mõtteid aasta eelviimasel õhtul.

Kodune olles lähevad need päevad veel kiiremini, kui tööl-puhkehetkel üldse läksidki. Plaanisin täna teha ühte pildipostitust, aga valge (ja nüüd juba ka päev) sai otsa enne, kui ma tegudeni jõudsin. Päris mitu tundi võttis päevast ära Tartus asjatamine (kusjuures tr-ga kokku saada ei jõudnudki...), seejärel kraami lahti pakkimine kodus ning valmistumine homseks. Mul on planeeritud üks nunnu lumine fotosessioon ja parem oleks, et öösel vihma sadama ei hakka! Tagasihoidlikkus ei ole minu teine nimi, seega paar tundi otsisin lõpututest kohvritest-kottidest taga aksessuaare :) Eks näis, kuidas homme kulgeb.

---

Seoses asjadega, ma olen täheldanud üht:

Kui ma saabun ükskõik kust (Tallinnast, poeskäigult, vanematekodust vmt) ja autos on ühtkomateist tavaari peale käekoti, siis mina tahan kõik asjad korraga kaasa haarata. Mulle kohe üldse ei meeldi mitu korda auto vahet käia. Härra aga kõigepealt jalutaks miinimumkandamiga tuppa ja siis kunagi tooks ülejäänud asjad ka ära. Nii ma siis alati veerengi toa poole nagu eesel, sada kotti korraga näpu otsas (ja miks ma küll pahur olen, kui ust lahti ei saa või saapaid jalast ära? egas kotte saa kuhugi maha vahepeal panna...)

---

Ma lihtsalt pean üles tähendama, milline rõõm on nt öösel voodist tõusta, jalad maha toetada (ei pea madratsilt rullima ega vaeva ägema, niiet püsti saades on võhm juba väljas) ning käia supsti soojas tualetis ära. Et paljude jaoks iseenesestmõistetavaid asju nautida, tuli mul kõigepealt mugavustsoonist välja murda, kolida maale, kus puudus igasugune harjumuspärane luksus, ning see siis suure vaeva ning pika närviga korraldada. Elu on lausa imeline :) 

2014

Aasta 2014 oli kokkuvõtvalt järgmine:

Tallinn-Tartu

2014 muutus mu elu- ja töökorraldus. Kui aasta tagasi ma Brasiilia reisil olles iga päev härraga skaipisin, esitas ta ühel päeval telefonis mulle nõudmise - ma pean Tartusse ära tulema, sest nii enam jätkata ei saa. Ja ma olin sellele juba ise ka veidi mõelnud. Algas mõttetöö, kuidas ma seda teha saan? Samal ajal toimusid töö juures muutused struktuurides, juhtides jne ning kui aasta esimestel päevadel mind vana juht ja uus juht kolmepoolsele kohtumisele kutsusid, sain aru, et mind on vaja teise struktuuri üle viia (mis mulle absoluutselt ei meeldinud ning millega ma nõus polnud). Kuulasin neid ja ootasin, millal nad asja tuumani ometi jõuavad, et ma saaksin ära öelda oma arvamuse - mulle ei sobi ja kirjutan kohe lahkumisavalduse. Olin valmis päevapealt lahkuma. 

Kui jutuajamine jõudis sellesse punkti, et mult küsiti, mida ma asjast arvan, tekkis olukord, kus ma sain deklareerida, et mu isiklik elu on Tartus ja ma vaatan hoopis sinnapoole. Sel hetkel sai selgeks minu roll ja väärtus asutuses. Sest olnud valmis järgmiseks ütlema "nägemist", mul ei lastud seda teha. Mõlemad juhid hoopis toetasid varianti, et võin asuda tööle kahes linnas nädalaste graafikutega. Nõmedas olukorras vägagi minu võit. Sain Tartu, Tallinna palga ega pidanud uude struktuuri füüsiliselt üle kolima, vaid jäin oma lemmikutega kokku istuma (ehk nende inimestega, kellega mu töö seotud on).

Sellegipoolest muutusid kahe linna vahel sõitmised väsitavaks. Eriti Tallinna nädalate esmaspäeva hommikud äratusega 4.30, et kl 9 kontoris olla. Ja siis uue juhi toredad käsud Tartu nädalatest suvalistel hetkedel üheks päevaks üheks koosolekuks Tallinna sõita. Kõige pädevamaks isikuks olemise needus eksole. Püüdsin, mis ma püüdsin seda juhti teemadega kursis hoida, et ta oma vastutusringis saaks sõna võetud ja hakkama, siis ta ei saanud üldse aru ja etendas tefloni rolli. Päris väsitav. Vana juhiga seda nalja mitte kunagi ei olnud - too helistas või astus kabinetti sisse: "kuule aita meelde tuletada, kust selline otsus meil tuli..." ja kõik oli klaar. Teadis teemasid, arenguid tagamaid, kronoloogiat jne, mida suur juht üldsegi teadma ei peaks ju. Ja alati tõi minu soovitud/soovitatud otsused/võidud koju.

