Coral Bay

Seiklused muudkui jätkuvad. Paar hommikut tagasi äratas meid ranger, et teavitada illegaalsest campimisest ja rahatrahvist 100 dollarit inimene. Nunnukas. Trahvi siiski ei saanud, ma vist olin veenev blondiin :))

Täna lendas auto esiklaasi kiiruse pealt 100+ km/h suur pistrik või midagi sarnast. Naiss! Ptüi-ptüi-ptüi, klaas jäi terveks ja lind vist ka, sest tee peal teda ei olnud, kui peatuma saime. 

Kõik senised seiklused on olnud õnnelikud õnnetused. Kas ma peaks siit mingit sõnumit välja lugema???

Monkey Mia

Kohal siis esimeses soovitud kohas, ainult kolm päeva võttis aega :))

Monkey Mia on hunnitult ilusate randadega paradiis. Mis aga peamine, siin levib telefon, internet ja on tasuta kuum dušš. Kui elektrit ka leiaks, annaks vimpligi välja :P

Delfiine lubatakse meile ka siin näidata. Elame-näeme, sest nt Kalbarris, kus lubati pelikane, neid polnud kummalgi korral, mis me seal olime. 

Vaikselt hakkab kohale jõudma, et see on nüüd uus elu mul siin. Elu pärast Perthi :)

road tripi teine päev

Oleme 600 km kaugusel Perthis, vanas tuttavas Kalbarris. See on ühtlasi ka kõige kaugem punkt põhjas, kus me seni Austraalias trippinud oleme. Siit edasi algab meie jaoks juba avastamata maa. 

Et asja pidulikumaks teha, voolas me bensiinimootoriga hotelli täispaak diislit! Oooooopekki küll. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Janek sai "minu 100 ametit Austraalias" raames uue linnukese kirja - fuel sucker :))

Tema õnn ja rõõm oli lasta hammaste vahelt 70 liitrit diislit läbi, et see paagist välja saada. Kinnitas, kvaliteet on hea :))

6 tundi hiljem saime paagi tühjaks, bensiini sisse ja saime asuda hommikusööki sööma :) Täna Monkey Miasse seega ei jõua. Parem oleks, et seal ees ootaks meid paradiis, reis ise on alanud seiklustega eksole.

Ja silmarõõmule teen Eestisse tagasi jõudes tuule alla, oraakel maiäss. Ei ole vaja selliseid asju universumilt tellida juunõu!

Ahjaa, Perthi teema lõpetuseks (kulminatsioon või nii) oli kell 7 hommikul eestikeelne sms muidu vaid inglise keelt kõnelevalt härralt. Ütleme nii, et võttis sõnatuks küll.

esmaspäevane pildipostitus

Viimane pildiseeria Perthist. Pildid seekord viimastest päevadest oma siinses peres. Kui pühapäeval diivanilt püsti tõusin, et haarata käekott ja ära tulla, siis see oli üks raskemaid asju, mis ma tegema olen pidanud. Eestis sõprade ja perega kallistada enne lennukile minekut oli palju lihtsam, ma ju tean, et teatud aja pärast näen neid jälle. Praegu oli aga pere hülgamise tunne.

:))
Rugbyt vaatama minnes möödusin sellest autost.
Seduced :))

Perele said siis sellised kingitused.
Minu lõputu tänu kuulub Liinale ja Riinale ideede eest
ning preili s.-le retseptide tõlkimise eest ;)
Parempoolses kingikotis on veel eraldi üks sünnipäevakink,
mille preili saab kolme nädala pärast kätte.
Ma olin lihtsalt muidugi veidike õel,
et seda talle demonstreerisin.
Hoiab motivatsiooni üleval eksole.

Preili Charlotte poolt esimene head-aega kiri mulle.
Kenasti feikis kõigi nimed kaardile eksole :))

Ja siis see päris kaart ka.
Sain ikka pisara lahti muidugi.

Minu poolt ettevalmistatud viimased lunchboxid.
Puuviljasalatiga nägin vaeva lausa :)
Ja sidrunikook preemiaks.

Preilid koolirõivais.
"5" minutit stardini.

Pereema koolitus sidrunikoogi tegemiseks.
Meil oli päris mitu seanssi seda kooki teha.
Mina ütlesin, mis teha, tema tegi.
See kook tuli lausa välja ka :))

Valmistused "pühaks õhtusöömaajaks"

See on nagu lapse saamise puhul,
et laps valib omale vanemad kellele sündida eksole.
Mul õnnestus valida äärmiselt lahe perekond.
Vein ei puudu ka nõudepesemiselt.
Chill koguaeg :)
Nii need lapsed sinna perre tulidki, ma kahtlustan :P

"The Last Supper"
Ainult pereisa sai mu naljast aru :))

Küpsisetort.
Päris hea sai, kuigi küpsised polnud ikka NEED jne :)

Ka pere oli kingituse mulle korraldanud.
Kingi valikuga pandi kümnesse.

Ja kui lapsed olid magama kupatatud,
nõudsin ma, et oleks fun :))
Pereisa arvas, et ma peaks basseini mina skinnydippinule.
Ma arvasin, et teeme joomismängu
("ma ei ole kunagi...")
Pildil ettevalmistus mänguks.
Ütleme nii, et nalja sai palju,
purju jäädi korralikult,
peale mängu oli kõvasti draamat ka.
Great success :)

Nädalane poering.
Pool saaki ei ole pildil.

Kolm musketäri.
D'Artagnan ei mahtunud pildile :))

Ja nüüd... Seiklus algab. Head aega, Perth.

4 kuud

Ihsand, ma magasin maha, et 3 päeva tagasi sai 4 kuud täis Austraalias seiklemist. Näed, mis rutiin teeb inimesega :))

Viimane kuu on olnud selline kodune-töine. Pole käinud uusi kohti avastamas, vaid vedelenud niisama. On olnud teistlaadi seikluseid :P Ja on olnud kõvasti alkoholi. Päris mitu nädalavahetust möödusid smsidega "ihsand, mul on pohmakas, seljanka needed". Ja siis tekkisid muidugi mõned kavalerid ja deidid :)

Aga need mälestused jäävad nüüd Perthi. Homme algab seiklus ja jäänud on vähem kui 15 tundi selleni.

Hiljem:
Huuh, veel päeva lõpetuseks sain selliseid meeliülendavaid komplimente... :)
Laenasin ühele Eesti noormehele (vanus 19) siin oma IDlugejat. Ikka tuleb ligemest aidata eks. Tagastas teine selle nüüd mulle ja jäime elust-olust jutustama ka, kui jutu käigus vastan ta küsimusele, et ei ma praegu küll ei plaani teise aasta viisat teha, et noh vanus ka selline jne. Ta vaatab mulle otsa, et mis mõttes ligi 30? Et ma arvasin, et sa minuvanune oled...


Ihsand, ma kaotasin sekunditega 10 aastat :) Pole nii hästi nii ammu end tundnud :))