ja pühapäev pildis

laupäev pildis

uitmõte

Keset tööjutte kaldudes kuidagi vasakule kraavi jõudsime kolleegidega jutuga TransSiberia rongini. Et tegelt ei ütleks ära ühest elamustereisist läbi Venemaa Pekingisse rongiga sõita. Väike google, et mis see hind ka oleks, ning küpsenud on plaan - lähekski rongiga Moskvast Pekingisse, ah?

Kõik muidugi Ja-Jaa, lahe! kuni selleni, et "oleks ma vallaline, kohe tuleks... aga mul on maja ja koer ja. .." No minge pekki, tõesti. Elu lõppeb, kui sul on maja ja koer ja maja sees mees ka takkaotsa. Mis te hakkate üldse juttu tegema, kui kohe kui midagi lukku hakkaks panema, on vedel olla. :)

Ma küll läheks. Läheks avastaks Venemaa avarusi. Irkutskit ja Novosibirskit ja Krasnojarskit ja ... Ükskord nähtud film muidugi väga paljulubav ei olnud, aga pohlad. Elu ongi rokk ja roll ja lahtine luumurd :)

Okkaline on ikka see minu tee reisikaaslaste leidmisel. Ukrainasse te ei tule. Venemaale te ei tule. Lähme Taisse? Aga Rumeeniasse-Bulgaariasse? Raha ka ei ole kellelgi. No kurat.

Aga see Transsiberia mõte, see ikka tuksub omasoodu noh. 2 nädalat rongiga. Venemaa pärapõrgus. Lahe, krt!

neljapäev

Huvilistele on välja antud herzi Läti ja Leedu lood. Võttis mind lausa hingetuks see nende kirjutamine. Igakord läheb kuidagi raskemalt nende piltide lisamine sinna. Blogger võiks mingi lihtsama süsteemi teha, kui ükshaaval näppimine ja minuti kaupa üles laadimine.

Kodustest tähelepanekutest:

1. Tolmuimeja nähtavale kohale tõstmine ei taga koristamist. No mitte üks närv ka ei liigu ja jooksen tast jälle mööda.

2. Pesu ei lähe ise kuivatusrestilt kappi. Ma juba nädal aega ootan, ikka ei midagi. Hämming.

3. Ja minust on saanud SEE inimene, kes tuleb varem tööle, lõunal ei käi/püstijala midagi sisse, jääb ületunnitööd tegema.

Hetkel mul ei ole elu.

kooki moosiga

Ei saa sugugi kurta, need pikad nädalavahetused on mõnusad. Eriti, kui pole kodus passinud, vaid mõnusalt ringi tuisanud. Nüüd ma olen nii vaimustunud Vilniusest, eriti sellest vanalinnas kohvikutamise osast, kus kõht saab pilgeni sööki ja jooki ja alkoholi ja kooki täis 150 eesti raha eest. Pealegi päike paistis ja soe oli ka. Lust ja lillepidu.

Et me olime siiski "kultuurireisil", siis muidugi oli põhirõhk kirikutel ja muuseumitel ja ajalool ja parkidel ja shoppingul ja SÖÖGIL. Kes nuttis taga kassimuuseumi, kes tsepeliine, peavalu-Bollinot mäletavad aga kõik. Eriti vaimustunud olen ma muhedast seltskonnast, kes autos pikkadel sõitudel "silmatäitki ei maganud" ja hoidsid autojuhi valvsust muudkui üleval. Ses suhtes. :)

Ja ma ei tea kuidas, aga mu õudusunenäod tahtsid hakata realiseeruma - ma suutsin maha unustada fotoka akulaadija ning lisaakud. Minu fotografeerimisharjumuste juures oli see saatusenöök juba 1:0 minu kahjuks.

Nüüd on vaja:

a. vabu päevi et magada

b. järgmist trippi sest hammas on verel

c. raha

Lihtne.