Mesilase jutud

Mesilane räägib praegu 1a9k vanuselt u 15 sõna. Täitsa saame suheldud, kuigi kui ma mõnda samavanust last vaatan, siis sealt tuleb juba lauseid! Aga ma ei põe, ta on mul igati muudmoodi arenenud, küll sõnad järgi jõuavad.

Nt sõbranna kuu vanem poiss rääkis augustis meil külas olles pikki jutte. Kordas kiirelt uusi sõnu järgi. Vaatasin ja imetlesin. Kui aasta varem (me poisid olid siis pooleaastased) taas meie juures oli sõbranna see, kes utsitas poega, et tee järgi nagu Mesilane teeb (Mumm siis roomas täiesti eeskujulikult, sõbranna oma oli ühe koha peal paigal), siis nüüd oli minu kord, et Mumm, vaata, kuidas R lobiseb. Tee järgi :D

Tegelikult on mul hea meel, et tal liiga palju sõnu veel ei ole. Sama sõbranna on samuti lapseootel praegu ja R. ütleb talle paks emme :). Uhh, mulle jääb helesinine unistus, et Mesilane mind ilusaks ja heaks peab :D

Ma ise olen Mesilasega igati inimkeeles rääkinud. Ei meeldi mulle see pudistamine, mida paljud teevad (nt mu tädi, kui Mesilast vaatama tuleb). Laps saab vägagi hästi kõigest aru, ei pea lallutama-kännutama. Eks paar erandit on mul endal siiski. Mähe on mähku ja kuna ta omaalgatuslikult räägib mämm-mämm söögi-joogi kohta ning päh prügi või kaka kohta, siis olen neid vahel samuti kasutanud.

Meie põhilised jutud Mesilasega:

„Aitähh“ – kui saab oma piimatopsi või veel parem, midagi keelatut (noh, magusat) kätte.

„Mämm-mämm“ – kui süüa või juua tahab.

„Tadaa“ – kui kellegagi hüvasti jätab.

„Anna“ – väga nõudlikult küsib teinekord endale midagi.

„S(s)ee“ – kui räägib talle olulistest asjadest või üritab emmet-issit millegi suhtes harida.

„Eitaha“ – kui kohe üldse mingi asi või mõte või ettepanek ei meeldi.

„Eis(s)aa“ – kui püksid ei taha üldse jalga minna või kui uks ei tule lahti või kui… noh ei saa!

„Pähh“ – kui miski on prügi ja vajab ära viskamist või kui juhtus pahandus mähkme sisse.

„Auto“ – teadagi, Mesilane on mees ja huvitub ainult autodest.

„Auh-auh“ – koerad ja kassid ja nii mõnigi muu loom ka, aga põhiliselt koerad.

„Aue“ – Mesilasele meeldib väga õue minna mängima ja sellest teeb ta ka tihti juttu.

„Issi“ – kui Markus kutsub issit või emmet.

„Emme“ – kui Markus kutsub issit või emmet.

„Allo“ – kui keegi helistab, räägib telefoniga.

„(r)õnnn-õnnn“ – Mesilase keeles mootorratas või mõni karmima häälega auto.

---

Pidime tund aega tagasi tegema perepäeva Tartus. Et stardime kohe, kui emme söömise lõpetab. Lõpetasin oma kiirlõuna ja avanes pilt:

Eks alustame oma perepäeva ja kvaliteetaega, kui mehed mul aega saavad :)

koduremondist

Kuidas meil koduremont edeneb?

Ei kuidagi. Viimased suured tööd said tehtud aasta tagasi oktoobris-novembris, kui uuesti ülesehitatud majaosale sai peale katus ja ette aknad. Peale seda oli prioriteetne tegeleda tare ehitustega, sest külastajatele tahame pakkuda võimalikult mõnusat olemist ja puhast keskkonda. Tolmune ait seda ei olnud eksole.

Aga kodu vajab ka hädasti edasiminekut. Praegu ma vaatan, kuidas Mesilane traalib meie "kahetoalises korteris" ringi ja unistan sellest, et ta saaks terve maja ulatuses liikuda. Elame ju majas või ei? (koheselt muidugi kangastuvad ette ka õuduspildid kui suurt territooriumi ma pean siis hakkama muudkui korras hoidma, seda kahte tubagi on teinekord liiga palju, kui mu mõlemad poisid hoogu satuvad).

