laupäev, 31. juuli 2010

mis saab, mis tuleb

Ma ei oska olla kohe, uut reisi on vaja. No kasvõi plaani, et nüüd lähme sinna, et ma saaks uurida ja marsruuti koostada ja majutust otsida ja ... 

A niikaua kuni ma ootan, et universum mulle reisi annab, kestab suvi ja suvised juhtumised. Näiteks grillchill idüllilises oldschool Kloogarannal. Näiteks deit ühega, kino teisega ja öösel diivanil kolmas. Näiteks pannkoogid maasikamoosiga. Näiteks ..

Ja suvi ei lõppenud kunagi juulikuus ...

teisipäev, 27. juuli 2010

uus pereliige

Juberaske on rööpasse tagasi saada. Iseenesest kas ma tahakski jälle stressis ja rutiinis tagasi olla? Välja murda oli nii hea ja tööasjad läksid meelest juba puhkuse kolmandal päeval. Aga no nagu ikka, kõik üleantud kiired tööd ON tegemata ja nüüd pean mina lõhkikärisenud daatumeid kinni traageldama ja ette-taha vabandusi võluma.

Mitte sellest ...

Tagasi Eesti elu elades ja tööinimene olles, pole siiski kõik veel kadunud. Elu on päris huvitav ja selleaastane suvi võib saada isegi päästetud. Aga vot sellest ma lähemalt ei räägi :)

Lisaks põnevustele on olemas ka eksid. Üks neist, oo õilishing, andis mulle oma kodukinosüsteemi. Sest ta ostis endale vingema. Ja sest et tal polnud vana enam kuskile jalust ära panna ja ei viitsinud fämilile selle kasutamist õpetama hakata. Et neile saabus alles video ajastu. No tore on, aga ega see minu elu ka just kergendanud. Esiteks pidin ma oma kapid lauamängudest tühjendama ja nad nüüd keset tuba hunnikusse kuhjama, sest kuramuse subwoofer vajab õhku hingamiseks ja heli peab kuskilt välja tulema ja tema peale küll raamatuhunnikut ei tohi kuhjata või midagi. Ja siis see DVD mängija on sama nõme, sinna ei tohi ka midagi peale panna. Ja nii ongi mul hunnik asju riiulist, mida pole enam kuskil ladustada.

Teiseks need juhtmed. Neid on igal pool.

Kolmandaks kõlarid. Need on väiksed (aga tublid nagu eks tähtsalt rõhutas). Ja minu suured kõlarid, mis mul juba mingi 5 aastat sisutuselemendina lihtsalt eksisteerivad, sest võimendi läks pekki, ei ühildu. Loomulikult ega siis kodukinosüsteem minu muret leevenda. Ja ma pean ikka edasi otsima (mis tähendab edasi lükkama) võimendi hankimise protsessi. Või vana parandusse viimist.

Ja üleüldse, ostku ma omale uus telekas ka ometi.

Milleks mulle see kõik, ma ei tea tegelt. Sest ma vaatan telekat üliharva. Ja siis ka mõnda filmi või sarja arvutist, mille ma telekasse suunan. Ka siinkohal ei tule superkodukinosound mulle vahendajaks.

Aga noh, mul on kodukinosüsteem. Veel üks sisekujunduselement. Pereliige ütleks isegi.

Muideks, kõik, kes te homme bingo loto jackpotti noolite, siis sorri, see on mulle broneeritud.

pühapäev, 25. juuli 2010

pühapäevane

Hea, et feissbuk teab kõiki maailmaasju. Just praegu ta teatas, et minu eluarmastus ei ole veel sündinudki!


Ahjaa, lapse pidin saama 24-selt. Missest et see nüüd küll lõhki on ...

neljapäev, 22. juuli 2010

peast soe

Ahjaa, ja siis ma läksin peast pehmeks vahepeal  seal soojal maal. No juhtub eks, et inimene läheb reisile ja tagasi tulles on uhhuu valmis ja vaatab aint liblikaid ja lilli ja räägib universumist ja värki. Minuga varem polnud juhtunud, aga sel korral tagasi tulles oli maailmapilt natukese teisem kui enne ja usun nüüd asju, mida enne ei uskunud. Et vähem arusaamatumalt rääkida, siis ma tegelt lugesin ühte raamatut päikeselõõsas ja siis muutsin oma hoiakuid.

Uskudes nüüd mõningaid asju, pean ma tunnistama, et kõik toimib ka nii ja asju juhtub.

Vahepeal reisil olles sai roolitud autosid küll mägedes, küll orgudes ja nii aadu kui ka mann ühest suust ja teineteisest sõltumatult (sama sõltumatult nagu Šveitsi sõltumatud laboratooriumid) avaldasid arvamust, et ma kui kibe rallikäsi, peaks rekkajuhiks hakkama. Või siis taksojuhiks.

Saatsin nad pekki selle jutuga :)

Eile oma viimast puhkusepäeva nautides ja marjul käies (nii nimetavad marjade omastamist linnainimesed, kes turult neid ostavad, et sügavkülma panna eksole) astusid mu juurde kaks iraagi välimusega rootslast. Et kus on sadam ja kuidas sinna täpselt saab jne. Ühesõnaga, olles peast veel reisi mõjudel endiselt uhhuu, võtsin nad oma kaheukselise Põnni peale ja viisin nad sinna sadamasse ära. Mina, kes ma tee äärest ei võta kunagi kahte hääletajat peale, sest ma kardan, et selja taga istuja lõikab mul kõri läbi või midagi. Või vähemalt röövib käekoti ära. Ja seal ma siis olin kahe iraagist pärit rootslasega.

