kui naisel on paar tundi vaba aega...

Eile juhtus nii, et härral oli vaja autojuhti ja juhtumisi pidin see mina olema, mis lükkas muidugi kõik päevaplaanid vussi. Ühtäkki pidin eesmärgipäratult 2-3h Tartus aega veetma ega osanud kohe miskit peale hakata. Mõtlesin minna siis juuksurisse ja seega kamandasin Mesilase ka härrale tema asjaajamistele kaasa. Minu õnnetuseks muidugi sisse astumise peale mitte ühtegi juuksurit ei leidnud. Ma ikka sõitsin läbi u 5 juuksurit, mis ma enamvähem Tartus teadsin ja kulutasin tund aega selleks. Ikka ei vedanud. Ma kahjuks ei ole selline "jonnija" ka, et hakkaks ukse peal ikka kauplema, et äääääkki ikka saate. Et ei ole värvimise protseduuriks piisavalt aega? No missest, ma pesen värvi ise kodus maha...

No ei ole minus seda kauplemise geeni. Kui öeldakse ei, siis ma lepin.

Seega ei õnnestunud end premeerida väga hädavajaliku juuksuriga. Sõitsin siis Lõunakasse (kus KA ei saanud juuksurisse) ja jalutasin lihtsalt seal ringi. Vaatasin ühte ja teise poodi (no Seppälä ja Lindex ja...) vahtisin lasteriideid. Mõtlesin just endamisi, et näed, absoluuuuuuuuuuuuutselt ei kisu endale midagi vaatama, ainult lapsele. Sest kõik need riided tundusid nii mitte minu maitse (et mitte öelda kalts). Ega ma Mesilasele ka ei leidnud midagi.

Ja nii ma siis hängisin ja tegin juba asja auto poole taas, kui möödusin Montonist ja keerasin mineku pealt uuesti tagasi. Vaateaknal oli triibuline Olümpia-kollektsiooni kleit, mis haakub veel ka mereaasta teemaga ja mõtlesin selga proovida. Leidsin veel paar teistki triibulist kleiti ja siis möödaminnes ka ühe maxi särkkleidi. 

Triibulised kleidid olid seljas nagu kartulikotid. Ma ei tea mis ajast M suurus on nagu XL, niiet ma ohates võtsin jälle seljast ära. Viimane kleit veel ootel, see särkkleit. Ihsand, see kleit on jumalik. Ja mina nägin välja nagu jumalanna. Ma armusin sellesse kleiti ära! Ja kuna ma pidin vastu tahtmist eksole aega parajaks tegema, siis ma leidsin, et see kleit kompenseerib mu kannatusi :) Ja neli sõbrantsi messengeri vahendusel kinnitasid mu arvamust :)

Missest et ma just enne olin mõttes valmis kirjutanud blogipostituse sellest, kuidas ma pole juba aasta või kaks endale mitte ühtegi kleiti ostnud ega igatsenud poodi minnagi. Missest et mu argijalanõu on olnud viimastel aastatel kaloss. Missest et ma õhtuti juurdlen, et kas mu nägu on niiiiiii must, et ei tule pesuga puhtaks enam või on see ikkagi päevitus (pruuniks teiseks juuniks?). Missest et mu küüned pole näinud küünelakki ikka väga pikka aega ja kõik need paarkend eri tooni pudelit ootavad igatsevalt oma aega. Missest et pole üldse aega naiselik ja ilus ollagi. Missest. Vot seda kleiti ma vajasin :))

Küll ma nüüd pean end kohvikusse ka sundima. Sest see kleit noh!

Kehva proovikabiini pildike. See kleit väärib paremat. KrisV, teeme shooti??? :P

unejutud

Kui Mesilane sündis, oli mul muidugi kaunis plaan, kuidas ta peale kõhu täis söömist magab oma hällis. Päeval seda tihti tegigi, aga öösel jäi kaissu. Sest noh kõigekõige esmalt oli ta ju nii kauaoodatud nunnu tilluke nööp ja siis gaasid ja siis juba minu mugavus ja võimalus ise hästi magada ja laps sai ka kõhu täis millal aga isu oli. No ja siis harjus üks nööp selle korraldusega ära ja aasta 3 kuud hiljem oli juba üsna väsitav see risti-voodis-emaisa-magagu-kus-tahavad teema. Mõnel õnnelikul õhtul, kui päev läks pikaks ja sai saunas ka käidud ja teel küla pealt koju see paarsada meetrit vankris uinutas Mesilase nii ära, et koju jõudes sai tõsta teda ta enda võrevoodisse. Ühel ööl ta magas nii hommikuni. Täielik õndsus. Teistel öödel nii paar-kolm tundi kuni nõudis kaissu tagasi.