Talvel pesitsesime härraga peaasjalikult Tartus, kuid mida kevade poole, seda enam kiskus Peipsi äärde ära. Nii mõnus pikki päevi ja valgeid õhtuid ära kasutada ja toimetada. Samuti hakkas kolme elukoha pidamine vägagi rahakotile. Ma ei saa sugugi väikest palka, aga mitte midagi ei olnud järel nädal pärast palgapäeva. Otsustasime elukohti optimeerida. 

Aasta tagasi nägin Tartus sellist tänavakunsti pilti ega tahtnud sellega sugugi nõustuda. Tänaseks nii ongi. Ettekuulutus või mis?

Härra

Jätkuvalt kõige-kõige parem asi minu elus. Isegi, kui mul on sarved veidi sügelenud ja mõni teema tema sarvedega olnud vaja pukseldes lahendada, on päeva lõpuks maailmaparim pugeda tema sooja kaissu, ninaga piki ta kaela nohistada ja kõrva sosistada, kui kallis ta mulle on. 

Remondiga seoses olen teda üha imetlenud, kui palju ta millestki teab, kui ei tea, siis välja uurib, teha oskab ja ka ise ära teeb. Kui palju ameteid ta õppinud on. Kui mina mingi toimetamisega hoogu satun, on tema see, kes mind korrale kutsub, et ma üle ei pingutaks ja ikka puhkaks ka. Kuidas ta mind poputab kui vaja. Kuidas ta on alati 100% kohal. Kuidas ta on võrreldamatult kõige hoolivam, armastavam ja parem kui ükski teine varasem silmarõõm ja kuidas ma täna hindan, et need varasemad valed mehed on mu teele tulnud, et mind juhatada jackpotini  - minu härrani.

Remont

Mulle vahepeal tundus, et see ei saagi valmis :) Alustasime juuli lõpus-augusti alguses ja praegu, detsembri viimastel päevadel, on veel pikk nimekiri pisiasjadest, mis vaja ära teha. Nagu ikka - liistud, mõned juhtmeotsad, osa mööblit ja tehnikat vaja soetada, mõnes kohas midagi veel üle värvida, midagi ühendada, kardinapuud siit-sealt puudu, vannipaneel ja vannitoa valamu meisterdada jpm. Viis pikka kuud oleme olemasolevaid ruume modifitseerinud ning vett majja toonud.
Aga ega remont selle kõigega veel lõppe - see oli I etapp. II etappi valmistavad juba mu isa-venna(d) ette, et järgmisel kevadel alustada aida osa maha võtmise ning uuesti üles ehitamisega, mis toob endaga kaasa oi kui palju asju veel. aga kõigest järgemööda siis, kui aeg käes :)

Projektid
No kui mul ikka kiiks pähe tuleb, siis on vaja mingi asi valmis ka teha. Olgu see siis aiandusnurga projekt ("lillekorvid", eksperimentaalkasvuhoone, laborandi vaate piiramine, paadid aeda), iluprojekt (kõrvitsad, helkurpuu), kokandusprojektid (moosid, kurgid, kuivatatud õunad, teepakid kingituseks), käsitööprojektid (kalossid, märkmikkude tegemine, küünalde valmistamine, jõulukaardid jne) või hoopis kodu kauniks projekt (voodi meisterdamine, riiulid köögi seinale, värvi eemaldamine jne). Palju, väga palju projekte sai see aasta tehtud. Nii mõnelgi neist oli otsustavaks teguriks muidugi härra panus, aga koostöös saime kõik nii nagu peab. Ebaõnnestus üks projekt - kalosside kaunistamine. Ma ei leidnud lihtsalt lahendust, mis jääks neile püsima. Seega olen väga umbusklik ka muhu kaunistustega kalosside osas. Natuke käid, kuid siis hakkab muster nendelt hirmkalli hinnaga müüdavatelt jalavarjudelt kooruma.