Mind väga häirib, et me pole saanud ehitatud osale laudist peale. Kolmas talv läheb tuuletõkke peal ja ma leian, et see on jama. Käin nagu uni härrale peale, et see tuleb ära teha. Aga meid on ainult kaks ja härra teeb pikki päevi oma tööasju, seega ma saan aru, et ta ka ei jõua. Ja noh, raha on vaja ka koguda, sest teatavasti ehituspood on kallim kui ükskõik mis muu pood. Mul siin Mesilase-lasteaiapäevadel on hea genereerida, aga minust ei ole suurt abijõudu praegu.

Kui terve eelmine talv oli mu eesmärk puukuur puudest tühjaks saada (et väliköök ehitada eksole), seega sai osa sellest ahju veetud ja osa ümber laotud meie ehituses olevasse majaossa, siis selle talve eesmärk on need puuriidad siit ehituselt likvideerida. Ehk et ahju :) See katusealune ehituseosa on imelihtsasti omandanud asjade hoiustamise ruumi rolli ja see mulle ei meeldi. Vaja on edasi ehitada, aga kõik kohad tavaari täis. 

Seega samm nr 1 on üldsegi korraliku kuuri-garaaži-töötoa ehitamine hoovile. Nüüd lumega vist ei ehita vundamenti jne eksole. Seega see kõik jääb kevadesse. Kui 2016 talv-kevad-pool suve möödus muudkui meie tare ehitades, renoveerides ja arendades, siis 2017 peaks olema taas meie kodu päralt. Ja see töötuba on eelkõige vajalik härrale, kelle miljon tööriista jm asja tuleb kuskile ladustada ja et tal oleks normaalne keskkond sisse astuda ja kohe oma liist õigesse mõõtu saagida, mitte pool päeva taga otsida, kus ta mingi tööriist üldse on. Seega, kui saaks selle suure garaaži-kuuri valmis, saaksime ehituse osast kõik asjad eest ära kolida ja kodu remondiga jätkata.

Sel nädalal lootsin, et saame alustada tare viimase etapi ehitamist ehk sisehoov (nn ait) on veel vaja soojustada ja helgeks ja heledaks koosolekuteruumiks ümber kehastada. Aga härral pole veel aega tekkinud. Loodan siis, et järgmisel nädalal?

Mesilase 21 kuud

Ma olen paegu seeriate lainel. Koos härraga oleme alustanud erinevate seeriate ülespildistamist. Kunagi varem pole ma seda teinud, aga nüüd on nii tore meie erinevaid seeriaid muudkui jätkata ja vaadata ja vahepeal kollaažiks panna ja välja printida.

Ma olen neist tegelikult varem ka kirjutanud. Meil on "follow-me" seeria, mida me reisidel teeme. Meil on pere/kodu-seeria, mida teeme mitu korda aastas alati samadel päevadel ja alati samas kohas (vabariigi aastapäev, viisaprill, jaanipäev, oktoobrikuu, jõulud). Mesilasest on erinevad seeriad (nt see Halloweeni seeria tekkimas). Üks, mida ma siiani olen suutnud järjepidevalt teha, on iga kuu Mesilase sündimise kuupäeval pilt. Algul plaanisin aasta teha, aga mõtlesin, et tegelikult oleks nii tore talle 18.a sünnipäeval näidata läbi aastate tehtud pilte. Kui ta muidugi koostööd teeb ja neid mul ka edaspidi laseb teha :D

Täna saab Mesilane aasta ja üheksa kuu vanuseks. Selle puhul muidugi tegime pilti. Ja kollaaži tegin ka. Kõige esimene pilt 3p vanusena ehk kui haiglast koju tulime. Teine pilt 1k sünnipäeval ja sealt edasi iga kuu.

Vahepeal oli Halloween

Eelmisel aastal ma ikka valmistusin põhjalikult ette. Mesilasel oli vastav outfit ja dekoratsioonid said paika ja kõik oli vinksvonks. Ju mul oli aega rohkem ja mälu parem ja noh, elevus ju ka. Tuttuut beebit tahad ikka iga päev ja iga nurga alt pildistada.