Siis mõtlesime asjad veidi ringi ja Mesilase võrevoodi, mis enne oli olnud meie jalutsis, leidis koha minu kõrval. Mõned pulgad eest ära ka, et Mesilane saaks liikuda nii kuis tahab. Et noh, äkki tema voodi asukoht oli vale ja ta seepärast seal olla ei tahtnud?

Ei taha ära sõnuda, aga ime on sündinud! Lähme magama, noormees minu kaisus, musid-kallid ja ise sätib end oma pessa. Magab nohinal öö ära ja hommikul u 6-7 ajal nohistab end tagasi minu kaissu, et siis tunni v paari pärast koos ärgata. Ja juba mitumitu ööd järjest!

Miks ma last kohe algul ei harjutanud omaette magama? Mina olen seda usku, et laps tahab ka lähedust, nii nagu täiskasvanudki. Mina küll armastan härra kaisus nohiseda, miks siis Mesilane ei peaks tahtma turvalises kaisus olla? Nii tillukesi ei saa helluse ja lähedusega ära hellitada ja millal siis veel ta mulle kaissu tahab pugeda kui mitte nüüd?

Aga tore, et ta nüüd oma pesas ka olla tahab. Saan lõpuks jälle ise oma suures voodis laiutada. Härra muidugi peab jätkuvalt edasi vastu seina palgi ääre peal magama :)

mõlgutused reisimise teemal

Ketrasin pikemat aega juba peas postitust reisimise teemal. Kui ennemuistsel ajal (st elu enne Mesilast) oli mul a-la-ti kolm reisi ette planeeritud, piletid ostetud, koguaeg käis sihtkoha info otsimine, broneerimised, korraldamised, siis peale Mesilase sündi see kõik muutus. Arvasin juba, et ma ise olen maha rahunenud? Et Facebookis enam ma ei viitsi mitte vaadatagi neid pilte, kus mõni sõbralisti liige lisab 83 pilti Kambodžast, Vietnamist ja Laosest. Ja veel vähem olen ma tundnud kadedust ja motiveerivat võistlushetke - et noh Kambodžas, Vietnamis ja Laoses ma nt käinud ei ole, aga ammmuilma igatsen ja unistan sellest ja ennemuistsel ajal tekitasin enda peas salajase võistluse, et mina pean ka sinna saama ja veel sajasse sihtkohta, seega mina olen rohkem reisinud ja näinud.

Noh, nüüd on see kõik olnud selline tuhm, hägune mälestus.

Kuniks... täna ma avasin FB, kus kohe esimese asjana hüppas ninna lennupiletite megapakkumised ja üks asi viis teiseni ja härra ütles ka, et võta piletid ära. Et siis ihsandjumal ma olen üle eriti pika aja nii elevil praegu, et sel aastal tuleb puhkusereis. Mis ei ole Riia nagu eelmisel aastal me enne jõule kiirelt tegime, et minu reisikalendrisse päris nullaastat jääks :D 

Niiet peale pikka ja intensiivset suvehooaega lähme sügise lõpu poole Küprosele - vastab minu tingimustele sihtkoha osas - senikülastamata riik juhhei. Vanade kriteeriumite alusel oli mul vähemalt neli uut sihtkohta aastas, aga ei maksa kohe üle ka pingutada eksole. Vähemalt üks motivatsioon on ootamas :)

Ja kehtima jääb veel teine mu põhimõte. Mesilane jääb vanaema hoolde :) Vanaema küll ise veel ei tea. Ma leian, et pisikeste mugulatega on pigem keeruline argikeskkonnast väljas toimetada kui puhkus. Las ta kasvab, et siis ühel päeval hakkan/hakkame temaga koos reisima. No umbes siis kui ta on 10... või 15? :)

blogimisest ja blogiauhindadest (jumala klišeepealkiri praegu)

Nii palju, kui ma telefonist oma blogide feedi sirvinud olen Mesilase kõrvalt, kui too nohiseb magada ja ma ime läbi veel üleval olen, siis pmst kõik kirjutavad blogiauhindadest ja kes kellele mitu häält andis. Nagu mingi blogijate eurovisioon ja noh, kirjutatud tulemused vastavad ka samale mustrile -kõik annavad neile, kes neile andis :) Niiet pmst on aimata, millised lahendused kooruvad.