Reisimine

Minu suur armastus eksole. 2014 aastaga täitus üks minu ammuseid unistusi - Balkanimaad. Tegimegi härraga maa- ja remonditööde kõrvalt preemiaks pika reisi kahekesi. Preili M. küll spekuleeris kõrvalt, et ju me ikka prioriteete seame ja Balkani ära jätame remonti eelistades, aga ei. Meil oli kõik planeeritud pikalt ette. Ca aasta kogusime reisikontole kahekesi raha, iga kuu kindel summa. Nii ei pidanud kuskilt millegi arvelt seda raha välja võluma.
Külastasime oma reisi jooksul 17 riiki ning minu isiklik skoor on nüüd 51/196 maailmariigist. Muidugi oleks tahtnud rohkemgi veel ringi reisida, eriti tuli igatsus peale septembris-oktoobris, mil meenutasime, kuidas aasta tagasi tegime mõnusaid pika nädalavahetuse linnatrippe Saksas ja Norras. Kuid otsustasime üksmeelselt, et praeegu on tõesti teised prioriteedid. Mõelda vaid, isegi Soomes ma ei käinud sel aastal, traditsioonilisel Helsinki päevakruiisil :)

Romantika

Täiesti olemas, kuid võibolla ei kajastanud oma roosamannat nii aktiivselt enam kui varem. Ja noh, kodus, kus on ainult ja ainult ehitustolm ning kööki pole, on raske kallimat südamekujuliste võileibadega muudkui üllatada. Aga võileiad naasevad, kui mul on mu  oodatud uus köök valmis. Aga romantika oli jätkuvalt nendes üksteisele saadetud smsides, kõrva sosistatud armastusavaldustes, käest kinni hoidmistes, kaisutamistes ja rohketes maatöödes, mida me sel aastal Eesti reiside asemel tegime :)

Pere

Ma olen üks õnnelik naine - mul on väga kallis pere - minu mehed. Kuigi võibolla näeme vähem kui kunagi varem, sest nemad on tihti üle lahe ja mina kogu oma vaba aja Peipsis, siis me helistame rohkem kui paar aastat tagasi, mis oli minu kõige raskem aasta leina ja suhete jahenemise tõttu. Kuid täna ma tunnen taas lähedust, hoolivust ja perekonnaks olemist. Perekond on lausa laienenud ja see on tore.
Ja lisaks tihedam suhtlus härra perega, ka see on laiendanud mu perekonna mõõtmeid.

Lapseootus

Midagi täiesti uut, erakordset ja ammuigatsetut minu jaoks. Võibolla olen ma saanud seda liiga vähe nautida? Mitte et ma tahaks 18 kuud järjest Mesilast oodata, vaid et kogu muu elu, mis peale on tunginud - elu kahe linna vahel, tööasjad ja remont - võtsid mu kogu tähelepanu ja Mesilane on olnud valdavalt siiski tubli laps. Alguseraskused möödas (mis tegelikult konti ju ei murdnud) ei ole mul pea üldse midagi kurta olnud. Jah vahepeal on väsimus ja vahepeal kõrvetab, vahepeal on valud või üks trügib hullupööra, niiet raske olla, aga see ei sega ju elamist. Niiet kiirelt on see aeg läinud. Kui nüüd saaks ka teise kummuti paika (mille meile andsid head sõbrad... jällegi tähendusega mööbliese me majas), saaks hakata Mesilase asju lahti pakkima ja sahtlisse sorteerima. Sest olles ise ostnud mõned üksikud bodid (mida on hädasti vaja ju pildiseeriateks, mida ma siin plaanin), olen siiski saanud hoopis sõpradelt ja kolleegidelt kottidega kraami, niiet ise ei pea üldse muretsema. Eks muidugi on teatud asju, mida vaja veel, kuid äkki saab need siis nimekirjana sõpradele-perele koostada puhuks, kui nad avaldavad soovi midagi kinkida?

Esimene pilt Mesilasest.
Nagu Eesti mees ikka,
keeras ta pildi tegemise ajaks meile selja :)

Sõbrad
Olen see aasta küll vist kadunud olnud sõprade jaoks. Eriti nüüd, kus ma olen Tallinnast ära kolinud ja ametlikult Peipsis tegev :)
Õnneks mõned sõbrad siiski on viitsinud Peipsi äärde ka kohale sõita. On olnud suurejooneline sünnipäevapidu, vahvaid suvepäevi, remonditalguid, jaanipäev ja veel remonditalguid :) Aastavahetuski ootab sõpru külla, no tulge ometi :)
Samuti on ühtteist muudki toredat ette võetud - üks tüdrukuteõhtu ja seejärel pulm, üks vahva RMK telkimine, mõned naistekad, kinod, kohvikud. Mõned laupäevakud Tartus küll joosu, küll aaduga.

