Ahjaa, ja siis ma läksin peast pehmeks vahepeal seal soojal maal. No juhtub eks, et inimene läheb reisile ja tagasi tulles on uhhuu valmis ja vaatab aint liblikaid ja lilli ja räägib universumist ja värki. Minuga varem polnud juhtunud, aga sel korral tagasi tulles oli maailmapilt natukese teisem kui enne ja usun nüüd asju, mida enne ei uskunud. Et vähem arusaamatumalt rääkida, siis ma tegelt lugesin ühte raamatut päikeselõõsas ja siis muutsin oma hoiakuid.
Uskudes nüüd mõningaid asju, pean ma tunnistama, et kõik toimib ka nii ja asju juhtub.
Vahepeal reisil olles sai roolitud autosid küll mägedes, küll orgudes ja nii aadu kui ka mann ühest suust ja teineteisest sõltumatult (sama sõltumatult nagu Šveitsi sõltumatud laboratooriumid) avaldasid arvamust, et ma kui kibe rallikäsi, peaks rekkajuhiks hakkama. Või siis taksojuhiks.
Saatsin nad pekki selle jutuga :)
Eile oma viimast puhkusepäeva nautides ja marjul käies (nii nimetavad marjade omastamist linnainimesed, kes turult neid ostavad, et sügavkülma panna eksole) astusid mu juurde kaks iraagi välimusega rootslast. Et kus on sadam ja kuidas sinna täpselt saab jne. Ühesõnaga, olles peast veel reisi mõjudel endiselt uhhuu, võtsin nad oma kaheukselise Põnni peale ja viisin nad sinna sadamasse ära. Mina, kes ma tee äärest ei võta kunagi kahte hääletajat peale, sest ma kardan, et selja taga istuja lõikab mul kõri läbi või midagi. Või vähemalt röövib käekoti ära. Ja seal ma siis olin kahe iraagist pärit rootslasega.
Ja kui nad olid kenasti sadamasse ära viidud, viskas üks neist mulle sõiduraha. Krt, peab selle taksoteenuse peale ikka mõtlema vist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar