Vooluga kaasa ehk emadepäev 2025

Võtsime plaaniks, et emadepäeval läheme lastega Tartusse kinno. Algselt teadsime, et härra abikaasa on kuskil metsas hängimas, aga ta muutis oma plaane ja oli ka meiega. Valisime seansiks "Vooluga kaasa". Tahtsin selle kindlasti ära näha, enne kui kinokavadest maha võetakse. 

Ei pidanud pettuma. Jube kurb oli ka ja mitmel korral pidin lastele selgitama, aga miks nii oli. Kui lind taevasse läks ja kui vaal kuivale jäi. Väga puudutas kuidagi.

Kassi vaatasime ju Riias juba üle. Nii nunnukas ja ägedalt kassilik oli ta ka seal multikas. Väga hästi tehtud ja täiesti nõus, et nad Oscari said!

Emadepäev!

17 aastat tagasi oli ka emadepäev 11.mail! Kui kõik postitavad heldinult täna oma röövlitest nunnusid pilte ja kui suur õnn on olla ema, siis ma tahan korrata oma vana postitust, mille ma tollal pühendasin oma armsale emale, aga täna oma lastele, kes saavad samasugust õpetust, nagu mina oma emalt sain.

Tuleb välja, et elu käib tõepoolest ringiratast.

Mu ema õpetas (mulle):

... hindama hästi tehtud tööd: Kui te kavatsete teineteist maha tappa, tehke seda väljas. Ma just lõpetasin koristamise."

... usku: "Palu jumalat, et see plekk nüüd vaibast välja tuleks."

... loogikat: "Sellepärast, et ma ütlesin nii."

... veel loogikat: "Kui sa sellelt kiigelt alla kukud ja kaela murrad, ei osta ma enam ühtegi kommi."

... ja peaaegu päris loogikat: "Ma ei tea ei ole mingi vastus."

... ettenägelikkust: "Vaata, et sul oleks puhas pesu seljas. Juhtub õnnetus ja satud kiirabisse, mis siis?"

... irooniat: "No, karju-karju, küll ma sulle veel näitan, mille pärast karjuda."

... vastupidavust: "Nüüd istud siin laua taga, kuni puder on taldrikult kadunud."

... ilmastikunähtusi: "Su tuba näeb välja, nagu oleks torm üle käinud."

... silmakirjalikkust: "Ma olen sulle korra, sada korda, tuhat korda öelnud: ära liialda."

... rollimänge: "Ära käitu jälle nagu su isa."

... arstiteadust: "Kui sa oma silmade kõõritamist ei jäta, siis nad jäävadki sul selliseks."

... loodusteadust: "Ega raha ei kasva puu otsas."

... paravõimeid: "Pane see kampsun selga. Arvad, et ma ei tea, millal sul külm on."

... musta huumorit: "Kui see niiduk sul jalad maha lõikab, ära siis minu juurde jookse."

... kuidas saada täiskasvanuks: "Kui sa seda kaalikat ära ei söö, ei kasva sa kunagi suureks."

... kus mu juured on: "Pane see uks enda taga kinni. Arvad, et sa laudas sündisid või?"

... tarkust: "Kui minuvanuseks saad, küll siis mõistad."

... egoismi: "Ma pole igaühe ema."

... heanaaberlikkust: Pane aken kinni, me ei saa kogu ilma soojaks kütta."

... valikute tegemist: "Kui tema pistab pea ahju, kas sa teed siis sedasama?"

... tulevikku: "Vaata ette, kunagi on sul endal lapsed ja mis siis, kui nad on samasugused kui sina?"

kuulge klubihundid!

Kõik te, kes 2000.aastate keskel nõksutasite puusi ja tagumikku ööklubides selle laulu saatel, kuidas teie aiandus-hobil täna läheb? :)

Nägin sellist meemi ja siiani ajab muigama.

Ise küsin, ise vastan. Aitäh, vaikselt ikka läheb. Just tellisin endale lillesibulaid hunnikuga juurde, kõrrelisi ja külisin pakikestest lilleseemneid mulda. Vaja oleks tellida koormatäis mulda kuskilt ja Mesi tare hoovil olev pojeng vaikselt sirgub üles poole, aga võiks olla mitu pojengi peret veel, aga enne sügist vist neid ei müüda. Eks siis järgmiseks aastaks eksole.

Tulbid praegu ilutsevad ja järgmiseks aastaks tahaks sada sibulat veel rohkem mulda torgata, oleks ilus kevad. Nagu Moldovas oli, igas hoovis tulbiväljad.

Jorjenile, mille naabrinaine sügisel mulle keldrisse sokutas, oleks vaja hea koht leida ja oleks, et ma sügiel ei unustaks teda taaskord välja kaevata,

Saan aru, et gladioolid tuleb ka sügiseti üles võtta? Ma pole kunagi seda teinud ja see selgitab muidugi, miks nad mul aiast aastatega kadunud on. Ja kuidas oleks ilus lilli aias ära märgistada, et ei mu agar niitja-trimmerdaja härra või mõni abiline neid maha ei niidaks suve jooksul?

Ja mis see lill võiks olla, mis keset suve aias õieilu näitab?

Rabarberi pidin kõik välja kaevama, sest kasvas täiesti vale koha peal ja jääb ette edaspidi. 6 rabarberipõõsast sai järsku 18 uut põõsakest hoovi tagumises küljes. Lisaks tundub mulle, et kuna rabarberijuur on nii mega jurakas ja suur ja sügaval maas, siis jäi endistesse asukohtadesse ka juurikas sisse osaliselt. Seega ma vist tahtmatult agaralt paljundasin oma rabarberit.

Kui keegi tahab tulla aiajutte rääkima, siis alati oodatud. Ma olen täielik võhik, aga lilleilu aias meeldib.

Samal ajal minu taimed:

Ahjaa, see discolugu paneb siiani puusi nõksutama :))

Imeline iglupark ja mini-retriit

See oli reede õhtul poolel teel Tallinna #NOBE25 peole, kui ma tabasin end mõttelt, et aga majutust meil ju noh ei ole. Järgmisena meenus mulle, et sünnipäevaks sain ma kinkekaardi Oiule iglumajja puhkama. Kiirelt kõne Eveliisile:

- et kas saaks kinkekaarti hoopis Igluparki vastu vahetada?

- ja et kas saaks majutuse , noh tänaseks?

SAI :))

Kuigi esimene vastus oli, et kuule kõik on täismaja, aga oota, ma helistan! ÜKS maja oli vaba veel ja see meile saigi!

See Iglupark on nii äge! Väga teistmoodi puhkuselamus. Me hommikul kl 4 vaatasime kahekesi peegelsiledat merd ja päikesetõusu. Seejärel kolm tundi saime silmi puhata, kui ühtäkki olid Marek ja Eveliis meil hommikusöögiga ukse taga! Üliäge algus päevale!!! Seejärel võttis Marek teema üles, et kle kas hommikusaun on ka paketis? Muidugi on. Muidugi läksimegi sauna! 

Mimosa, mõnus saun, ilusad vaated ja sõbrad pakkumas kvaliteetseltskonda. See oli just see mini-retriit, mida ma ei teadnud, et mul vaja oli.

Siia tahan ma tagasi veel tulla. Iglupark puges täitsa südamesse. Miks me Iglus tahtsime ööbida, oli muidugi põhjusel, et Voltasse peole ja tagasi vastu hommikut oli siit väikene 900m pikkune jalutuskäik vaid. Ülimugav!

Äkkmõtetest sünnivad ägedad elamused

Millalgi nädala sees mainis härra abikaasa möödaminnes, et reedel on mingi pidu Tallinnas, kas lähme? Samal ajal minu peas keeruline logistika-

-meil on ehitusprojektid pooleli

--värvimised, ehitusmaterjali pidev varumine, koristamine, jmt

-vaja oleks kasvuhoonega tegeleda

-sa iseoled kuskil kaitseliiduga metsas ära mitu päeva

- ja enne seda Peipsil teadlastelaeval kapteniks mitu päeva

-ja ma lihtsalt ei viitsi kuhugi Tallinna korraks sõita

Seega see vestlus hääbus koheselt, nagu suht paljud meie vestlused, sest mingi muu teema sõidab sisse ja ununeb. Reedel kell 16 hakkas härra mulle varrukasse (kui ma just kauplesin lapsi omale appi, et minna varsakapjasid kaevama ja Mesi taresse istutama), et kas me siis läheme? Pidu algab kl 19. Kui KOHE läheme, siis enam-vähem jõuame.