üks vabariigi aastapäeva uisutamine.
üks tore suvepäev Peipsil.
üks maru sünnipäevapidu.
üks teine sünnipäev uute sõpruste tekkimisega.

Fotoseeriad
Ma ei oleks mina, kui mul poleks käsil ka erinevaid fotoprojekte. Ma pole kunagi varem nn MEIE-seeriaid teinud, eelmiste peikadega siis. Hea oli üldse, kui nad olid nõus pildile tulema või nii. Aga härraga on teistmoodi, temaga on nii lihtne ja iseenesestmõistetav kõik. St tähendab, et ma räägin ära, mis fantastiline mõte mul tuli ja ma ei pea teda tundide kaupa veenma hakkama, kuidagi ära ostma või käeraudadega maja külge aheldama, et pilti saada. Talle vast meeldib isegi neid pilte hiljem vaadata ;)
1. Follow me - seeria. Sellega alustasime juba eelmisel aastal ja jätkasime ka tänavu. Vahva on neid pilte aegajalt jälle avastada ja vaadata.
2. Meie- seeria. Ka sellega alustasime aasta tagasi, esimese tegime jõulud 2013. Teeme härraga ühe kindla koha peal maja hoovis pilti. Seeria mõte on näidata, kuidas muutuvad aastaajad, meie, tähtpäevad, rekvisiidid ja muidugi ka maja. Järgmise pildi teeme juba kolmekesi :)
3. Kõhu-seeria. Ei vaja täiendavaid täpsustusi.
4. Jõulu-seeria. Sel aastal tegime seeria teise pildi meie kodus kuuse all. Esimestel koos veedetud jõuludel küll kahjuks polnud kuuske ega ka veel ka seeria-ideed jõulupilti teha. Seega meie kolmandad jõulud küll, aga pilte on kaks :)
5. Remondi-seeriat vist ei pea mainimagi. Seal küll on pearollis maja, mitte meie ise. 

esmaspäevane pildipostitus

Seekord veidi jõulusem.

Jõuluturneel olles avaldasin härrale pisikese soovi ka Tartu vanalinna piiluda.
Tallinn on Tallinn - iga aasta üks see sama igav jõuluturg.
Rakveres oli tõesti äge teistmoodi jõulukuusk.
Pärnusse ega muudesse suurematesse linnadesse kahjuks ei jõudnud... aga...
Tartu oli imeline!

Nii ilus, samas lihtne ja kuidagi südamlik.
See traditsioon tuua igal aastal lodi ja see ehtida - lihtsalt armas.
Lisaks olid veel ka puidust nikerdatud metsloomad, väga tõetruud
ning tuhatnelja ringi kappav hobune kaarikuga,
mis tegi lastele jõulusõitu.

Tartu tõesti võlus mu ära.

Üks silt Tartu vanalinna kohviku aknal :)

Nagu mainitud,
härra pere juures käis meil ka jõuluvana.
Toimub eelluure.
Vana liikus üsna hädiselt, kingikott oli vist suur ja raske :)

Üks näide mitmest jõululauast,
kuhu meid kutsuti.

Naps ja zakuska koos.

Lisaks viimastele ponnistustele remondiga valmis saada,
jõuluturneele ja majas jõuluks asjade lahtipakkimisele
jõudsin pühapäeval teha ka väikese reisi Ida-Virumaale tädile külla.

(võis ju arvata, et tädi muudkui nuumab mind, suur söömine oli :D)

Käisime nuumamise vahepeal jalutamas ka.
Päris armas seinakaunistus Konsumi poolt.

Tädil on samuti pikemat aega remondiprojekt käsil
ja nii ta vahepeal paneb minu jaoks asju kõrvale ära.
Sain kaasa suure kotitäie vanu lasteraamatuid.
Oi, kuidas mõni asi võib rõõmu teha.
Ma tõin küll ka oma vanematekodust kaasa kaks kotti lasteraamatuid,
kuid siit pakist avanesid täitsa "uued" aarded.
Istusin ja lehitsesin kõiki raamatuid.
Lapsepõlv tuli meelde.

Mõned näited aaretest.
Kahjuks ei leidnud ma ei oma vanematekodust ega tädi juurest
Lindgreni "Bullerby lapsi", seda oranži raamatut.
Ma tean, et mul see lapsena oli.
Aga keegi laenas ja tagasi muidugi ei toonud...
Nii-nii kurb.
See on üks mu lemmikraamatuid üldse.

talvevõlumaa

Täna oli imeilus talveilm. Sõita oli küll päris õudne vahepeal, kui tee oli libe ja kinni sõidetud, kuid kui päike pilve tagant piilus ja kõik valge sädeles, siis oli eriline rõõm südames küll. 

