esmaspäev, 14. oktoober 2019

turismist

Turism on ikka tore asi. Millele iganes saab seda külge põimida!

Üritusturism, spaaturism, pärandturism, agroturism, jahiturism, gastroturism, religiooniturism, alpiturism, veiniturism, kunstiturism, slummiturism, süngeturism jne jne. Võta üks enda huvi või muu nišš, reisi kuhugi ,kus seda uurida või kogeda saab ja ongi uus turismiliik valmis.

Alles ma omaette imetlesin, kui internetiavarustest uurisin apiturismi (mesinduse alane turism), linnuvaatlusturismi või aiandusturismi kohta. No sest nende kohta on meil mõtteid peast läbi käinud, et kuidas ja mis sihtgruppe kõnetada või meelitada. Meie külade inimesed aga on liiga privaatsed nt aiandusturismi jaoks, ei lasta kedagi sentimeetritki oma aiaväravast sissepoole.

Võrgustikus oli ühel koosolekul väike sumin raudteeturismist, et see pidi viimasel ajal väga popp olema. Meil siin kahjuks ei ole lähistel ühtegi (vana) raudteed, hakka või liipreid ise maha laduma...

Nüüd sattusin FBs lugema ühe tuttava postitust, kus ta mainib surnuaiaturismi. Vaata seda artiklit ka, nii põnev. Sinna Rumeenia rõõmsale kalmistule tahaks nüüd küll lausa minna :) Mäletan, et aasta oli 2007, kui aaduga rongiga Moskas käisime. Korraldatud giidiga reis oli ja giid esimese asjana, kui rongi bussi vastu vahetasime, viis kogu grupi kalmistule. Me umbes 5 minutit vaatasime, haigutasime ja ütlesime giidile, et ootame bussis. 24-aastast inimest tõesti ei kõnetanud kalmistul kuulsate vene estraadilegendide haudade pildistamine. Ma tegelt vist dekaad hiljemgi ei viitsiks kuulsuste haudu taga ajada surnuaedades. Aga kui midagi mind kõnetab, siis värvid, skulptuurid, mustrid, detailid. Nende pildistamiseks võin kuhu tahes minna.


Kommentaare ei ole: