Ausalt öeldes, kui iga aasta on mul olnud meeletu sünnipäeva ootuse-planeerimise paanika (ikka grandioossed vastuvõtud eksole), siis sel aastal oli hinges pisuke nukrus. Et noh, siin ma olen, kõik pere ja sõbrad kaugel, mis sest päevast ikka tahta.
Ja siis see päev algas kohaliku aja järgi kell 5. Äratus ja riidesse ja tööle ja tagasi koju... sest see oli üks teine tööots ja selle annab lükata järgmisesse nädalasse. Niisiis, kui juba üleval, tegelesin nädalavahetuse plaanide tegemisega, kui ühtäkki toauks valla paiskus ja sisse astusid tort, põlevad küünlad tordi peal, lilled ja muud jutud :) Laura ja Janek ka :D Ja sünnipäeva-äratus-laul oli ka. Appi, see oli nii äge noh! MA üldse ei pannud tähelegi, et nad seda kõike ka filmivad. Suureks pettumuseks ma ei maganud ju ja riides oli ka!!! 10 korda kuulsamaks vist nüüd ei saagi. Uut juutuubi staari oodatud menus ei sünni siit.
No siis me sõime terve tordi ära kolme peale. See oli überhea ja veel überilt magus. Kõigil viimased torditükid võtsid kahvlil hoogu ja ei läinud enam nii libedalt.
Kui L-J tööle läksid, tegid nad mulle sünnipäevakingituse ka. "Täna võid teha, mis sa ise tahad!" Äärmiselt kena neist :)
Ma siis tegingi. Mitte iga sünnipäev... mitte ükski sünnipäev varem pole ma varbaid ookeanisse pistnud või vedelenud rannaliival. Seda luksust ma siiski täna endale lubada tahtsin. Kõigepealt suundusin Scarborough randa, aga tuult oli palju ja pilvi taevas ka, seega ma sõitsin lõuna poole :D Ja Mandurah's oli täitsa kobe olla juba ja päike ka ja... Vesi ja liiv - check.
Peale randa, peale L-J tööpäeva lõppu, peale homme algava sünnipäeva - slash- munadepüha - släsh - nädalavahetuse tripi jaoks söögikraami soetamist liikusime me kesklinna, sest minu kui sünnipäevastaari soov oli minna kinno. Jõudsime kohale, selgus, et eemmm kinotehnika on alt vedanud ja ei saagi kino teha. Aga tulge homme. Oh, ma tundsin, kuidas ma hakkasin solvuma :D Et no homme on täiesti tavaline suvaline päev eksole.
Aga jäärana ei kaotanud ma pead, vaid sõber nutitelefon tuvastas kodule palju lähemal oleva kino ja sündis uus plaan. Koju - auto - kinno.
Kodu selgus, et oh, esialgu vaadatud seanss on hinnaga 70 dollarit. Nii väga ma nüüd ka kinno minna ei tahtnud. Üks teine seanss oli palju mõistlikuma (khm) hinnaga, 18.50. Ja sinna me läksimegi. Enne aga suutsid L-J taaskord mind täiesti kaitsetul hetkel üllatada pudeli šampuse ja kängurulihaga. Viimase otsustasime jätta hilisemaks, aga šampus läks loosi küll. Nimi oli pudelisse villitud kevadel (noh, kiirelt pea sassi eksole) väga äge - Whispers - ja maitses taevalikult.
Kinno jõudsime ka, sedakorda kino isegi oli töökorras :) Asub teine ühes kaubanduskeskuses ja et kinoni jõuda, tuli meil läbi kadalipp "Hullud päevad meets Osturalli meets pühadepaanika meets Austraalia". Päeva koduseima tunde saavutasingi kinos, nagu Solarises oleks olnud. Neljast näidatud tuleva filmi treilerist kolm olid maailmalõpufilmid (päriselt ka, kas kinomaailm muud süžeed 2012 aastal üldse ei tunnista?) ja üks Johhny Deppiga komöödia valdkonda langev film.
Ja peale kino kodus võtsin muudkui vastu õnnesoove, kirju ja smse. Nii soe tunne ja filmiselamusest saadud laks (või siis jätkušampusest, pole täpselt kindel), väga super sünnipäev kujunes välja.