Projekt "Maja" - kolmekümne viies peatükk (jõuluks koju... väikese viivitusega)

Kui me töömehele/töömeestele korduvalt rõhutasime, et jõuluks peab valmis olema, siis toimus muidugi see, mida ma oma töös iga neetud projekti puhul nägin - viimasel tähtaja päeval sai asjad jokk vastu võetud, aga kõik need seadistused ja nokitsemised, mis alati peaksid ka tähtaja sisse mahtuma, tehti siiski peale seda. Noh, pigistati silmad kinni ja aruande asutuste ees ei iitsatanud ka millestki muust, kui et kõik sai korda tähtaja sees.

Seega saime ka meie töömeestega veel 22-23ndal varavalgest hiliste tundideni asju tehtud. Kõik asjad jäid ikka ju viimasele minutile, hoolimata meiepoolsetest korduvatest märkustest. Seega ma ei jõudnud 24ndaks ilmselgelt puitu õlitatud, mööblit paika tõstetud ega asju lahti pakitud, nagu tegelik eesmärk oli. Härra rabas 3-4 päeva enne jõule teha imepikki päevi 8-23ni, need kusjuures tohutud tolmutööd, mistõttu mind ta "objektile" ei lubanud mitu päeva. 

Aga 23-24 saime juba koos nokitseda ja peale jõulusõite kaks pikka päeva olen saanud majast kodu taas teha. Siin mõned detailipildid. Härra manitses veidi, et ma poolikutest töödest pilte panen :) Seega traditsioonilised seeriad "enne, vahepeal ja nüüd" tulevad siis, kui saame ka uue köögi osa korda ehk köögimööbli paika. Härra on nüüd taas tööl ja seega ma pean ootama oma nõudmistega, kuni tal taas mahti on :)

Minu kauaoodatud riiul.
Kuniks kööki veel asju sättida ei saa,
täidan riiulid ka erinevate köögiasjadega.

Lauakaunistused

Härra tehtud voodi täies hiilguses.
Ma olen väga rahul.

Söögilaud vanas köögis.
Praegu kuidagi nukker tühjuse taustal,
kuid kui saab tööpinna paika
ning riiuligi seinale, siis on juba õdusam.
Ja ma olin üliõnnelik, kui täpilise vakstu poest skoorisin :)

Kolm õnne.
Ruumi jagub veel.

Vokk minu esivanemate kodust.

Uuenduskuuri läbinud ahi.
Ja põrandatega olen samuti superrahul,
härra on neid hoole ja armastusega lihvinud.

Mõned "poolikud pildid siiski ka.

Köök on praegu selline.
Kuna lahti pakkida kuhugi pole,
siis on ootel.

Ja kõigi lemmikküsimuses: "Kas wc on valmis?"  ja "Kas vesi on nüüd majas?"

On.

Minu järgmine idee ja härra uus projekt (vaene härra, kes teeb imesid muudkui):

Projekt "Valamu".

Vannitoast hetkel rohkem pilte ei näita, seal on vaja erinevad asjad ära lõpetada, enne kui kõik minu unelmatele vastab :)

4 x jõulud

Uhh. Jõulud on rahulik aeg perega olemiseks ja tehtud rabelemistest taastumiseks. Eksju-onju? Kõik poekaardid kirjutavad "Rahulikke jõule!" jne. Ilmselgelt elab selle slogani väljamõtleja kogu suguvõsaga ühes külas või pole/polnud tal eriti palju perekonna liikmeid (enam järel). 

Meil härraga igatahes olid "rahulikud jõulud" autos ja järjekordse söögilaua taga. Sel lihtsal põhjusel, et mõlema peredega tahame aega veeta ja noh, mul juba kord on selline "tunne oma kodumaad"- suguvõsa. 