Aga sel aastal tuli päev enne Halloweeni meelde, et ups. Kostüümi ei ole. Mis siis ikka, kehastus ta tavaliseks marakratiks, nagu ta on iga päev :) Aga dekoratsioonid said ikak paika õnneks. Niiet väike võrdlusmoment.

2015

2016

Tere, november

Mäletan, kuidas lapsena vanemad ja vanaema muudkui kordamööda nentisid kõva häälega, et aeg läheb nii kiiresti. Läks ta jee lapse jaoks :D Alati oli sünnipäev või jõulud NII ebaõiglaselt kaugel, koolivaheajast rääkimata.

Ja nüüd? Nüüd aeg läheb nii kiiresti. Juba november? Alles olid jõulud, ma mäletan veel väga hästi neid. Kuidas ma ühte Mesilast muudkui pidin takistama ja tõkestama, et ta kuusepuud järjekordselt ümber ei tiriks. Ehteid "alumiselt korruselt" läks ka muudkui kaduma.

---

Teie väga toredate hüüdnime soovitustega tutvusin ikka põhjalikult ja uus tegelane siinses tõsieluseriaalis saab nimeks Mutukas. Mesilane (ehk kodusemalt Mumm) ja Mutukas moodustavad tõeliselt toreda tiimi. Aitäh soovitajale ;)

Ja Mutukas on meil preili. Noh, vähemalt kahel korral UH-s on öeldud: "tundus tüdruk" ja "pigem tüdruk". Ma siis loodan, et ta ikka on ka tüdruk, sest noh, ma natuke valimatult vajutasin ebays "ihsandniinunnuostamuidugiära" nuppu.

Kuigi ma siin Peipsis enam niiväga (isegi mitte nende pidevalt mullaste käte ja määrdunud õueriiete pärast) nii kleidi-sitsi-satsi- herz ei olegi (toas on ikka kleidid seljas), siis ma tunnen, et see puudujääk tuleb kompenseerida laste peal ja Mesilane vist väga õnnelik ei ole, kui ma talle kleite ostma hakkaks. Seega Mutukas lihtsalt peab mu valikutega nõustuma :D

Ja olgem ausad, poistele tehakse nii ilusaid riideid, aga tüdrukutele kordades rohkem! Kõik need armsad kleidikesed, pluss need, mis mul siin ühes retrokohvris ootel on meie kodu ostmisest saati. Tulemas on eraisiku pankrott.

Aga siis see ROOSA!

Kuna Mesilasele mu palju sõbrannad jagasid oma beebide riideid, mis on äärmiselt tore, sest miks peaks ostma, kui teisel niikuinii nad ees on ja ta viiks kuskile taaskasutuskeskusesse? Pluss pisitillukesed ei jõua ju neid riideid äragi kanda. Nii on ka juba pakutud tüdrukuteriideid ja ma olen andnud nõusoleku, et pandagu kott aga valmis. Välja arvatud roosad riided :) Ma ju näen sõprade laste pealt, KUI PALJU on roosat. Metsik! Ja mul on juba pelgalt mõttest roosa üledoos. Kas lasteriiete tegijad muid värve ei tea? Ja siis on need roosad veel erinevat värvi ja katsu sobitada. 

Ega ma arvagi, et ma roosat vältida saan. Muidugi, kui ikka üliarmas kleidike ette jääb, siis paar tükki ju võib olla. Eks ma valin neid. Ja ühel päeval, kui preili soovib juba ise omale riideid valida, siis on roosa möödapääsmatu. Seda ma tean ka. Kõik need Elsad ja Annad ja HelloKittyd. Aga niikaua saan ma ise ebayst (sest noh, kesse jaksab poodides jalutada?) valida valgeid, kollaseid, punaseid, triibulisi, mummulisi ja erinevate nunnude piltidega riideid. Mesilasel oli ka õnneks sooneutraalseid bodysid, mis taas käiku lähevad. Ja ega helesinine pole ainult poiste värv. Aga roosa jääb kõrvale, vähemalt praegu :)