esmaspäev, 23. juuli 2018

#MESIpulmad Uue loo algus

Tehtud! 

Täpitähed perenimes on jäänud eelmisesse ellu, algasid mesinädalad!

Kui ma esiti mõtlesin meie pulmadest, siis sai käibefraasiks eesti pulm. Aga seda puhtalt suupärasest kõlast ja taustakombeid uurimata. Kui ma ühel hetkel võtsin vaevaks vanu eestlaste pulmakombed omale selgemaks teha, siis noh, need "ämm tutvustab noorikule tema uut kodu, käivad päev otsa kambrist kambrisse, noorik muudkui tänulikult kummardab ning nädal otsa pruudi sugulased ja naabrid koos peiu sugulaste ja naabritega teevad süüa jne" tavad ju tänases päevas enam aktuaalsed ei ole. Ja ei kavatsenud ma ka neid taaselustada. Minu jaoks tähendas Eesti pulm lihtsat rustikaalset küünipulma.

Küsiti mult, et noh, kas teete äkki hoopis vanausuliste kommete kohased pulmad. Noh, peigmehe jalgade pesemine külaliste ees ja muud toredad naise koha kätte näitamise sammud ei olnud nagu ka päevakorral meie jaoks.

Küll aga meeldis mulle üks eriti armas komme vanadelt eestlastelt. 
Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava ja uskumuse ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha.
Allikas: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm

Rääkisin sellest härrale ja härra teatas, et vaatab seda asja. Mis tema keeles tähendab, et ta kavatseb mulle seda traditsiooni järgida. Ühesõnaga, floristi teenuseid ma ei tellinud ning pulmapäeva hommikul suundus härra Emajõe äärde luhale, et minu jaoks õisi noppida ja mõrsjakimpu kokku sättida. Loomulikult olin mina talle traditsioonikohaselt kingiks, kui ehteis ja pruudikleidis pulmapäeval tema ette tulin. See oli selline armas meie omavaheline asi ja seos esivanematega.

Nagu ma varasemalt maininud ka olen, siis tegimegi MEIE PÄEVA täiesti kahekesi ja pulmapidu paar päeva hiljem sõpradega järgi. Meie päev toimus Tartus meie väikelaeva pardal ja olime meie kahekesi, fotograaf, notar ja kapten, sest härra ise ju ei saanud samal ajal kapten olla. Ja see päev oli lihtsalt võrratu. Nii armas, nii tore, nii pingevaba, nii rahulik, nii armastust ja õnne täis. 

PULMAPEO PÄEV seevastu oli hoopis teistsugune. Kogu mu muretu meel oli kadunud, kohal oli ärevus ja hullumine ja kõik see muu ka. Sest minu pool aastat ette tehtud kaunistuste hunnik tuli ju kuidagi ka välja panna ja üksinda ma oleks veel siiani seal rehemaja lae all pitskardinaid paika sikutamas. Sest mu sõbrad ju teavad mind ja et ma ülejala asja ei tee. Aga kaunistustest, ettevalmistustest, erroritest ja nende lahendamistest tahan ma teha täitsa eraldi postituse, siis kui aega on ja pildid ka kätte saadud fotograafilt.

Vahetult enne väljakuulutatud ürituse algusaega saabus ka rahunemine ja pingelangus. Ja siis läks ägedaks. Meie pidu oli nii äge! Niiniiiii äge! #sajandiarmastus ja #annabületada

Ja mul on parim abikaasa maailmas. Ta tegi kaasa kõik mu soovid, vapralt tundide viisi fotograafiga ning üllatas nii mitme kingitusega pulmapeo ajal. Ja sõbrannadelt kuulsin, kuidas ta neile üha kinnitas, et teeb minu jaoks kõik siin maailmas.

#ARMASTUS
Laeva kaunistasin 4 tundi,
sõidu ajal Peipsist Tartusse.
Üksinda poleks jällegi mitte midagi suutnud valmis saada,
aga et meile tulid appi sõbrad,
siis neljakesi saime nibinnabin enne Tartusse jõudmist valmis.
Katsime terve laeva reelingud hõbepajuokstega - nii all ümberringi kui päikesetekil.
Lisaks pitsid, heegeldused ja lipukesed.

Kõik detailid olid läbimõeldud.
Härrale tellisin pulmadeks personaalsed sokid.
Teisel jalal on kirjas NAISEMEES.
Pulmapeo ajaks oli teine paar sokke uute sõnumitega.

Nii ilus ja armas pruudikimp mu peigmehelt :)
Roosid või muud poelilled ei oleks olnud üldse meie teema.

Ma algul ei plaaninud mingit tobedat sõrmusepatja tellida.
Ühel hetkel hakkasin mõtlema,
et aga kuhu need sõrmused siis panna tseremoonia ajaks?
Ohkasin ja hakkasin lahendust mõtlema.
Tobedat sõrmusepatja ei tahtnud ikkagi.
Võtsin oma ettevalmistatud aksessuaaride kastist ühe puuketta,
heegeldasin pisikese liniku (no neid ma heegeldasin u miljon,
aga see postitus alles tuleb)
ja olin nii rahul, et just selline ongi meielik.
Kui laeva peal fotograaf asus sõrmuseid üles pildistama,
tekkis mul mõte ja haarasin meie vahuveinipokaalidelt nimekaunistused.
Nii armas pilt tuli.

Meie päev oli üleni meie päev.
Ja fotograaf meie päralt nii kaua kui vaja.
Ja seega oli ettevalmistusi tehes selge -
mis iganes pildisoov mul on, ma saan need realiseerida,
sest meil on selleks aega
Palusin härral suurele laevale pisikese aerupaadi ka sappa võtta
ja need pildid tulid nii imelised Emajõe peal!

 Pulmapidu algas meie kodunt pulmarongiga.

Meie inimesed!
Meie pulmaauto!
Mul vennal on üliäge uunikumauto Ford Taunus
ja seda juba 14 aastat.
U 10 aastat tagasi vennaga sõitsime sellega Tallinnas ringi
ja ühtäkki andis vend lubaduse:
sellest autost saab kunagi minu pulmaauto.
Jõulude ajal teatasime perele uudist peatsest pulmapeost
ja mu venna esimene kommentaar oli auto kohta.
Kokkulepe oli jõus!
Ja jah, ma tahtlikult tahtsingi autokaunistusi ebasümmeetriliselt.
Sest kesse käsib teha sümmeetrilised lindid kapotile?
Täpselt sama reaktsioon iga inimese kommentaarile,
kes küsis, et miks me pulmi Alatskivi lossis ei tee?
Sest igaüks võib seal teha,
aga Liivi muuseumis, kus meie tegime,
igaüks ikka ei saa teha.

Kas sina tahad? - JAH
Aga sina?  - JAH


Ma ütlen otse, et ma ei mõista,
miks osa pruute tahavad oma neiupõlvenime ära põletada, maha matta, uputada, taevasse saata vmt.
Minul on mu nimega tugev seos olnud,
austus selle kinkija vastu.
See nimi oli mu kodu, mu kalju, mu turvatunne, mu õpetaja, mu eeskuju, mu tarkuseterad,
mu huumorimeel, mu temperament, mu tugivõrgustik 35 aastat.
Ma olen selle nimega teinud, käinud, näinud, arenenud, teeninud tunnustusi ja leidnud sõpru.

Ja ma ei saanud, mitte mingil juhul ei saanud seda nime kohelda eelnimetatud viisil.

Ja seda ma ütlesin ka oma isale.

Ma kinkisin tema antud nime talle tagasi!
Tingimusega, et minust tekkinud vakantne koht täidetaks ühel päeval.

See hetk oli pulmapeo kõige-kõige ilusam.


21 kommentaari:

Kris ütles ...

Selle perekonnanime osas olen ma sinuga 100% nõus! Olen ise täpselt sama mõelnud! Imeline pilt!

Anonüümne ütles ...

Soovin teie ellu palju palju rõõmsaid ühiseid hommikuid! Õnne ja armastust! H Saaremaalt

Katariin ütles ...

Imeline! Ma niiii ootasin seda postitust ja lõpuosa tõi pisara ka silma. Mina kinkisin ka neiupõlvenime isale-emale tagasi, sest muu variant tundus veider. Aga nii ilusat kõnet pidada ei suutnud, sest mõte oli emotsioonidest sassis ja sõnad ei tulnud :D
Paljupalju õnne teile! :)

Tikker ütles ...

Nii äge :) Palju-palju õnne kogu ülejäänud eluks!

K ütles ...

Palju-palju õnne teile, teie kodule ja perele!!!

A ütles ...

Perekonnanime põletamine või taevasaatmine on umbes sama kui eelmainitud jalapesu. Miks ma peaksin? Väga armas oli see isale tagastamine... mul pisarad silmas. Sa kirjutad tõesti hästi!

A ütles ...

Palju õnne ka! Vot see on see emotsionaalsus. Aga kõige selle kirjutatu põhjal - te sobite imehästi!

Sipsik ütles ...

Ohh, mul sai ka pisara silma... Nii ilus ja nii teie! Hiiglamasuured õnnesoovid ka siia kanalisse ja mesimagusat ühist elu ;)

Eveliis ütles ...

Palun veel pilte. Nii ilusa emotsiooniga. Üks ilusamaid ja omanäolisemaid pulmi, mida minu silm on näinud- Lausa IMELINE!
Teile aga õnne ja veel rohkem õnne ja ikka veel rohkem õnne.

Anonüümne ütles ...

Kleit - väga ilus!
Nime kinkimine tagasi - äärmiselt kena ja lugupidav!
Kaunistused - no lihtsalt ülimalt kenad!
Ja pruudikimp - oma kalli mehe korjatud lilled, ei sa ju midagi paremat olla!
Õnne edaspidiseks ja tänud jagamast!

Nele ütles ...

Perekonnanime suhtes olen nõus- põletamine, uputamine vms on ju brutaalne. Ikka vanematele tagasi kui endale jätta ei taha.
Need pildid ja pildiallkirjad tõid mulle, tegelikult võõrale inimesele, pisara silma. Nii ilus ja harras...

Liina ütles ...

Ma ei ole tükk aega midagi nii ilusat kuulnud, iga kord tuleb pisar silma kui mõtlen :)

Palju õnne ja armastust teile ilusad inimesed!

Anonüümne ütles ...

Ohhh kui ilusilus! Niiniinii siiras rõõm teie pärast! Palju õnne!

Keili

Anonüümne ütles ...

Õnne kogu eluks! Nii südamlik ja kaunis, te olete ka hingelt väga ilusad inimesed!
maurus

Anonüümne ütles ...

Palju palju õnne ja imeilusaid homseid ������

sesamy ütles ...

Palju-palju õnne! Ja see viimane pilt... oehhhh...

herz ütles ...

Aitäh, aitäh, aitäh!

Sjuteist ütles ...

Suured ja südamlikud õnnesoovid!

Nii ilusad pildid!
Jään huviga seda peopäeva kirjeldust ootama =)

Liina ütles ...

No ja see kimp ��

Liina ütles ...

❤

Mia ütles ...

Palju-palju õnne! Käisime sibulateel just vahetult enne teile pulmi vist ja nägin juba teie nimedega tahvlikesi jne. Tundub, et te olete väga armastatud ja ega üldse ei imesta ka. Ootasin seda postitust ja soovin teile ilusaid Mesinädalaid ja -aastaid!