Mul aga on terve rida üliägedaid lemmikblogisid, kes üldsegi kunagi staarblogijate viidetes ei figureeri.  Nemad kirjutavad muhedalt ja osavalt sõnu seades ja tabavaid võrdluseid tuues ja hea huumoriga ja üleüldse. Anonüümeks jäädes samas. Ma ise meelitan end mõeldes, et ma ka siia gruppi kuulun :P Aga eks anonüümsusega on nagu on.

Kuna see blogi on ajas palju muutunud, nagu ma isegi, siis kunagisest eriti ägedast blogist on jäänud järgi igav ehitus-ja talublogi. Võib vast nii liigitada küll. Igatahes nii on ta sattunud kirja ka blogihindamisse. Ma loodan, et mu blogi päris Eurovisiooni ei tee ja 1 punkti noppimisega viimaseks ei jää (no nagu eestlastele Soomest alati meeldib mõelda eksole, vähemalt vana süsteemi järgi, enne saja eelvooruga EuroBalkAasiavisiooni). No vähemalt viis häält võiks küll saada.

Aga tegelt ma tahtsin hoopis kirjutada sellest, et kuidas need ühe v mitme lapse emadest staarblogijad leiavad aega oma lapse/laste, töö, kodu, mehe, depressioonide, sõprade, reiside ja remontide (kui neil neid on) kõrvalt NII TIHTI blogida? Ma ei jõua päevade viisi arvutisse. Sest noh telefoniga ei viitsi toksida ja ega Mesilane lasekski. Tal on kindlasti hädasti vaja just siis oma tähtsaid kõnesid imiteerida telefoni kõrva äärde asetades, kui mul vaja kirju lugeda või ... khm, blogisid.

Nüüd ma tüürisin sujuvalt mitmest eri teemast läbi, aga tahtsin öelda järgmist:

1. blogide hindamised ja paremate välja selgitamine on alanud kuskil. Ma linki ei tea. Ja ma pidavat ka olema seal.

2. Kuidas inimesed jõuavad nii palju blogida?

3. Jubekiire on koguaeg. Nii palju töid, mida vaja teha (kelle mõte see oli maale kolida ah?... maaelu, see on ju grillchill eksole)

4. Spoiler ka. Meil on nii palju ägedaid ideid ja üritusi tulemas ja ühed talgud korraldame ka. Varsti räägin lähemalt siin ka. No mis tähendab, et ma pean mingit moodi leidma aega arvutisse jõuda :)

Tsutsufrei.

aeg maha

Peale viimase postituse vihma saabus päikseline kevad ja seega kõik see mees õues muudkui. Reedel ja laupäeval "tapsin" ennast puukoort pindudelt (suurelt üldistades võib nimetada ka poolpalkideks, kuigi on pigem vaid puu ümaram osa) koorides. Kui ma arvasin, et see juurikate välja kaevamine oli ränk töö, siis nüüd on samasuur töörõõm. Pühapäeva olime plaaninud veeta pealinnas või pigem selle lähistel Tagadi vanavara laadal, aga härra ettepanekul jätsime sõitmata, et aega ratsionaalselt kasutada ja tööd teha :)

Plaanist hoolimata ei liigutanud ma pühapäeval lillegi. Kaks päeva rassimist olid mu käed ja jalad nii vedeleks teinud, et lihtsalt ei jaksanud. Hea võimalus oli siis maale saabunud Eestlastega lihtsalt veini juua ja natuke pättuseid tegime ka. Varnja asulasilt sai uue nime omale :)

Nii Eesti Naine kui ämm kui koolitusekaaslased (mul  saab kohekohe üks kahekuune koolitus läbi) hoolitsesid aga mu lillevarude eest ja nüüd mind ootab suur laar püsikuid ja niisama suvelilli, mida hädasti vaja maha istutada. Juhtumisi aga jäi eile õhtul Tartust tagasi tulles Mesilane haigeks ja nii me õhtu läbi kuni praeguseni välja pikutame kahekesi kaisus ja teki all. Päike sirab akna taga, lilled ja istikud ootavad kannatamatult, aga laps nõudis tempo mahavõtmist.

Ma siiski loodan u 3h pärast jõuda Werneri tassikookide koolitusele. Näis, mida Mesilane sellest arvab.