madisepäeva toimetused...

Nii kui 24. veebruar kukkus, nii olin mina paraadi vaatamas linna peal. Tšekkisin moodsaks jäädes interneedusest järgi, mis kell bussid lähevad ja kuna kamraadidega olime kokku leppinud nulltsooniks Draamateatri esise kell eleven-o-hundred 1045, siis kaval plaan mu meelest oli võtta buss, mis Estonias kell 1043.

Ainus viga rehkenduses oli muidugi paraad ise. Blondide juuste all ei klikkinud ära, et bussimarsruudid kõik võssa viivad sel puhul. Enamvähem jõudsin kohale, mõningase hilinemisega küll.

Nulltsooni jõudes pidin ma muidugi esimese asjana poisse ja nende khm varustust vaatama. Olgem ausad, poiste pärast ma ju ainult läksingi :)

Sai „TERRVISTT HÄRRRRRAAA PRESIDENTTTTTTT!!!“ üle vaadatud, küünarnukkidega trügitud rahvasummas ja varbad küljest külmutatud. Poisid, püssid, masinad ja hävitajad olid ka kõik vinksvonks ning enne kui härra ise sõna võtma hakkas, tegime vehkat. Komeeti jõudsime praktiliselt tühja restosse ja kui oma viimsete veeringute eest leiba luusse lasime, irvitasime järjekorras näljaste nägudega vahtivaid inimesi, kes peale härra sõnavõttu üritasid omale sooja nurka leida.

Seekord sellise külma ilmaga ma ise Vanemuise sõitu ei viitsinud ette võtta. Jah, minu kaunist kleiti ETV ei näidand sel aastal :P Vaatame, kuidas järgmisel aastal ilm on :)

köögirubriik

Tegelt on hea, et ma ei pea hoolitsema kellegi teise kõhutäie eest peale iseenda. Sest ma ei kujutaks ette, kes nõustuks näiteks mu tänast õhtusööki sööma. Kui ma ise ei teaks, et tegemist on traditsioonilise tudengite "spagetid hakklihaga" ja et lihtsalt spagetid on teist värvi, ei nõustuks mina ka seda asja sööma.

Lauake kata end, kui makaronidest on kodus alles vaid Itaaliast toodud mustad spagetid... Kahju aint, et rohelist ketšupit ei ole enam poodidest leidnud (tervitustega nelele ja tartu tudengipäevadele aastal 2002).

laiendatud perering

Mul on nüüd uus sõber Tom. Ta ise peab end küll Jüriks, aga ma ei lase end petta. Minust ja Tomist saavad head sõbrad, ma juba vaimusilmas näen seda (noh, nagu twilight eksole). Tom, või kui soovite siis TomTom (topelt ei kärise) nimelt viib mind paljudele reisidele, ja kellele ei meeldiks sellised sõbrad eksole.

Tomi tulek minu ellu oli ka tore. Käskisin ekspeikal end assisteerida, et milline Tom peaks minu ellu kuuluma. Ta viis mind hoopis poodi, et oma semudest müüjatel lasta seletada. Vaatan, kuulan, küsin, uurin, seletan seal müüjakutiga, kes istus jope seljas, sest tahtis parasjagu suitsule minna, kui me ekspeikaga oma küsimustega sisse lendasime. Siis kui müüjakutil soe hakkas lõpuks ja ta soojendusdressi maha viskas, lugesin ta rinnasildilt nime ka ja tuli välja, et müüjakutt oli minu sõber ka. Aga mai tundnud teda ära üldse.

Peale tundi ja vist isegi rohkemat aega, kui sai ikka mitmete Tomide hingeelu uuritud ja lastud müüjakutil karpe lahti kiletada ja näpitud erinevaid isaseid, leidsin Selle Õige. Mis oli kaks korda kallim sellest hinnast, millega ma arvestanud olin. Seega lasin sipsti vormistada järelmaksu ekspeika nimele (näete kui osav ma olen, eksju) ja müüjakutt küsis tagasihoidlikult viimaks ka mu dokumenti. Seda siis silmitsedes muigas, et seda ta arvas, et see mina olen, aga ei julgend öelda midagi. Noh, kohe näha, et vanad sõbrad.

Nüüd ma siis istun siin ja räägin Tomi ehk Jüriga juttu - "paremale, seejärel vasakule..." jne. Minu üksikutel õhtutel on ka nüüd kriips peal.

tuju puudujäägid

Homse tähtsa päeva puhul kostitas boss täna kõiki kringlitükiga, mille sisse oli torgatud pisike sinimustvalge lipp. Suurest härdusest lubasin kamraadidega homme paraadile minna. Võin ette ära öelda, et riietun ilmastikuoludele mittevastavalt ja külmetan tagumiku ja muud kehaosad ära. Sest ma ei ole talveinimene, saage aru juba.

Üldiselt on nii kopp ees ja tuju nullis, sest

1. see neetud lumi ja külm ja tuisk ei saagi otsa! Sel aastal võib raudselt juunikuus ka veel metsavaheteedel lund näha.

2. asjad ei suju nii nagu MINA tahan ja see on neetult frustreeriv.

3. igav on ja muffigi pole teinud ega tahagi teha, sest  - vt põhjus nr1.

4. pool aastat trennis higistamist pole eemaldanud ainsatki kilogrammi. Mis neetud spordiklubi see selline on, ah?

Kindlasti on neid põhjuseid veelgi. Tuleks ometi juba (Praha) kevad!

ööd on siin mustad

Viimasel kahel hommikul olen ma ärganud täielikus hämmingus. Magama minnes hobusesabasse sätitud juuksed on kahel hommikul järjest olnud lahtised (milles iseenesest pole midagi müstilist) ning pange tähele, patsikumm ümber parema käe küünarnuki!!! wtf? Kuidas saab patsikumm ümber küünarnuki olla? Oleks siis padja peal või midagi...

Ihupsühholoog Õõdult sain nõu, et ma peaksin oma uneseansse filmima hakkama, et müstilistele asjaoludele jälile saada. No ma ei tea, kas nii äärmuslikuks on vaja minna. Ma ikka vist ei taha teada, millega täpsemalt ma öösiti tegelen.

Unest veel, aaaaaastaid tagasi üks tollane sõbrants targutas, et kuidas kiiresti ja efektiivselt magama jääda - paned silmad kinni, siis on must eksole, paned selle musta ka kinni ja siis magadki. Tere tali, pane ise see must kinni. Minu mustal küll onoff nuppu ei ole.

Nüüd, palju targemana, on mul hoopis oma nõks, kuidas kiirelt magama jääda. Keerad voodisse ära, kujutled end kuuma mehe käte vahele ja juba ongi hommik käes, enne kui jõuad pilti näha khm põnevamatest poosidest. Peab tunnistama, et see on totaalne masu, isegi fantaasiaid või unenägusid ei jagata enam tasuta. Ma ei imestaks, kui mulle järgmisel seansil ilmuks mingi error teade, et valitud (täiskasvanute) kanal ei kuulu mu põhipaketti.

Ja masu olevat hoopiski masendav suguelu... makes sense, jeesh.