I'm a million different people from one day to the next

Vahel me preili Mga otsustame olla veidi kreisid. Tavapärane vestlus sel puhul: "Et no teeks täna midagi eriti kreisit - sõidaks koju paralleelset teed pidi. Näiteks :)"

Täna, küll ilma preili Mta, lasin ka sündida millelgi täiesti hullumeelsel - ootasin, et juuksur esitab küsimuse "kummale poole seitel?", aga küsimust ei tulnudki. Vaatasin, mis edasi saab. Mis seal ikka, kammis-lõikas-koolutas seda valele poole ofkoors. Samal ajal kui võtsin hoogu, et öelda kurjal toonil, et ma kammin tukka juba15 aastat teisele poole, mõtlesin, et aga miks ka mitte? Teeks midagi kreisit? Nüüd mul ongi soeng täitsa sassis... ja kurat, kus võtab naeratuse huulile. Kui julge ma ikka vahel olen :)) Rebel lausa.

*bitter sweet symphony

P.S. miks on juuksuritel alati komme otsi rulli koolutada? Nagu päriselt? See küsimus vaevab mind.

kohustuslik esmaspäevane postitus :)

• Avasin mandariini hooaja. Esimesed olid õige pisut hapukad ja koor veel mitte nii lahti, aga mis ma ikka hädaldan, ühe õhtuga pistsin kõik nahka ju.
• Eriti huvitav tähelepanek elust - kõhu nõudmised on pöördvõrdelises seoses rahakoti võimalustega. Kui mul on rahakotis/külmkapis kõike lademetes, siis ma ei jõua koju sööma/ ei ole isu/ etc. Kui palgapäevani on jäänud viimane neetud nädalavahetus (ja rahakotis TÕESTI ei ole mitte midagi järel ja kontod maxed out), siis käivad isud seinast seina, kõht muudkui nõuab midagi ja konstantne rahutus on minna vaatama iga tunni aja tagant tühja külmkappi, kas tõesti ei ole sinna midagi vahepeal tekkinud. Etteruttavalt võin öelda - EI OLE!
• Kus häda kõige suurem, seal naaber kõige lähem! Ehk siis õnnetu on see (loe: mina), kelle, meenutusi ajaloost, arvuti läks pekki ja tööarvutil ei ole cd-neetud-lugejat. Aga vaja on ilmingimata cd pealt üks fail arvutisse saada. Siis uurid läbi kõik naabrid ja õnneks on nii mõnigi naabripoiss kunagi deiditud ja pressid ennast külla. Mure on hoobilt lahendatud.
• Selle saate säästunipp herzi elustiiliagentuurilt: vaja on reedeks dokumendipilti. Sa ei taha selle eest palju maksta. Sulle meenub, et sul on su ca 300 cd hulgas ÜKS cd, millel on sisseskännitud jpeg-fail kunagi tehtud dokumendipiltidega, mille saaks eduliselt 15 eurosendi eest lasta ilmutada, selmet alternatiivina minna fotograafi juurde ja maksta miskine 4-5 euri ja kus pealegi ei tea kunagi, kui õudne pilt välja tuleb. Boonusena oled sa sellel cd fotol noor, ilus ja sale... Dokumendifotol on sale muidugi väga oluline khm...  Sa lappad need 300 cd-d käsitsi läbi, sest jumala kindlalt sa tunned selle õige plaadi ära ju, kui sa seda näed. See otsitud cd on see kolmesajas, mida sa vaatad. Ühesõnaga, problem solved. (vt ka eelmist punkti). Dokumendifoto saadetud ilmutamisele, et saada ta vajalikust päevast 1 päev hiljem kätte... mnjah.
• Ajaloo huvides olgu kirjutet - viisataotlus läks täna teele. Nüüd on pöidlad pihus vastuse ootel.
• Ja P.S. Kui see ära tehakse, siis oleks tõsiselt lahe küll!

TGIF

Loodetud lotovõitu muidugi ei tulnud (neetud :D), kui ma järgi mõtlema hakkasin, et 2 ilma kolmandata ju ei jää eks, siis nii ongi, ma olin ühe boonuse ära unustanud, seega tasuta kinopiletid olidki hoopis see kolmas.

Filmiks oli "Üks päev", mis treileri järgi oli niikuinii meil "lähme vaatama" nimekirjas, seega oli rõõm suur. Väga hea film oli, sain ehmatusest kiljuda, pisaraid pühkida ja naerda ka südamest. Aga ma ei tea, kas ma oma emale, kes on suur Anne Hathaway fänn (missest et ta on teda vaid ühes filmis näinud :D), reklaamiksin. Igaüks nopib filmist üles ikka seda, mis teda kõnetab ja sealt filmist kõnetasid nii mõnedki asjad.

Äärmiselt muhe dieedi-õhtu oli koos ↔e-ga, kes on ühtlasi esimene blogisõber, kes mul külas käinud. Nii piduliku sündmuse puhul oli põhjust ka väike koristusaktsioon ette võtta, milleks ma tihti küll aega ei leia, lihtsal põhjusel, et ma kunagi kodus ei ole (mis muidugi ei tähenda prügilademeid, vaid väikest tolmu siinseal) ning esimene küsimus, mille ↔e sisse astudes esitas, oli, et ega sa ometi minu pärast koristama hakanud :) IRW. Igatahes, übermeeldiv oli, täääänud :)

Minu sotsiaalmeedia eksperiment "kui palju lauamänge ja asju ma saan müüdud blogi ja e-maili teavituste kaudu" on olnud äärmiselt viljakas, nii palju toredaid inimesi :) Seega ma jätkan kuni võiduka lõpuni ehk jätkuvalt on päise all eraldi leht MÜÜN.

Päevade arv puhkuseni muudkui väheneb, palgapäev pole kaugel, nädalavahetus on kohe käes, õues on soe - puhas rõõm :)

midagi hingele :)

Übertuus on kanda kõrvas minust endast tehtud pilti.
Mmuah sulle nende eest, Liina!

Pealegi oli teisel pool pakendil nii nunnult "herz" kirjas :))

külgetõmbeseadus

Kus on, sinna tuleb eks? Tundub küll, et külgetõmbeseadus laseb täisvõimsusel ja mul on selle üle ainult hea meel. Peale elukorraldust muutvat otsust ja silmade särades ringi lippamist, ise samal ajal uskudes, et kõik ongi võimalik, on nii palju toredaid asju toimunud. Noh näiteks viimase poole tunni jooksul sain töö juurest minu plaane toetava suurepärase uudise ning ühe telefonikõne, mis teatas, et võitsin tasuta kinopiletid! Ma arvan, et nende uudiste valguses ostan omale lotopileti!

Ja üldsegi täheldasin eile, et ma olen jõudnud sellesse ikka, kus Halloweeni tähistamine on muutunud "Hallo, viin!"-ast kohutavaks õgimiseks, sama vana skeem, et peale kiiret salati sisse ajamist ei tahtnud loobuda võimalusest silmarõõmudega lõunale minna, millele järgnes kolleegi sünnipäevalaud, millele järgnes teise kolleegi lahkumispeo-laud, millele järgnes asjaolu, et kodu poole sai liikuma alles peale 20t, mis samas üldsegi ei tähendanud koju jõudmist, vaid mitmetunnist elavat arutelu kodutänaval autos istudes, et seepeale teha veel üks autosõit läbi öise Tallinna :) Sellised ongi need nüüdisaja Halloweenid :))