I jõulupidu

Alustasime seekordset hooaega 23ndal hoopiski oma küla peoga. Olime kinnise peo kõige nooremad (kahe peale kokku saime vast keskmise ea kokku..) ja kõige eestlasemad. Või noh, ainukesed eestlased :) Pidu see-eest oli väga lahe. Et ikka oluline on kogukonda sisse sulanduda, siis peo perenaine tegi pika ja põhjaliku tutvustuse härrast ülejäänud seltskonnale. Et kellena töötab ja mis majas me elame (terve küla on põhimõtteliselt sugulased ja lehmalellepojad, siis on oluline ju teada, kelle maja täpsemalt me ostsime). Mind ei tutvustatud, ju ma pole oluline :) Süüa oli meeletult! Me olime härraga terve päeva majas toimetanud, polnud märganud isegi lõunat süüa, seega oli hea kohe erinevate salatite ja suupistete kallale asuda. Kuus erinevat salatit, singirullid, täidetud munad kalamarjaga, lavaširullid, seened-värgid. Kõike ei jõua ülesgi lugeda, mis laual oli ja ma usun, et ma jõudsin mekkida kolmandikku? Nii hea oli, kõht sai kenasti täis. See oli klassikaline viga, mida mu isa üsna tihti pidudel teeb :) (käbi ei kuku kännust kaugele eksole). Siis kui olime seal proovinud üht ja teist ja laudkonna rahvaga juttu ajanud, saabus soe toit! Täiesti muhvis. Muidugi oli see ka ikka väga maitsev ja tuli ju süüa. Igatahes, kui ma veel ei olnud pallike, siis pärast küll. Ja siis läks lahti ikka tõeline vene pidu. Sellised näitemängud, skazkad, luuletused, tantsud, kingiloosid (toolidel olid numbrid ja iga number sai väikse kingi, mida saatis spetsiaalne luuletus/riim) jne. Tohutu showprogramm. 

Et mu telefon oli päeva otsa eiramisel, siis oli ta salamahti täiesti tühjaks saanud ja ma ei saanud ühtegi pilti teha. Peo detailid olid lahedad, aga jäädvustasin siis seekord silmadega.

II jõulupidu

24ndal enne tunne oma kodumaad ringreisi tahtsime veel jõuda majas põrandad ära õlitada. Siis neil aega kuivada, kuni me ise jõuluturneed teeme. Läks meil päris pikalt, aga viimaks saime minu vanematekodu poole teele asuda. Teeolud olid põnevad. Saime kõike - lumesadu/-tuisku, kiilast teed, udu jne. Kohale me siiski jõudsime, kuigi Viljandis üks mees arvas, et äkki me ei peaks? Nimelt sõitsime peateed pidi, kui ühelt kõrvalteelt tropp lihtsalt konkreetselt risti ette sõitis. Härra reageeris ja päästis meie päeva. Vanematekodus traditsiooniline saun (ma seekord ei läinud), pidulik õhtusöök perega, jutustamised, napsud, kingitused. Kuigi tegelikult ei ole ju kinke vaja, piisab ka sellest, et oled koju oodatud ja saab kamina ette sättida juttu ajama. Sellele vaatamata kingid siiski kuuse all ootasid ja nii-nii kümnesse läksid. Tundsin end pisikese lapsena, silmad särasid peas:) Härra sai töömeeste asju, millest mina ilmselgelt kõike ei mõika, mina aga saumiksri. Mu eelmine andiski mõned kuud tagasi otsad ja Merike teadis, kust blogist vihjeid otsida :) Kõige-kõigem kingitus aga oli spetsiaalselt meile meie koju teha lastud peegel. Puha käsitöö, nikerdused ja vanutatud värv. Lihtsalt super.

III jõulupidu

Järgmisel päeval ehk 25ndal veel mõnulesime veidi isa ja vennaga juttu ajada, kuigi nad pigem muudkui hiilisid ära garaaži. Vanaisa oma pruudiga astus läbi ning Merikesega sõime kooki :) Lõuna paiku sättisime end taas teele. Meid ootasid härra pereliikmed. Siin nii lihtsalt ei läinud kui minu vanemate juures, siin tuli külla ka jõuluvana, kes tahtis saada luuletusi, laule või paid. Kingitused olid meil varasemalt loosipakkidena määratud, kes kellele teeb. Hea ja lihtne. Minu soovitud kingitus tuli täpselt see, mis vaja. Soovisin Kaloriku firma punase-valge täpilist köögikaalu, kuid kuna seda saab üksnes netist tellides, olin andnud variandi ka lihtsalt punase kaalu kinkimiseks. Aga pakis oli täpiline!!! Keegi oli teinud ilmvõimatut :) Söögiga taaskord ei olnud härra ema koonerdanud, laud oli lookas ja muudkui sõime .Nt magustoiduks oli 3 erinevat kooki ja suflee. Annab pildi ette eksole.

IV jõulupidu

Viimaks tagasi meite villas, kuupäev juba 26.12. Põrandad olid ilusad, sai hakata asju lahti pakkima tasapisi, tolmust neid puhtaks pesema ja oma kohta neile otsima. Mis peamine, sai tuppa tuua juba mitu päeva ootel olnud kuuse ja selle ära ehtida. See neljas jõulupidu oli minu jaoks kõige olulisem - õhtul härraga kahekesi meie imelises uues kodus kuuse all üksteisele meie kinke jagada. Kuuse alla said küll pandud kõik eelnevate päevade kingid ka, sest kuna köögimööbel on veel paika panemata, siis köögiasju lahti pakkida niiehknii ei saa ja kingikotid on ju ilusad ka. Eriti kuuse all :P

Vahepeal läks pimedaks ära,
seega valgus muutub muudkui :(
Ja ma tõesti ei tea,
kuhu fookus lõpus kadus...

