ühes infokeskuses ja lunisin omale vaba pistiku, et arvutit sisse torgata, aga seda nii naljalt ei leia kuskilt. Ja meil on ju vaja läpakaid-fotoka akusid laadida. Telefoni saame laadida autos. Oojaa, ka autosse saab osta selle vidina, kuhu saab stepslisse pista oma värke, aga see maksab SITTAKANTI (pardon my french). Oleme seda 3 päeva taga ajanud poodidest ja ühest leidsime ka, hind oli 150 AUDi. Käsi tõesti ei tõusnud...

2. Internett ei levi. NAgu üldse! Suurlinnades jaa, aga ka seal on kohati nii frustreerivalt aeglane, eriti kui on elutähtis vestlus Eestiga pooleli...

3. Autos magada saab, põhimõtteliselt saaks elektrit ka, kui me raatsiks NII PALJU raha välja käia, aga vot pesta küll ei saa. Tee ääres oleme paar korda näinud dušširuume avalikke, aga muidugi siis, kui meil on olnud pesemisvõimalus olemas ja me seda ei vajanud. Nüüd, kus vajame, me neid kohti enam ei näe tee ääres...

4. Tööd oleks ka vaja, siis laheneks muud probleemid kenasti, eriti need raha nõudvad küsimused. Oleme praegu mereäärses väikelinnas Victor Harbouris, teel Adelaidest siia oli miljon veiniistandust, aga kuna on nädalavahetus, ei tihka me sisse murda sinna. Ootame esmaspäevani, et hakata tööotsimisega peale.

5. See viimane punkt on kõige raskem kirja panna. Mina, kui inimesed-on-ilusad-ja-head liiki tegelane, võtan seda üsna raskelt, kui mu reisikaaslane selline ei ole. Ühesõnaga, on asju, mida üldjuhul Austraaliasse tulijad kõva häälega ei räägi - koduigatsus, "kas ma tegin ikka õigesti, et siia tulin", "raha on otsas", "tööd on vaja", "ma ei ole selline keep smiling inimene" jaaniiedasi. Kuna me oleme siin algsest koosseisust hargnenud erinevatel põhjustel, siis nüüd olen ma portsu otsas, et mu valik otsustab koju tagasi lennata ja persse siis olen mina täiesti rahast lage (ehk pean teise poole autost ka kinni plekkima), bensuraha pole, järgmised sõbrad 3000 km kaugusel ja autol esineb ka neid iseloomujooni, milles vahel mehed paremad on. Võib ma ütlen nüüd - tramaivõi.

out of money experience :)

Seda, et autoplatsile jõudes sadas rämedalt vihma.
Seda, et seal oli ainult ÜKS auto, mis meie eelarvesse sobis.
Seda, et see ÜKS auto oli täielik ront ja me ei tahtnud seda.
Seda, et aega kulus muudkui uute lahenduste välja mõtlemiseks.
Seda, et enamikel sobivatel kuulutustel ei olnud kontakttelefoni all.
Seda, et sularahas tuli maksta.
Seda, et kaardil oli kuramuse limiit peal ja raha ei saanud välja võtta.
Seda, et M kaarti ATMid üldse ei tunnista siinmaal.
Seda, et raha väljavõtmisel tuli ÜBERteenustasu. (I really mean über)
Seda, et limiidi muutmisks tuli minna ID kaardi lugejale järgi.
Seda, et netipank täiega pange pani koguaeg ja nett üldse koostöövalmis polnud.
Seda, et teel tagasi maksma tramm milles me ka olime, inimesele otsa sõitis.

Seda kõike me eirasime märkidena.
Ja ostsime auto!
Homme algab outback?

Esmaspäevane rituaal: 3 päevapilti

Mul saab homme nädal Austraalias oldud. Kuhu see aeg on läinud? :P
Mõned pildid tänasest päevast:

Great Ocean Road on see maaliline tee,
kust nüüd ca 2h tagasi naasesin Melbourne'i.
Melbourne tundub juba oma kodulinnana,
tundsin juba täiesti suvalises kohas sõites
(thank god for GPS ehk nagu Martin tabavalt märkis täna:
parim asi, mis ma sulle ostnud olen :P),
et oo, see on ju see koht, siit sõidan bussiga koju-linna.
Liina ei uskunud, aga mul oli ikkagi õigus :)

Meie Lorne maja.
Pildil köök + elutuba
ning trepist alla magamistoad ning vannituba.
Ruumi kui palju.
Tõeline luksus :)

Meie Lorne maja väljast.
Nende piirete peal jalutas terve hord
kohalikke tuvisid,
eestlastele tuntud ka kui
kakaduud,  papagoid ja kookaburrad.
Viimane on välimuselt täitsa nunnu lind,
aga hääl mis ta teeb..
meenutab esiti naeru,
kuid üsna kiiresti muutub tüütuks jauramiseks :)

Boonuspilt ikka ka.

Kes teab, millal ma jälle blogin :)

Täna Melbourne'i sisse sõites avanes selline vaatepilt.
Kiirteed toovad otse kesklinna
ja mulle selle silla kaar tohutult sümpatiseeris.

Mis nüüd edasi saab?

Who knows!

Tänase päeva arengud on sellised, et Liina lahkus Melbourne'st, mina saan veel paar ööd olla meie peatuskohas, perekond oli nii armas ja lubas mul edasi olla mõned päevad. Nüüd tuleb homse päeva jooksul leida ja osta auto. See on ainus, mis kuhugi edasi viib, pakkudes samal ajal ka majutusasutuse teenuseid. M-l pole mõtet rohkem hosteli peale kulutada, mis on kallis, ja mina ei saa lõputult võõra pere juures hängida! Raha (loe: tööotsa) on ka vaja, et julgeks toidupoodi siseneda.

