advent

On esimene advent. On käes ilusaim ja südamlikuim aeg aastas. Jõuluaeg. Ma mooritan (pole kindel kas see sõna kvalifitseerub praegu või ei) elus esimest korda (hapu)kapsaid. Et teha ISE jõulutoitu. Kolm neetult pikka ja palavat tundi pliidi ees ning kolm kõnet emale hiljem on mu kapsad valmis. Ema retsept. Maitsevad ülihead. Täpselt nagu ema teeb. Nämmm!

Esimesed piparkoogidki olen ma see aasta küpsetanud. ISE tegin glasuuri, ei ostnud poest. Piparkooke olen ju ennegi teinud, ei mingit kunsti selles, aga glasuurida me kodus ei ole olnud kombeks, seega glasuuri meisterdasin täitsa ise ja sai päris maitsev.

Mu pesas on JÕULULÕHNAD ja oi kuidas mulle see meeldib.

Kunagi saan ma ka nii tubliks, et ISE piparkoogi taigen teha ja ühel päeval ma proovin Liinat eeskujuks seades ISE piparkoogimaja teha. Ükskord nii juhtub.

Esimest korda küpsetasin ka praegu ISE keeksi. Maitsnud veel ei ole, aga välja näeb ilus. See jääb homsetele külalistele ;)

P.S - nii muuseas võtsin autol aku maha ja panin laadima. Homme panen aku tagasi. Mis teil uudist?

esimene lumi

Linna saabus talv. Ja muigama paneval kombel ei olnudki ma ainus, kes fotokas näpus tänavatel kõndis. Meid on palju :)

Et no kui midagi muud öelda pole, siis alati võib tuju alla tõmmata järgmiste fraasidega:

1. Wow kui lahe! See pole ju ometi sinu tehtud, eks?

2. Nagunii hakkasid just enne mu kohalejõudmist koristama ;) ... (töötab suurepäraselt pärast päevapikkust küürimist ja nühkimist)

3. Näe, paksuks oled läinud! (siia juurde peaks kindlasti itsitama ja näpistama kõnetatava vöökohta)

(3.b - Palju õnne, ma ei teadnuki, et sa last ootad! - sellega tabab eriti hästi mitterasedaid naisi)

4. See ongi siis see [mis iganes] või? (pisut pettunudkibeda häälega)

5. Jah, tore, aga... (siia peab lisama pika ja põhjaliku analüüsi, mis konkreetse asja puhul teisiti oleks pidanud tegema või valesti on. Töötab eriti hästi õhinalt oma tegemisi või saavutusi esitlevate laste puhul)

Päevast päeva on mul tunne, et olen disko printsess (vaatamata asjaolule, et häbiväärse juhtumina Tartus diskole ei jõudnud). Et tõmbaks hõbesädeleva pluusi üll ja viskaks neoonroosa peapaela juuste peale ning keerutaks jalga.

Sest no kick-ass 80ndate disko tuleb hommikust õhtuni raadiost. Kuidas nii küll tööd saab teha :)

Pimedad ajad ja tore seltskond on tinginud selle, et ma teen tubast olemist küünaldega õdusamaks. Küünlad otsisin üles aga oma suuuuuuurest jõulukaunistuste kastist. Kas on nüüd sellest, et välismaa oli puhta jõuluehteis juba oktoobri keskel või sellest, et ma lubasin sõpsidele verivorsti-hapukapsa-ahjukartuli-hõõgveini-õhtut või siis lihtsalt küünaldest, aga ma tahaks juba kodu jõulukaunistada...

No ma teadsin, et selline asi juhtub, kui poed jõulunänni nii vara müüma hakkavad. See hea tunne läheb ju jõuludeks üle niimoodi...

Aga tegelt ma tahtsin kirjutada majanduslanguse ja säästuaja menüüst - 100 eekiga nädalas saab jumala vabalt elatud, ma pole 4 päeva poes käinud. Eilne toit - riis ja tuunikala pannil - oli üleootuste superluks :)))

P.S. reisiblogisse vaikselt tilgub mul ühtteist ;)

Mõtlesin, et ohhooo!- ma olen võõrutusravi alustanud ja saan täitsa pudel veini kahepeale (pooleks Sprite'iga) hakkama, aga eilne õhtu näitas, et kulub endiselt pudel näkku! Hommik oli liig varane!

Ma olin eile jubetubli, oma 3500 reisipilti kahandasin 1700-le, Ega sõbrad ei jaksa ju 3500 pilti vaadata sellise põnevusega nagu ma ise :)

Mitte et nad jaksaks isegi 1700 pilti vaadata :)

Ja reisimuljed sain ka kõik arvutisse trükitud, publitseerimine võtab aega veel veidi. Aga varsti varsti, ma annan märku ka, ärge muretsege ;)

Eile õhtul, peale Tartust Tallinna jõudmist ja peale birxi külaskäiku, kuulen uksel koputust. Sekundi murdosa jooksul jõudsin juba kavalaid mõtteid mõelda, et kes võis külla tulla, kui ukse avades nägin koridoris seismas ... kolme mardisanti... Hea siis, et mul kommi anda oli!!!

Ärkasin Tartus. Ma ei küsi, et kuidas ma siia sattusin või millal, vaid hoopis, et millal pidu saab ;)

Pakkisin käekotti - diskopluus x 2, meigivahendid, sokid, juuksehari, öösärk, pudel veini... ja läksin tööle.

Normaalne, eks?

Täna pidi olema see happy day, mil ma saan omale interneti koju, nagu päriselt. Tuli tehnik, 15 minutit hilines. Vaatas toas ringi, siis sõnas, et tal autost midagi vaja. Ma vaatan, auto võtmed laua peal... poisi mõtted olid vist mujal. Käis autos, hullas koridoris ja mul toas, vedas kaablit. Ühendas modemit ja kaablit ja värki. Siis teatas, et üks eelmine ants on interneti signaali valesti suunanud, netti ei ole. Läheb mitu päeva, teile helistatakse ja lepitakse aeg kokku. Hakkas siis lahkuma. Laua peale jäid mul temast ta tööriistad. Poisil olid ikka mõtted kuskil väga kaugel.

Noh, happy day raames mul kodust netti ikka ei ole. Aga kui tuleb, siis ip pidi staatiline olema. Mis pidavat hea olema.

Nonii, tagasi!

Ringi lennatud ca 20 000 km. Ringi jalutatud ca 250 km. Seda 2 nädala jooksul :) Reisimuljed tulevad ka, niipea, kui koju neti saan, see juhtub selle kuu jooksul :P Annan teada!

Nii armas oli saada smse reisi ajal kullapai sõbrannadelt, tähh teile! Ja muidugi oli parimatel meeles, millal ma tagasi tulen ja tervitasid mind smsiga. Nii nunnu. Annaks kohe kooki moosiga teile ;)

Ja ma vist pole kunagi nii elevil olnud ühtegi saadet telekast vaadates, kui eile CSI: New Yorki vaadates. No kõikkõik oli tuttav. Kõik vaated ja värgid. Ja selle otsa tuli vana hea Keanu Reeves filmis Kiirus, mis oli LA-s tegevusega... no nõksa hüppas sealt ka tuttavaid märksõnasid, LAX nt :P

Hetkel on pea tühi, olen vist endiselt pea alaspidi režiimis. Ärkasin täna kell 3.30 ja endiselt ärkvel ja rõõmus. Good to be back ;)