Ja kui nad olid kenasti sadamasse ära viidud, viskas üks neist mulle sõiduraha. Krt, peab selle taksoteenuse peale ikka mõtlema vist.

esimene tööpäev

Esimest tööpäeva alga ikka nõupidamisega eks.

Olulisim püstitatud küsimus (meeskolleegidel): hmmm, kui juuksed on heledamad kui nahk, siis on kaks varianti - kas sa oled päevitunud või ... no kui blondiks ikka värvida annab?

Mul oli küll lubatud esimesel tööpäeval tulla poolele teele ja siis kohe kiiresti koju tagasi minna. Aklimatiseerumine ja kohanemine ja värki. Aga ei, istun oma lugemata meilide otsas ja tõrjun uusi ülesandeid eemale.

Hiljem: ei halastata isegi lõunasööki valides. Amsterdami kartulivorm vs Kreekapärane kanafilee ... Amsterdam vs Kreeka ... krt kui keeruline.

kolmapäev, 21. juuli 2010

herzireiside uued osad!

Nonii, ristirahvas!

Herzireiside-sarjast on ilmunud uued osad:
Holland
Belgia
Luxembourg

Muust olulisest - täna on ekshärral juubel. Peaks õnnitluse Vikerraadio eakate õnnesoovide sekka saatma, tantsutrupi Hõbelõng poolt või midagi.

teisipäev, 20. juuli 2010

nii hea...

Nii hea, kui on sõbrad - tulevad külla, kaasas kalorivabadvaesed krõpsud ja Heineken.
Nii hea, kui on pere - paps: "kuule, sust võiks lausa kirjaneitsi saada. nagu kati murutar. aga enne pead sa p....etäie lapsi sünnitama."
Nii hea, kui on puhkus - pühapäeva õhtul Pärnu sõites on totaalselt vaba tee, erinevalt Tallinna suunast muidugi.
Nii hea, kui on wifi - Soomaa metsade ja vete vahel, võrkkiiges või tugitoolis, päikese emmata ja netis feissbuukida ...

Üldiselt ma avastasin hea kaalulangetamise nipi - kaks nädalat kuuma Kreekat. Mõjub sama kaalulangetavalt ka rahakotile. Viis kilo minult, kümme kilo rahakotist. Lihtne.

[jah, ma juba tegelen nende reisikirjeldustega]

esmaspäev, 19. juuli 2010

Welcome to Estonia

Eesti tervitab mind ikka koduselt. Lennukilt maha astudes vihmapiisad, tund aega hiljem padukas ning sellest veel veidi edasi uputasin oma autot Vabaduse puiesteel. Kus on nüüd väljareklaamitud 35 ja enam kraadi? Ma lähen tööle tagasi valge šokolaadina, kesse usub nüüd mind, et ma soojal maal olin?

laupäev, 17. juuli 2010

ae ae

Juba homme j6uan kodumaale tagasi ja heastan need vaikuses veedetud n2dalad. Aga olid need alles n2dalad... kyllap kuulete :)

Praegu v6tan viimast siit kuumast kuumast Kreekamaast. Kuuldavasti oli kodumaal vahepeal kylmaks l2inud! 36 kraadilt 32 peale. Antarktika ikka lausa teil seal.

kolmapäev, 7. juuli 2010

ma olen kreekas, bitch

See on I m in Miami, bitch vabameelne t6lge.

GPSita Amsterdamis - kolm ristmikku ja eksinud.
GPSita Ateenas - no problemos!

Kuigi Ateena on kordades kreisim linn. Ja siis need m2ed ja v2rgid. T2itsa ise olin roolis ja auto j2i terveks, ise j2in ellu (kuigi tagasi linna s6ites kleepus kleit keha kylge, nii palju higi sai valatud selle liikluse p2rast) ja mann j2i ka ellu. R22gib veel ka minuga, niiet k6ige hullem tripp ei olnudki :)

Homme pyhime Ateena palava tolmu oma jalge alt ja avastame ehk m6ne vahva koha siin Hellases.

esmaspäev, 5. juuli 2010

kiired ja segased mõtted

Kui Hollandisse suutsin pakkida minimaalselt asju esimest korda elus - lausa nii hästi, et asjad loksusid kohvris (missest, et kohapeal koheselt sai see viga kiirelt parandatud ja tagasitulles juba kohver pungis oli), siis praegu Kreekasse asju pakkides no ei mahu mitte midagi kohvrisse ära.  Nutt ja hala. Ohpagan, ma pean poole tunni pärast lennujaamas olema. Kiire-kiire ju ja pea on laiali otsas.

Ahjaa. Äärmiselt tähtis teadaanne on see, et ma leidsin Brüsselis lõpuks pissiva tüdruku üles. Great success.

Ja kui ma Amsterdamis kanalite ääres kanepimuffineid õgides kuulsin Eestit tabanud esimese juuli digilevi paanikast, siis ma kontrollisin praegu oma seisu. Muhvigi pole muutnud, pilt on ikka ees :)

Niih, seljakotid selga.

pühapäev, 4. juuli 2010

oh sa pagan

Elu ilma blogimiseta on täiesti võimalik, hämming! Amsterdamiga sai vahepeal hüvasti jäetud, sest tuules oli ramm ja reisusihiks oli meile Rotterdam. Ja Haag. Ja Antwerpen. Ja Luxembourg. Ja Brugge. Ja ...

Kuramuse lahe reis oli ja nii palju tahaks ette vuristada, aga see peab edasi lükkuma, sest pakin aga oma kohvrit nii ja naapidi ja homme on juba uued tuuled uues sihtkohas.

Kodumaa pit stop - 20 tundi. 

Puhkus on ikka ütlemata tore asi.

Ahjaa, pano on mu uus lemmik. Selle tõestuseks: