Ma olen omadega blogijärjelt pikalt maas!
Mis kuu ajaga vahepeal juhtunud on:
- sel aastal oli ilus stabiilne talv ja sai omajagu tööd tehtud. Veebruari löpp ja märtsi algus läksid eriti tempokaks. 7. ja 8. märtsile juhtusid topeltbroneeringud ja tegelikult tore, et nii läks - sain minagi ilusaid päikselisi päevi järvejääl veeta ja grupile ise suppi valmistada ning karakatiga söitu teha. Härra samal ajal teise grupiga ka jää peal.
- isa ja vend käisid ka naistepäeval meiega järvel, olid minuga ühe grupiga kaasas. See oli nii vahva päev ja mulle väga meeldis, et nad vötsid kokku ja tekitasid omale vaba päeva, et Peipsile tulla! Sest nad pole iial varem Peipsil jää peal olnud.
- Eveliis läks perega Dubaisse puhkama! Meil olid ühised plaanid koos peredega minna, aga meile jääaja töttu veebruari löpp ei sobinud, pigem tahtsime märtsi löppu ajatada minekut. See ei sobinud Eveliisi perele ja nii nad läksid jällekord omal käe ja meie jäime tööd tegema.
Ja juhtus täiesti uskumatu lugu. Ses möttes me köik teame, et maailm on plahvatusohtlik koht ja siinseal riikides on eesotsas nartsissistlikud värdjad vanamehed, kes millestki ei hooli kui vaid enda ahnusest ja huvidest. Sellele vaatamata poleks uskunud, et Iisrael ja USA kukuvad Iraani pommitama (kuhu ma tahtsin maikuus Armeeniast minna päevareisile) ja see köik paneb kogu Lähis-Ida lukku ja droonide ja pommidesaju alla. Nii ka Dubai sai muudkui rünnakuid ja kes jäid sinna vanameeste söjamängude vahele? Muidugi köik puhkama söitnud inimesed, sh ka Eveliis perega. Kogu (väär)infotulv, mis sotsiaalmeedias vöimust vöttis - endal oli siin ärev olla, sest söbrad köige keskmes, aga neil veel sadu kordi rohkem ärev, sest kohapeal jällegi ei tea, kust mis infot saada ja see oligi raske. Nii hea et nad koju said, muigega ütlen, et kade nende Omaani seikluse peale veel lisaks! Must huumor on elushoidev ja edasiviiv jöud, niiet söjapögenikud said koju!
- Siis tuli raksaki kevad! Veebruari löpus läksid suured miinuskraadid ära sulapoolele, paar päeva piserdas vihma sadada ja siis hakkas päike lööskama. Kahe nädalaga vöttis jää nii pulka, et 13.märtsist pandi Peipsi PPA poolt lukku ja kärbeski ei tohtinud enam peale minna. Meil oli kurb, sest 17-22.märtsi perioodile ehk märtsi kolmandale nädalale oli broneeringu teinud 5 gruppi. Kaks neid tühistasid, sest soovisid just kalapüügiga tegeleda. Kaks gruppi mängisid tegevused ümber ja tegime karakatiga talvepäeva asemel külamatka ja Samovarimaja tuuri. Üks grupp oligi vaid Samovarmaja broneerinud ja nemad tulevad homme, köik ok nendega. aga nendest gruppidest 3 olid broneerinud end meile veebruarisse ja siis töstsid bronnid KUU aega hilisemaks. Juba suhtlemise ajal ümberbroneeringut tehes ütlesin, et jääd ei pruugi jaguda. Vaieldi mulle vastu, et küll jagub.
- Vintedi söltuvusse olen ka sattunud. Nii palju ilusaid asju, ehteid ja riideid ok hinnaga. Olen natuke siitsealt tellitud ja oma garderoobi värskendanud, kuidagi palju kollast hiilis kohe kevadega garderoobi sisse mulle. Eesti disainerite loomingut olen leidnud ja röömustan nende heade leidude üle. Alles üks päev vaatasin, et oh, viimased 3 pakki teel, siis on ühelpool selle kevadvärskendustuuriga mul. 4h hiljem selgus, et kümme uut pakki ootavad saatmist. Ajaliselt muidugi keeruline ja küüsinärimapanev, sest paari päeva pärast läheme härraga konverentsile Lätti pea nädalaks, siis tagasi tulles kohe Tallinna uue eesti filmi esitlusele reede öhtul. Sealt pole mul mötet Peipsi äärde tagasi söita, sest pühapäeva hommikul suundun lennujaama ammuigatsetud puhkereisile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar