mina siin

Tere, 

Peipsi maaelu maaletooja siin. 

Täpselt selline tunne on küll. Muust nagu polegi kirjutada. Noh, vaatan oma käsi (parem ei vaataks), need räägivad sõnadetagi 10 kilost vaarikatest, mustsõstardest, mustikatest, moosidest, rohimisest, kibuvitsapõõsaga võitlemisest, muru riisumisest ja sajast muust asjast. Isegi sidrun enam ei aita.

Vaarikatega oli põnev lugu. Mu enda tilluke vaarikanurk ei anna nii palju veel, et moosi saaksin keeta. Aga vaarikamoos on mu suur lemmik. Seega palusin härralt Tartust turult tuua. Ta tuli tagasi poole-kilose karbikesega. Võite mu käedpuusas ja kriipsusuud ette kujutada vaid. Et mismõttes??? Härra kurtis, et kilohind turul on 5€ ja noh nii kallis. Käedpuusas ja kriipsusuule lisandus ka silmadrohkemvidukil... Et mina küll sulle toon, mis sa soovid, hinnast hoolimata ja kui ükskord naine palub midagi... onju. Noh selline aasiv etteheide lendus huulilt.

Ikka tuleb oma soovidega ettevaatlik olla. Järgmisel päeval, kui mul oli jätkuvalt tuhin vaarikamoosi keeta, sebis härra kohalikult külamehelt 10 kilo vaarikaid. Ja kümme kilo vaarikaid on ikka päris suur ports peab mainima. 

No ja vaarikate vahepeale helistasid me sõbrad (ma võtan õiguse nii nimetada, hoolimata sellest, et nemad ei ole tekkinud MEIE-aja jooksul vaid härra tundis enne ja tema kaudu sain mina ka sõbraks ja justkui tähendaks siis, et ma peaks ütlema härra sõbrad... aga no ei, sõbranaine on üks ägedamaid naisi mu tutvusringkonnas ja seega ma omavolitsen mõistetega :D), et oo, ilusad ilmad saabusid ja mis oleks, kui läheks Hiiumaale suvitama?

Me härraga mõtlesime hetke ja muidugi! Nii me kõik esiti Võsule ja siis Narva-Jõesuusse sõitsimegi :) Sest noh, Hiiumaa oleks olnud lihtsalt risti üle Eesti sõita :) Ja Võsu premeeris meid imeilusa päikeseloojanguga. Ilma igasuguse tuunimiseta:

Mesilane käis esimest korda meres ujumas. Müttas käputada (mulle tehti selgeks, et see on kõrgem level kui roomamine, ta täiega tuiskab juba punktide A, B ja C vahet) liivas ja madalas laines, endal suu ja silmnägu liiva täis, aga naeratus kõrvuni.  Oma kuuenda minisünnipäeva pidulikul puhul võttis kätte ja tõusis püsti. Täna jättis olla oma joodikulösutamisepoosi ja istus täitsa ise. Esimest korda. Päevade küsimus, et muudkui uued trikid tulevad. Täiesti ulme. Minu pisike beebi ei olegi enam nii beebi vaid täitsa pisikese inimese moodi. Kõik emad teevad selle faasi läbi eksole, laske ma naudin oma imetlushetke.

Noh ja siis ma olen köögis veel muud ka teinud kui ainult moosi. Tegin esimest korda ise jäätist mustikate ja mustsõstardega. Appi kui hea see sai. Ja siis seda juustu-vaarika muffinilaadset asja tegin ka. Palju mökerdamist, aga lihtsalt suussulav. Ma pean vist veel tegema, üksi enamvähem sõin kõik ära :D (muscacado suhkru asemel tegin täitsa tavalisega, vahukoor oli ka just otsa saanud ning vaarikaseemneid ma välja ei viitsinud sõeluda. sellele vaatamata - imeline ja hõrk)

Ja siis ma sain ühelt lugejalt lingi lastekaup.eu lehele ja noh, mul on arvutis avatud nüüd 8 tabi. Mummuliste asjadega. See on haigus, sõbrakesed. Haigus :)