Google'i versioon ka.

kahe päevaga miinuses

Tahtsin postitada täna pilte projektist "jõuluks koju" ehk pildid kodust hommikul ja õhtul. Päris suur kontrast on, lisaks kolm pikka päeva (8-23) möllanud härrale panin täna ka ise käe külge (tolmused tööd on lõppenud, juhhuuu), kuid päeva lõpus läks nii kiireks, et "pärast" pilti ei jõudnudki teha (ehk oli asi ka selles, et telefoniakut oli järgi tugev 1%?)

Tulevad siis pildid homme. Aga tunne on nii hea, jõudsime täna tohutult asju ära teha. Majas on nüüd elekter. Enne muidugi oli ka, ent täna elektrikud üks pani paika erinevaid pistikuid ja lüliteid, teine tegeles kilbiga ja lülitas voolu ümber. Superrõõmustav oli näha, kuidas laes enam ei ripugi juhtmed vaid on tuled ning oo, need põlevad ka!

Kaevupump sai tööle, tualetinurka vastavad atribuudid sätitud, kõik palgid linaõliga võõbatud (uskumatu, kuidas palk tooni muutis. Kollakast puust, mis ma arvasin, et linaõliga nii ka jääb, sai hoopis tugevalt tume palk. Samas tuleb valge seina taustalt nüüd mõnusalt esile. 

Raamaturiiul sai valmis ja võõbatud. 

Ootel on veel põrandate õlitamine, mida teeme homme, et siis lasta põrandatel paar päeva kuivada. 

Ja vot siis saame hakata alles mööblit omale kohale sättima ja asju lahti pakkima. Köögimööbel ootab üles seadmist (kuigi jah, köögimööbli tööpind jõuab meile alles uuel aastal).

Seega projekt "jõuluks koju" meil natuke siiski põrus. Paar-kolm päeva jäi puudu, aga need ma kirjutan otse töömehe kraesse, kes nädalate viisi venitas lihtsalt. Lisaks sai härra töömehelt kuulda, et ta on imelik mees. Noh, nõuab töömehelt, et too teeks nii nagu meie/tellijad soovime, et me kodu oleks, mitte ei lase töömehel teha nii, nagu ta viitsib/mugav on teha.

Igatahes, vannituba on juba nagu päris ja köök ja eluuba on lootustandvad (saaks juba lahti pakkimisega tegeleda ja kuuse tuppa ära tuua), ainult et kes magamistoa (mis on parajalt tolmu täis) ja külalistetoa (mis on üleni paksu tolmuga kaetud) ära koristab? :)

jõuluvana kontor

Avasin Jõuluvana kontori. Kaardid on saadetud, aeg kingitusi pakkida.

Need südamed meisterdasin ma saviringis,
et panna kingituste külge.
Ise olen väga rahul idee ja teostusega :)

Ettevalmistused tehtud, läks töö lahti. Võttis rohkem tunde aega, kui ma arvata oleks osanud.

Mõned kingid tuleb veel meisterdada, et siis saaks ka ära pakkida. 

Minu jaoks ei ole jõulud 24.12 vaid nii kui 20.12 ette lööb, on samahästi kui jõulud ju. Mida rohkem jõulu, seda uhkem.

esmaspäevane pildipostitus

Kriminaalsel õhtusöögil käis õhtujuht ka karbikesega ringi
ning andis igale ühele oosinumbrit tõmmata.
Härra sobras välja omale nr 38
ja kui mina oma käe paberitükiga välja tõmbasin,
ilutses nr 83.
Uskumatu lihtsalt,
kuidas meil niimoodi kattus :)
"See on ometi tähenduslik"- sisetunne muidugi vedas alt
ja auhinna sai nr 122.
Kurjam.
Ma oleks nii väga ise tahtnud "Dinner in the Sky" auhinda.

