tunda on sügist

Oiiii, eile õhtul läks mäng käima ja ca 150 uue fänni saamiseks rehkendasin, et no umbes nädal või nii. Täna hommikul on 50 veel puudu. Tundub, et võitja tuleb loosida juba õhtul vist :D

Küla siin on rahvast tühjaks jooksnud. Nii kui augusti viimased päevad oma asjad kokku pakkisid, tegid seda sama ka kõik see rahvas siin. Just nüüd, kus oleks mahti rahulikult naabrite juurde teed jooma minna, siis naabreid enam polegi. Suurlinnatuled kutsuvad. 

Nii ma siis hoopis jalutan ja vaatan taevast täitvaid pääsukesi näiteks. 

auhinnamäng!

Sain vahepeal head nõu ja tagasisidet FB kampaania võitjate välja selgitamiseks. Tundub nii, et FB lehe kõikide laikijate vahel ei saagi loosida, ikka peab tegema selle tobeda "hakka sõbraks/ jaga/ kommenteeri/ too kuu ja tähed taevast alla" rituaali. Väga vabandan juba ette ära. 

Aga ühesõnaga, nüüd läheb lahti. Võitja loosime välja Tikri soovitatud lehe kaudu siis, kui 500 meie FB lehekülje fänni koos. Auhinnaks loosime välja mõnusa ööbimise kahele meie Mesi Tares koos võitja poolt valitud saunaga (suitsusaun või kilesaun). Võitja saab kasutada ka meie retro-jalgrattaid, et Sibulateel ringi vaadata.

Niiet hakka meie sõbraks Facebookis, laiki seda postitust ja jaga seda sõpradega, et ka nemad teaksid meie fänniks hakata!!!

Projekt "Külalistemaja" - 14

Ma ükspäev tegin A4-pikkuse nimekirja töödest, mida tares vaja teha on. Härra muidugi vangutas pead :) aga võttis siis nimekirja ette ja suundus "kuuri alla".

Raske südamega ja mitu korda etteheitvalt rõhutades, et peab nüüd väärt ehitusmaterjali ohverdama, härra mulle National Geographicu pildiraami valmis meisterdas. Ma lubasin talle selle ca 30€ üle kanda :) . Kahe peale värvisime ära ka.

Kui juhtud Sibulateele ja meie tare juurest mööda sõidad, siis ole lahke! Peatu ja tee vabalt pilti. Ainus pisisoov on, et pilti jagades lisa #mesitare või tee Facebookis Mesi tare kodumajas check-in. 

Projekt "Külalistemaja" - 13

Meie tare köök oli pikka aega selline poolik. Kui me terve jaanipäeva möllasime tööd rügada, et õhtul maja avada ja esimestele külalistele üle anda, siis jõudsime tolle päevaga vaid ühe kapi vanast värvist puhastada, lihvida, õlitada ja sisse seada. 

Algul oli nii:

Töö käib.
Jaanipäevahommiku vaade

Ja vaade jaanipäeva õhtuks.
Kapp paigas,
nõud välja otsitud, pestud, paika sätitud.
Sel hetkel veel külmkapp jäi paika panemata,
aga saabus peatselt.
Nii me köök nüüd oli kaks+ kuud.

Aga mind häiris see poolik lahendus, seega käisin härrale muudkui pinda, et tuleb köök ära lõpetada. Üks päev siis asusime kappe värvist puhastama. Kuna pihta hakates aga selgus, et kahest puhurist üks vaid töötas, siis juhtus nii, nagu härra tihti muigab: töö MEIE-moodi ehk härra teeb ja mina ... toimetasin midagi muud :)

Vana värv maha.

Siis läks veel paar päeva mööda,
kuni tuli siis päev,
et köök ära lõpetada.
Mina tühjendasin kapi.

Vedasime sisse teise puhastatud kapi.
Esimese kapi pealmine osa on maha tõstetud.
Tõstsime nii ja naa,
vaatsime, klapitasime
ja jõudsime selleni,
et esimese kapi pealmine osa
(mis juba varem puhastatud)
ei sobi kooslusesse,
vaja teise kapi pealmine osa panna hoopis.
Kapid erinevat mõõtu,
mida esimese hooga ei märganud.
Teise kapi pealmine osa tuli siis ka ette võtta ja ära puhastada.
Härra hakkas värvi maha võtma,
mina alumist kappi mustusest puhtaks pesema,
Ulme mustus ikka.

Käivad katsed ja mõõtmised.

Valmis!!!
Nagu ikka,
mingid sabad ikka veel jäävad.
Alati jäävad.
Nii on vaja nüüd leida sobivad kaks seinavalgustit kööginurka.
Härrale sümpatiseerivad plafoonid,
aga need pole minu hinnangul ajastutruud.
Tahaks mingeid retrokaid, Normalt vms.
Eks peame niikaua ilma läbi saama,
kui sobivad leian kuskilt.

Ja teine saba pliida taha seinale panna üks kate,
pliidilt ikka lendub värki,
seega ega see valge sein valgeks kauaks jääks.
Olen sobiva asja otsingul.

Kuna maja on voolava veeta,
siis veepang jääb pliidinurga taha peitu hetkel.

Selline ta sai nüüd. Mulle väga meeldib. Tänasel vihmase päeva puhul käisime pliidi alla tuld ka tegemas, NII mõnus soe ja hubane olemine tekkis momentaalselt. Just selline maja, kuhu tahaks sisse astuda ja lesole end kerra tõmmata.

aabitsa-lugu

Facebook täna näitab mulle uut (ja ka vana) aabitsamoodi ja ma olen üllatunud, et sõbralisti lastel on täitsa erinevad aabitsad näpus. Ma pole üldse kursis muidugi, aga kas nüüd on neid mitu paralleelselt käibel?

Igatahes suundusin omaenda raamaturiiulit piiluma. Seal on mul reas sellised:

Kooli läksin mina selle kõige parempoolsemaga. 

Mina täna kooli ei astunud. Küll aga sain maksmiseks arve ühel koolitusel osalemiseks, kuhu ma registreerusin. Abiks ikka :)

Lapsepõlvest mäletan, et ALATI oli suve lõpus maal asju kokku tõmmates ja 1.septembri tarbeks õpetajatele aiast gladioole võtta. Nagu tellitult hakkasid mu isiklikus lillekorvis gladioolid päev enne septembrit õitsema. Mõnus nostalgiline hetk oli seda avastada.

Ja näädsasiis, ongi suvi läbi. Sügis saabus ikka omal õigel ajal eksole, üldse mitte hoolides sellest, et preili Suvi hilines lausa kaks kuud ja tegi oma tööd napi augustikuukese. Päeval ma küll trotsisin sügise saabumist, aga õhtul tõmbasin taas sukad jalga. Ja sel suvel ma ujumas ei käinudki. Esimest korda vist senise elu jooksul.