No pressure. No pressure at all!!!

Autoost tuleb teha aga ekspeikaga kahe peale, sest me oleme vaesed rotid ja peale autoostu pankrotis ka :) 

Oleks keegi mulle 7 aastat tagasi... põrgusse, oleks keegi mulle kuus kuud tagasi öelnud, et ma ekspeikaga ühiseid oste tegema hakkan ja ühist teed ette võtan, ma oleks ogaraks end naernud... Et no tul taevas appi :)

Täna pole küll naljakas :))

Great ocean road vol.3

Tänase fantastilise ilma puhul, pärast kui kakaduud ja papagoid hommikutervituse meile rõdul olid ära teinud, võtsime ette väljasõidu. Vaatasime üle 12 apostlit ehk ookeanist välja kõrguvad kaljunukid. Muu hulgas oli vilgas ka Austraalia wild life - päevaskooriks on Kookaburra, kängurud, wallaby, echidna (sipelgasiil? help needed) ja madu-uss. Demit, ma pole veel nädalatki siin resideerunud, kui nad mind üles otsisid. Ja asjaolu, et ta oli ca 15 cm pikkune ei oma absoluutselt mingit tähtsust ...

Ja Great Ocean roadi nimetan ma ümber okse teeks. Kõigi nende absoluutselt fantastiliste vaadete taustal jääb siiski tõsiasjaks, et see tee on veel käänulisem kui kõik Kreeka mägiteed kokku! Mul on süda siiamaani paha. Minul!!! Saate aru, see on juba midagi imelikku.

Meie maja siin Lornes tuleb homme vabastada, üldse kohe ei tahaks seda teha. Siin on nii mõnus. No päriselt ka, mis on ilusam vaatepildist, kui hommikul silmi avades vaatab köögiaknast kakaduu vastu? Ja selleks ajaks, kui ma saiaga õue tema juurde jõudsin, oli neid juba kolm.

Kuni homseni on olnud mul pmst teada, mis ees ootab ja kus ma oma silma looja lasen. Nüüd hakkab teadmatus. Saab olema põnev. Stay tuned!

Great ocean road vol.2

Täna hommikul ärkasin esiteks kell 5, et perega Skype'da ja siis uuesti umbes lõuna ajal. Kiiret polnud, sest nagu kell 5 akna tagant kostus, sadas ladinal. Terve päev on olnud laisk ja vihmane, veetsime selle põhiliselt arvutite taga filme vahtides.

Korraks pistsime Martiniga nina välja ka, saime muidugi vihma. Aga ka süüa 3 dollari eest (kaks saiakest, kuramuse odav diil või mis?) ning kakaduusid pildistada. M keeldus kakaduusid näppimast, seega olin mina see vapper, kes nad oma käe ja õla peale meelitas. Nupsikud noh.

Great ocean road

Võtsime ette tripi ja nagu ikka, old habits die hard, sest preili läks sinna kleidis-baleriinades. Meie sõber ja autojuht aga võttis ette väikse matka mäest üles mäest alla, metsas-dzunglis-mudas... huvitav kogemus igatahes :)

Metsaseikluse tulemusel saan nüüd ametlikult deklareerida - nägin ringi silkamas KOLME kängurut, ühte magavat koaalat ja terve parve kakaduusid jm värvilisi sulelisi. Nüüd võib küll öelda,et ma olen Austraalias.

Meie tripi peatuspaik on Lorne ja siin on meie päralt võrratu vaatega maja 3 ööks. Ma loodan, et olete nüüd kadedad :)

herz 4: Melbourne 1

Tänase päeva kordaminekud:

• Kylie Minogue kann – katsutud
• Kleidid – omandatud uued lemmikud (kuigi viimased 24h on vägagi sügise ilm olnud, ei suuda ma siiski veel t-särgi/ühe seeliku inimeseks hakata. Ma vajasin korralikku hullumist poes, mis Austraalia hindade juures on üsnagi adrenaliinirohke ettevõtmine)
• Internet – ma ei olnud suutnud kahe päeva jooksul oma netipulka aktiveerida. Müstika, sest need kaks päeva netis istunud olen ma küll… Niisiis, olukord vajas lahendamist ja võtsin kõne klienditeenindusse. Saime noormehega koos pulga tööle nii nagu peab. Põnev on see, kuidas noormehe iga kolmas lause algas minu nimega. Väga chillid on nad siin, Eesti klienditeenindajatel on nii mõndagi õppida. Eilne pangapreili kutsus mind koguaeg kalliks. Martin oli heitunud, et teda mitte kordagi J
• Bussisõit – kuna me Liinaga elame suburbias, siis linna peame liikuma bussiga ca 30-40 minutit. Hind on ka muidugi piletil närvikõdi tekitav – 6.50 üks suund või 11.90 AUD päevapilet. Kuna Liinal oli toimetamist, suundusin üksinda bussiga seiklema. Sain hakkama!!! Ja isegi tagasitee leidsin üles. Tegin endale pai praegu.

Tänase päeva feil:

• Brighton beach – meil oli grande plan – Liina peseb pesu kodus ja me Martiniga avastame Brightonit. Melbourne arvas teisiti. Õhtu-öö otsa möllas ja tormas ja hommikul polnud ilm sugugi parem. No beach eksole.