Minu arust on praegu kõik poed talvevõlumaad -
niiiii palju ilusaid ehteid, nõusid, linikuid jne.
Mul on jõuluehteid tegelikult omajagu,
see aga ju ei takista poes katusel sõitmast.
Siiski olen suutnud end tagasi hoida.
Need ehted patarei baasil tunduvad aga imevahvad.
Ma jupp aega kaalusin, kuid panin siiski tagasi :)

Presenteerin meie maja ainsamat "jõulu" hetkel.
Mulle on tükk aega sümpatiseerinud sellised jõulutuled,
mis näevad välja nagu elektripirnid.
Viimaks ma midagi analoogset Prismast skoorisin.
Nendel on suur pluss ka,
kett on jätkatav
ehk et ma võin neid kette muudkui sealt juude soetada ja pikendada.

Teine "jõul" on meil tegelikult veel.
Imeilus tuledega kompositsioon,
mis on kuivkäimla ainus valguslahendus hetkel.
Ilmselgetel põhjustel ma sellest pilti ei teinud :)

Ma olen jätnud kirjutamata sellest,
kuidas me ->e-ga taaskord käsitööringis käisime
ning raamatuköidet õppisime.
Ma olen oma tulemusega niiniii rahul.
Kui kohapeal saab valida erinevate materjalide vahel,
siis seekord võtsin kaasa ühe nahajupi,
millest märkmikule kaaned tegin.
Väga ehe sai ja naersime,
et parim kompliment isetehtud asjale on see, kui öelda:
"Nagu poest ostetud!"

Igatahes sellest saab Mesilase märkmik.
Pildil küll punased tähed,
kuid sisse läksid pühenduseks sinised.

Tee, mis tahad,
aga internetiajastu jääb siiski kaotajaks,
kui konkurendiks on postkastist leitavad postkaardid
(ja postipaki teatised).

Esimesena saabus Joosult hipstermemme kaart
ja teisena tädilt jõulusoovid.
Pildil olevale raamatule olin ma hooandja,
mistõttu sain selle raamatu tänutäheks.
Kõige ägedam on veel see,
et ma sain kõige-kõige esimese raamatu,
lausa trükisoe oli.
Autor on mu kunagise klassijuhataja tütar
ja kuidas mitte sellistele vahvatele projektidele mitte hoogu anda?

Pildile ei mahtunud aga sesamylt saadud hiigelpakk
ning veel teisigi postisaadetisi,
mis minuni on jõudnud.

Postkontoris ma enam ei pea isegi dokumenti näitama,
juba antakse õige nimega pakk kätte :)

Kurb on aga see,
et olles alles kiitnud kohalikku kirjakandjat,
kes ette helistab,
siis Omniva reeglitemuudatusega
(et detsembrist alates kirjakandjad enam pakke koju ei too)
meie värske suhe ka lõppes...

meeldetuletus

Vahel on meeldetuletust vaja :)
Kusjuures veregrupp mul täpselt nii ongi.

Projekt "Maja" - kolmekümne neljas peatükk (lihvimised)

Kuigi töömees meid täna alt vedas ja oma lihvimistöid ette ei võtnud, siis härra oli (on veel siiani, kell on 22 läbi) ekstratubli ja nunnu mul. Hiilisin korra pagendusest välja teostasin ehitusjärelvalvet. Ma olen superrahul sellega, mida härra täna ära teinud on.

1.

Soojamüür.

Hommikul, kui härra mind ära pagendusse ajas, nägi soojamüür välja selline: hall kolevärv, millega ta kaetud oli, koorumas igalt poolt, punakas kivi alt siitsealt piilumas.

Õhtuse ehitusjärelvalve ajal aga oli kogu soojamüür imeliselt punane (niisamuti ka muidugi terve ülejäänud maja ja eriti krohvitud valged pinnad).

2.

Uksepiit, millest saab raamaturiiul.

Sellest rääkisin lähemalt selles postituses. Härra oli nüüd selle jubeda rohelise viimaks alistanud ja vaatepilt oli minu jaoks imeline.

Digimuundumine pildis:

3.

Põrandad elutoas ja vanas köögis.

Meil seni olid eelmiste omanike lahendus värvitud laudade näol. Sellised kaunilt imelikku värvi pruunid.

Härra laenutas nädalavahetuseks lihvimismasina ja asus värvi eemaldama.

Piilusin aknast.
Töö käib.

Mulle täitsa meeldib selline natuke lohakas põrand.

Erinevus puhastatud ja veel puhastamata põrandate vahel.

Minu lahkudes jäi härra vana köögi põrandat puhastama.

Avarust on kohe nagu hulgim juures :)

Kui nüüd töömees suvatseb ka ikka end näole anda ja seinte-lagede viimase pahteldamise-lihvimise-värvimise ära teha, saaks tolmuste töödega lõpparve teha. Edasi jääb ohtralt lakkida (soojamüür), õlitada (põrandad, uksed) ja vahatada (palkseinad).