Ütlesin, et ma teen seda, mida tema tahab teha!

Nii me tund hiljem autosse istusime, Tartu kaudu teele asusime. Selga läks suht suvaline kleit, aksessuaaridele ei jõudnud ka mõelda ja soengut polnud ollagi. Sest kui sul öeldakse, et kohe on minek, siis pea lihtsalt ei fikseeri. Riietus pidi olema pidulik, aga pöörane.

Jõudsime kohale ca 21 ajal. ja ma ei olnud valmis selleks, mis meid ees ootas. Krulli masinatsehh on megaäge koht üritusteks ja me olime saanud kutse Nordecon betooni 25.sünnipäevale. See oli raju!!!

Nii palju erinevaid lavasid, bände, DJsid. Ma vist ei olegi isegi ühelgi muusikafestivalil käinud, mis nii hea oleks olnud. Kõik oli suht teknomuss ja härrale väga meeldib. Mulle ka meeldib selles rütmis võnkuda. Trollibussi-pidu, diskobuss, nee dolid veel eraldi lavad selles suures tsehhis. Salabaarid, sala-lavad, pikad näputoidu letid, avatud baarid. Kohapeal maalikunstnik (me ka lasime end pildile panna), miraažitelk aksessuaaridega, kui oli vaja enda outfiti pöörasemaks keerata. AI fotosein ja fotograafid. No ja need kontsertid. 

Ma ei ole sellest Florian Wahlist midagi arvanud, mida mu bestikas Eveliis megalt fännab. Nüüd sattusin ka muude kontsertide seas teda vaatama-kuulama. No külmaks ei jätnud, sõu oli mega.

AI-le pidi andma märksõnad.
Meie MÕLEMA üheaegne märksõna oli Peipsi.
Siis pidime täpsustama, et mis seal veel on: armastus, kodu, paadid.
Paadimaja tuli :)))
Peipsis küll mägesid ei ole eksole,
aga MEIE PAADIMAJAD on täiesti olemas

Enda jaoks avastasin bändi nimega MEUTE. Kuula näiteks seda videot. Kogu biit, kõik oli laivis. Hüppasid lavalt mehed alla oma pillidega ja tulid rahvamassi sisse ning jätkasid, tegid oma asja. Lihtsalt milline muusika-elamus oli.

Boomfunk MC's oli kokku aetud, kes pole 20 aastat aktiivne olnud ja viimased 10a ühtegi kontserti andnud. Olid laval ja tegid oma Freestylerit nii, et rahvas jämmis!

Jah, see oli üks paljudest lavadest.
Roosamanna lounge,
kus viskasime voodisse pikali ja kuulasime muusikat.

Ahjaa! Luuleautomaat oli ka!!!! See nägi välja nagu pangaautomaat, pidi sisestama KAARDI (pangakaardi, id-kaardi, kliendikaardi, mis iganes) ja siis kuvas sulle luuletuse. Ma sain:

Uskumatu lihtsalt. Ei ole sellest Peipsist ega Juhan Liivist pääsu. Ma ei tea, kas ta kõigile kuvas sama luuletuse või ei. 

---

Me võnkusime kella 4ni. 

Kui me poleks läinud, ei oleks teadnud, millest me ilma jäänud oleksime. Aga et me läksime, siis on megahea meel, sest Mesi tare 25 küll selline pidu ei tule, võin kohe ette ära öelda.

Ja kui mõnus oli ringi jalutada varahommikul. Nii ägedaks on Tallinna ehitatud. Ma olen 10+ aastat juba eemal olnud, seetõttu tulen nagu välismaale ja üha rohkem kõlan nagu oma ema 25 aastat tagasi, et "no tead see oli seal, kus vanasti oli Nehatu..." Ma ka võin rääkida kohtadest, mis "vanasti" olid. Uusi asju ma enam ammu ei tea, linn muudkui muutub.