Mu interneti elu on ka end aegade jooksul upgrade'inud ja muudkui peatükke lisanud.
1. E-kirjade maailm.
Seda peatükki ei saagi sulgeda, kogu elu käib meilimise teel, eriti veel tööelu. Ja kuidas muidu kõiki neid powerpointi slaide psühholoogiliste testide, nunnude loomade piltide või jumal teab millega saata.
E-kaartide asemel on viimasel ajal postkaardi saamine niiiniii tore (vihje :P). Aasta siis oli 1998, kui ma esimese meilikonto hot.ee keskkonnas tegin. Siiani töös. Lisaks loomulikult kontod hotmailis ja yahoos, lisaks töömeilid... Kõik ühes võiksid olla, samas siis oleks liig palju rämpsmeili :( Ammuses nooruses oli ka mail.ee konto everyday's, seda tasuta smside saatmiseks. Nii kui see boonus kadus, kolisin everyday'st ära ka.
2. Jututoad
Jah, koos hot.ee kontoga tulid jututoad ja puberteedi maailma-avastuse virtuaaltripid. Jutuka pedet minust aga ei saanud, sest roosadstringid ja punasedkontsad kasutajanimed olid juba võetud ja herz ei olnud just meeste-püüdja nimi. Nii ma siis seal vahtisin lolli näoga, paar tonti ajasid juttu ka ja kutsusid pimekohtingutele, loobusin üsna ruttu nendest ettevõtmistest :) Aasta siis oli 1999.
3. MSN
MSNi tarbeks sai hotmaili konto tehtud, hiljem, kui listis juba kõva 5 nime oli, selgus, et MSNi jaoks polnudki hotmaili kontot vaja teha, võimalik oli ka nt hot.ee kontoga olla... Tagantjärele tarkus. Ja kuna ma olin tark laps ja mõtlesin, et oma nime nii väga ei kasuta, siis tegin hotmaili konto Pille-Riini nimega. Pole siis ime, et sõbrad mu kirjadele ei vastanud üldse, kuni viimaks üks kirjutas, et kes sa oled Pille-Riin. Siis pidin ikka oma nimele üle minema. No ja siis need smiley'de vaimsutused, kui vahepeal oli ikka sadu suunurki ühele või teisele poole viltu msni aknas. Nõme, et need näod ei salvestu ksukile lakke vaid konkreetsesse arvutisse. Seega, kui kaisa printsessarvutite maale ära kolis, siis võttis kogu mu elutöö kaasa. MSNi-maniakaalsus tipnes sellega, kui korterinaabriga jutu ajamiseks ei viitsinud kõva häält teha ega kaks sammu kõrvaltoani astuda, vaid klõbistasime arvustis, kahe arvuti vahemaa paarkümmend sentimeetrit (teine teiselpool seina). ...olid ajad...
Aasta võis olla 2002 (endiselt truu liige), kui minust msni jope sai :)
4. Rate.ee
No seda etappi ei olnud mul küll plaanis läbida, aga ühel päeval lasin s.-il omale pahaaimamatult külla tulla ja siis ta saatusliku lehe avaski ja mulle konto ära registreeris. No ja siis algasid need reidikate pildistamised küll ühe puu juures ja teise pingi all. Või vastupidi. Kesse seda enam mäletab. Ühesõnaga, üritasin ka siis lahe tsikk olla seal ja muudkui 5 või jumal teab mis hindeid saada. Silmad tagurpidi pähe ajasid reidikriitikud, kes 1-sid loopisid. Siis ma panin selle putka kinni ka. 2003. Ja iseenesestki mõista ei õnnestunud mul sealt rindelt mehi rebida nagu ma kuulsin oma sõbrannasid tegevat :)
5. Orkut
Esimese kutse liituda Orkuti-sõbraks ma kustutasin ära (jällegi - tark laps, ei tea, mis see on, seega ei näpi ega accepti. ilmselt mul oli selleks ajaks juba palju "toredaid" türklasi ei tea kust msni tekkinud, kes kõik tahtsid showme yur webcamis "poliitikast" vestelda). Enne teise kutse saamist, s.-lt kui te juba küsite, olin lugenud targast ajalehest Ekspressist Orkuti kohta ja siis juba oli isu tekitatud :) 2004-
Mingid hi5.com ja lätlaste lemmik friends.com olid ka mingil ajal. Ma ei viitsi sajas kohas samu sõpru koguda või lätlaseid/türklasi tõrjuda... Facebooki ka ei taha külge pookida. Niigi palju oma infot ilma peal laiali.
6. Skype
Ma ei teagi, mismoodi minust Skype-kasutaja sai. Mõnda aega sai ikka seda aktiivselt ka kasutatud, tasuta (video/webcam)kõnesid siis. No aga kui ma suurest linnast ära metsa kolisin kaheks aastaks ja oma maise vara kõik veel kaugemale metsa vanemate juurde hoiule viisin, siis sinna see Skype ka läks. Konto on endiselt olemas, vist. Kui see just mingi aja jooksul ise inaktiivseks pole muutunud. Skype innovatsioon jõudis minuni 2005. aastal.
7. Blog
See moodne kõrvalekalle normaalsest hälbest avaldus mul 2006. ja taasavaldus 2007. aastal. Sealtmaalt jäin pidama. Et siis kirjutan nii anonüümselt kui võimalik nii vähe endast kui võimalik, aga milleks siis üldse kirjutada eks? No ma ei tea, mingi vajadus on. No ja siis on veel jubehea käia lugemas võõraste inimeste tegemisi ja suht tihti tabada end mõttelt, et noh, ma tean seda tunnet või been there, done that. Üldse on jubepõnev lugeda kedagi, kes sigahästi kirjutab. Siis on tükiks ajaks rahutus majas, et miks ma küll nii hästi end väljendada ei oska või selliseid ägedaid võrdluseid ei taba ära kasutada... No ma saan aru kui teil pole põnev mu blogi lugeda :P Ma ise ka vahel mõtlen, et mida kuradit :)
8. Foorumid
Präänik lahkelt tuletas meelde, et foorumites kolan ma ju ka. Saan ja jagan nippe ja nõuandeid. Trip.ee on kohustuslik enne mõne reisi algust, samuti hostelworld.com. Couchsurfingut proovisin ka, aga seal ei võtnud keegi vedu. Perefoorum on tulevikumuusika ilmselt. Loodan muidugi, et mitte. Ei tahaks järjekordset veebibeebit toota, kelle kohta siis iga luti kaotamise ja gaasikrambi üles blogin ja foorumis lahti räägin. Foorumite ajastu algaski minu jaoks trip.ee-ga. Aasta oli 2006.
9. Kommentaariumid
Kommentaariumid või midagi sellist. Ühesõnaga veebilehtede artiklites kommentaaride jätmine. No pole minagi patust prii, ei saa öelda, et pole eestlase kombel teist eestlast seal söönud. Ma olen küll väga tagasihoidlik tegelane, ei õelutse, enda arust vähemalt. Aga no vaidluseid olen kommentaarides ikka maha pidanud, mis on suht tuuleveskitega võitlemine, jumal teab, missugune minusugune või midagi hullemat seal vastaseks on olnud :P Deidile pole kutsutud :) Millal need kommentaariumid alguse said? ... Aasta siis oli ... 2005?
10. ?
Kuhu on siit veel edasi liikuda? Või tagasi?