nastik-vastik

Sellest, et ma tohutu ussifoob olen, pole kunagi saladust teinud. Minu jaoks midagi väga õudsamat ei olegi, kui ussi näha. Miks üldse midagi nii jälgi olemusega, maailma loodud on? Appi, kui õudsalt üks uss veel siugleb.

Austraaliasse ma lapsena mõtlesin, et mitte kunagi ei lähe. Läksin ikkagi ja sain looduses ussidega kokku kolmel korral.Ellu jäin, aga võdisesin küll. Kuigi austraallased ise mu üle naersid, sest et tegemist oli püütoniga. "See ju ei hammusta" võrdub mu silmis sellega nagu oleks kiisupoega näidanud mao asemel. Inimesed, USS JU!

Ja nüüd ma elan siin oma külas juba poolteist aastat ja... siin ta siis elab ka. Nastik. Ma pidin otsad andma, kui astusin tänavale, kus Mesilane vankriga oli, kui vankri juurest siugles tüüp minema. Nägin kollast kraed ja noh, rästik vähemalt pole eks. 

Läks üks päev mööda, liigun mööda teed, kui tüüp on jälle kohal. Ületas teed ja liikus Eestlaste maja juurde võssa. Ma kohusetundlikult teada sellest ja Eesti Mees vastab: "Oiiii, nastikud on ju nii nunnud!"

Aaarhg, mis inimesed need on :))

kilakola

Jätsin eile ühele vanavaralaadale minemata, sest härra ei saa pikki sõite ette võtta. Nii me terve päeva puhkasime. Ehk siis kes puhkas, kes toimetas nagu iga päev - pesud kuivama, maha, uued pesud x3, "kas süüa ka saab?", "anna Mummile seda, teist või kolmandat", mis tähendas muudkui toa vahet käimist et neid tuua jne. Ühesõnaga, the usual.

Ja kui me siis õhtul läksime Eestlaste juurde "kohvile" ehk niisama juttu puhuma, siis ühtäkki teatas Eesti Mees, et lähme tema sõbra Hansu juurde ja kohe, sest Hans saab praegu vastu võtta. Hans nimelt omab läheduses vanavara suuri ladusid. Poed on mujal, aga laod siin. Härra meiega kaasa ei tulnud, sest meie kliendid pidid kohe-kohe saabuma. 

Niiet kuigi ma laadale ei saanud, saatuse tahtel vanavara uurima jõudsin ma ikkagi. Härra oli kaval - selmet Mesilasega ie koju ootama jääda, andis ta selle tegelase mulle kaasa. Mis tähendas, et mul olid käed kinni ja mitte midagi ma näppida ei saanud!!!

Ookei, hea taktika, mister.

Sellele vaatamata, et ma MITTE MIDAGI näppida ei saanud, saabusin ma koju tagasi ostudega. Eesti Mees hoolitses mu eest piisavalt, et jälle kuskilt midagi välja õngitsedes hüüda: herz, SEE sobib sulle imeliselt.

Ma küll kappe ja toole ei tarinud koju, aga ühe eriti ägeda vihmavarju ja nahast kaabu ma koju siis tõingi. 

Ja nagu Hans ise tabavalt märkis: Sa tuled otsima mingit kindlat asja ja ostad terve hunniku asju, mida sa ei vaja :)

Härra muide ootas me kliente ka siis veel, kui me naasesime. Oleks samahästi võinud meiega koos tulla, mitte passida nagu loll. Ta oli isegi raamatut suurest igavusest lugema hakanud :)

kodune režiim

Meie hullust remondisuvest (nagu härra mu vennale muigas, et "thanks, et suve ära rikkusid" - ehitustööde alustamisega siis) sai nüüd hoopis chill-grill kahel põhjusel:

1 - Kogume veidi raha. Katus on vaja esimesel võimalusel nüüd küll ära osta ja oodata siis, kuni mu mehed saavad appi tulla paigaldama, aga muid suuremaid töid ette hetkel ei võta.

2 - Härra on voodirežiimil. Tõin ta täna haiglast koju ära, taastub seljaoperatsioonist. Poolteistkuud ei tohi ta midagi teha peale kõndimise ja pikutamise. Istuda ka ei tohi.

Nii me siis nüüd naudime pahvakuna saabunud suve. Müstilisel kombel on kätte jõudnud juulikuu, aga tunne küll selline pole. Ühtlasi on täna Mesilase viies minisünnipäev. Saavad kahekesi koos härraga õppida roomamist ja käputamist. 

Chill-grilliga on muidugi see nali, et mina ei saa alkoholi mekkida imetamise tõttu ning härra opi tõttu. Aga kuna nüüd on vaba aega nagu muda, siis on sõbrad meile külla oodatud!

emad vs isad

Netis levib igasugu pilte ja huumorit eksole. Jagan ühte ema vs isa seeriat, mis mind ikka veel naerma ajab. Olen minagi härrale peale sattunud pea kõiki neid asju tegemas, kolme viimast küll mitte, kuid küll ta jõuab :D.

kuidas ma juba jõuludeks valmistun :)

Mul on kiiks, et Mesilasel võiks olla vahvad puidust mänguasjad. Kingitud on muidugi plastmassist või tekstiilist asju ka ja las nad olla, Mesilane uudistab neid ka. Aga ise leian end pidevalt just puidust mänguasju imetlemast. Neid katsuda on juba nii mõnus, kui on veel mingi vahva arendav asi, on see boonuseks.

Leidsin end internetist ringi vaatamast ja "buy now" nuppu vajutamast. Kui Mesilane vähegi isasse, onudesse, vanaisasse on, siis saab see kingitus olema tulevikus totaalne hitt.

pilt ebayst

Ma juba kujutan ette, kui Mesilane ringi vudib, oma tööriistakohvri härra kohvri(te) kõrvale asetab ja tähtsalt haamriga midagi toksima asub. Härra kiitis ostu heaks ja ütles, et tal on samasugune pilt silme ees :)

Ja ebay on täis vahvaid puidust mänguasju, pusledest köögikomplektideni välja, kõik mõne eurose hinnaga. Ma tahaks nii paljusid asju sealt tellida. Lisasin nad praegu omale wishlisti. Aegamisi ma neid siis ostan, hakkavad ju järjest tulema päkapikud, jõulud,  sünnipäevad jm ettekäänded kingituste tegemiseks. 

Wishlisti salvestasin veel hunniku asju. Mõned näited, äkki keegi saab hea kingiidee. Oleks keegi mulle selliseid vihjeid paar aastat tagasi jaganud, oleks ma osanud ka sõbrannade lastele juba varem mõistlikke kingitusi teha, mitte kinkinud a la õhupalle.

 Ebayst saab varsti mu parim sõber :)

Pühapäeval käisid ämm-äi külas ja uurisid maad, et mida Mesilasele kinkida, mida vaja oleks? No vaja ei ole ju midagi, kõik on ikka ema soovid ja kiiksud. Selgus, et mul on väga lihtsasti täidetavad soovid - puidust täheklotsid (ämmal olemas - check), puidust pulkadega kiik seks puhuks, kui Mesilane juba istub ja kiikuda tahab (ämmal olemas - check), puidust doomino (ämma sõbrannal olemas - check). Et need on perekonna nn reliikviad, taaskasutus-retro-nostalgia, seda enam lisab kingile kaalu. Kahju on mul ainult sellest, et enne Aussie minekut kõik oma lauamängud ära müüsin võileivahinnaga. Oleks nt jenga alles jätnud, oleks seegi äge. Ühel päeval on mu putukas nii suur küll, et perega lauamänge võiksime mängida.