Kuu aega Austraaliat

Eile oli pidulik hetk ehk kolisin Perthis oma tuppa sisse. Tähistamaks oma ühte kuud Austraalias veedetud aega. Nüüd ma olen paikne (ja rsk, ei hõõru keegi mulle nina alla, et mu plaanid koguaeg uppi lendavad ja ärgu ma plaanigugi midagi :D).

Ühesõnaga, tuba käes, kamraadid tööle aetud, asusin pesa herzistama. Tõstsin ümber ja koristasin hoolega. Eelmised üürilised, pisikesed asiaadid, jätsid maha endast piisavalt palju prahti. Ja kingitusi ka. Koristusaktsiooni preemiaks sain meeste plätud, hõbekee ripatsiga ja austraalia raha 50 senti. Abiks ikka, eriti need meeste plätud :)

Õhtul (teil oli õhtu, minul öö) tegin fämiliga videokõne. Emast oli väga lahke mulle kohukesi, sülti ja kilukarpi kaamerasse näidata. Ja banaane, neid meil siin ei ole! Tänud :) Ta ise veel lisas, et ärgu ma öelgu, et ta pole pakkunud :) No worries, emakohused on täidetud ja lapsele süüa pakutud.

Kui ma veel CBDs resideerusin ja võõrustajaga telekat vaatasin (kujutate pilti, ma pole telekat teab mis ajast vaadanud...), siis ma tuvastasin veel ühe asja, mis on Eestis parem kui siin (siin on muidugi miljon head asja, mida Eestis pole, aga on vastupidiseid juhtumeid ka. Eesmärk oligi ju eemalt vaadata, mis kodus ikka head on eksole) - ennast paneb ka imestama, et ma seda nüüd ütlen, aga Eestis on vähe reklaami filmide jm vahel! Vaatasime Anthonyga filmi ja ma ei liialda praegu (mõõtsin aega) - iga kümne minuti tagant tuli reklaam! Ogaraks võib vihastada!

Nüüd ma siis ärkan hommikuti üles oma pesas, võtan sülle läpaka (kujutage pilti, akut saab laadida!!! ja piiramatu-tasuta wifi!!! see kombo on paradiis!!!), avan töökuulutuste lehed ja vorbin cvsid, kui telefoninumbrit juures ei ole. Peas kerib mantra "täna ma saan tööle, raha tahab mind :)". Nii, leidsin vist endale selle õige töö: otsitakse backpackeri printsessi! No on ju herz näkku kirjutatud sellele tööle? :D