teisipäev, 16. jaanuar 2024

kohtumine tundmatuga

Meil siin Varnjas on juba 10 aastat toimetamist olnud ja selle aja jooksul on ikka kordades erinevate metsloomadega teed ristunud. Ei tasu mainidagi kõiki neid rebaseid ja metskitsi, kes hoovilt läbi käivad. Tiiki asusid metspardid eelmisel suvel, siis kui nägid, kuidas kodupardid mõnulevad. Oli 6-pealine metspartide jõuk, kes iga päev käis ka meie tiigis jõlkumas. Nad kodupartidega ei suhelnud, ühed ühel pool tiiki, teised teisel pool, aga võibolla oli ka mingi koha kätte näitamine, et näete, me saame siit lendu ka tõusta, nänänää.

Põtru oleme koduteel näinud ning korraliku kuldiga ristus mu tee, kui see tohutu metssiga Koosa kandis mu auto ette otsustas ilmuda.

Kuulduseid olen kuulnud karust. Korra vist vilksamisi on nähtud sõprade kanalit Peipsi ääres ületamas (elavad küla teises otsas) ja olen kuulnud lugusid, et kelle mesipuus on ta käinud või siis kes on külatänaval varahommikul karujõmmi kolistamas näinud. Ise ei ole. Küll aga nägi härra koos lastega karu teel Alatskivile, kus kolm karu (jutu järgi ema poegadega) mängisid viljapõllul mängu - üks pea üleval, 2 pead peidus. Ja nii nad kordamööda vaatasid ja peitsid end.

Hundi lugusid oleme kuulnud, aga pean tõesemaks siiski koera, kelle jäljed lumel olid. 

Ilvese kohtamisi on ka jagatud sõprade poolt küla vahel. Ja siis eile õhtul 22 ajal, kui tulime härraga Sibulatee koosolekult, ma teda ka oma silmaga nägin. Külaservas esimese maja juures kössitas nagu suur metskits, aga väga kassilikul kujul. Ja kui autotuled teda valgustasid ja ta pea mu poole pööras, vaataski ilves mulle otsa. 

Ohsapoiss. Selle aja peale, mis ma auto peatasin ja tagurdasin, oli ta kiirelt vehkat teinud, ainult jäljed lumel järgi. Aga tõsi ,ilves on Varnja külaelanik meil. Täiesti uskumatu lugu. Hakka nüüd või karu kartma.

Kommentaare ei ole: