Veel üks ponnistus sai vahepeal ära tehtud. Kohe pärast Sangaste safarilt koju jõudmist läks väga kiireks, sest me oleme härraga 2016.aastast saati Varnja Kalalaata korraldanud ja see aeg oli jälle käes. Nii tore oleks öelda, et toimus kaheksandat korda, aga tegelikult alles viiendat. Sest koroona-aastad olid vahel, mil rahvaüritusi teha ei lubatud. Kuigi 2022 aprilli lõpus juba lubati. Maaeluministeeriumi korraldatav avatud kalasadamate päev lendas laivi 2022 umbes 2-nädalase ette teadmisega ja see sai toimuma küll. Kuid laada jaoks on mul siiski rohkem ettevalmistusaega vaja - kuulutada välja ja registreerida kauplejaid, korraldada kooskõlastused, välitualetid, meelelahutus ja mis kõik veel. Seega me eelmisel kevadel läksime seda teed, et aitasime Varnja sadamal nende osa ära teha ehk avatud kalasadamate päeva. Ning olemasolevatest laadakauplejate kontaktidest tegime pisikese valiku ning kutsusime privaatselt kohale, et natuke melu juurde tekitada. See siiski ei läinud Varnja Kalalaada nime alla.
Nüüd tänavu sai jälle hakata suuremalt tegema. Kuidagi vaevaline oli minu jaoks protsess. Kauplejaid tuli tilkhaaval registreeruma ning võrreldes koroonaeelse seisuga ehk siis viimati toimunud laadaga 2019.aastal oli tänavu täpselt poole vähem registreerinud laadakauplejaid. aga tänava saime ikkagi kaetud, melu oli ja sadamaterritooriumile tekitasime lastealasid ja õpitoad, lisaks toidukraami. Sai tore ja minu meelest väga vahva päev.
Ametlik laadapäeva algus oli kl 9 ning veel peal ekella kümmetki vaatasin, et huvilisi on nii vähe. Ilm oli ilus, kuigi tuul jahe, aga see on alati nii Peipsi ääres. Ja siis järsku läksid kuskil väravad lahti ja rahvamass muudkui voolas ringi. Eks pered võtsid laupäevahommikut rahulikult ja saabusid siis ennelõunal.
Oleme teinud laadapäevast natuke enamat kui lihtsalt ühe järjekordse külalaada. Meie jaoks on oluline, et saame sündmust siduda mitme muu tegevusega piirkonnas. Nii oli selgi korral Avatud kalasadamate päev smaal päeval (see üritus alustas tegemist peale seda, kui me olime Kalalaata juba tegema hakanud ja nii tore oli, et nad valisid sama päeva ehk aprillikuu viimane laupäev. Ilmselt ka samadel alustel valitud kuupäev - et oleks kala, et ei oleks konkureerivaid üritusi, madalhooaeg ja kevadeüritus). Samuti alustas Sibulatee võrgustik toetava ürituse läbi viimist ehk toimub Sibulatee kalapuhvetite päev. see annab piirkonda 3 kalateemalist üritust ühele päevale ja minu arust nii vahva!
Lisaks tänavu vahetas Kivi Kõrts pererahvast ning tuli uue hingamisega välja. Nende avapäev oli samuti 29.aprillil.
Seega kui ma vahepeal käisin uurimas parkimisolukorda, siis oli meeletult autosid külaservas ja muudkui tuli juurde. Rahvast oli palju liikvel ja kõik kohaletulnud laadakauplejad jäid päevaga rahule. Meil ka hea meel! Alati on ju väljakutse kõik tasakaalu saada - et oleks palju valikut ja palju kauplejaid ja et oleks ostjaid-külastajaid. Et mõlemad pooled oleksid rõõmsad!
Mina jäin rahule, kuigi see neli kuud ürituse korraldamist olid minu jaoks piin, Vandusin, et rohkem mina seda enda õlule ei võta.
Siis aga nägin neid kõiki rahulolevaid inimesi, kuulsin sooje sõnu ja tagasisidet, kohtasin hunnikut tuttavaid ja sain paari päeva pärast valla kultuuritöötajalt kirja, et nii saunafEST kui kalalaat on valitud Tartu2024 lisaprogrammi nende tiiva ja kajastuste alla... ja noh, tuleb ka järgmisel aastal nad jälle ära teha, sest rahvas ju soovib! Ja alati peale pingutust ja vaevanägemist on nii hea power ja tunne sees, mis iseenesest annab suust välja lubadusi, et järgmisel aastal jälle!
Kuidas see jälle nii läks, ah?
Üks intsident oli ka. Ühele laadakülalisele oli vaja kutsuda kiirabi ja kaupleja, kell etelgi ees intsident toimus, andis mulle teada. Jäin siis ootama kiirabit, et juhendada teda edasi.
Meil oli külatänav kirikust sadamahooneni liikluseks suletud, sest tänav kauplejaid ja külastajaid täis ja sealt ei saanud autodega ilmselgelt läbi. See lõik aga on hea laada jaoks seetõttu, et täpselt algus- ja lõpppunktist saab teha väiksese tänava kaudu ümbersõidu. Nii olimegi stoppmärgid, ümbersõidu suunamisega märgid, parklamärgid jm paika pannud, liikluse vastavalt korraldanud ning otseloomulikult kõikide asutustega kooskõlastanud just selle jaoks, et KUI on intsident, siis teatakase, kuidas liiklusoludest liigelda.
Ootan ja ootan sadama ees kiirabit, kes oleks pidanud ümbersõidutänavast tulema. Väga pikalt ootasin seda autot. Ja siis ta tuli. LÄBI kuramuse laada!!! Juhendasin ta, kuhu vaja ning ootasin, et kui lahkuma hakkab. Siis mainisin, et palun minna läbi Vestnita, mitte laada. Ja sain sõimata kiirabilt!!! Et miks ma korraldan nii, et sõita ei saa!
Tule ******** taevas appi! Kas ma mitte just sellepärast ei pea neid pikki kooskõlastusringe ja teavitusi ametiasutustega tegemagi? Täitsa pekkis! See on kindlasti teema, mida ma kavatsen veel edasi jaurata ja üles võtta, sest kus on inimeste mõtlemisvõime või kuidas sa load said, et ei oska liiklusmärke lugeda?
Ka hommikune liikluse juhendamine ja kauplejatele nende märgitud platside osutamine oli vaevarikas protsess. Näitan liiklusskeemilt, et palun mine ümbersõidusuunaga teelt, sest sinu asukoht on sadama territooriumil. Et a ei peaks läbi laada sõitma. Vastuseks jajah mhm muidugi ja 5 autot kuuest sõitsid ikka keelumärgi alt läbi laadatänavale. See on nii uskumatu lihtsalt.
Parkijad muidugi ka. Kuigi mul oli eraldatud heinamaa parkimiseks ja sai ka tee äärde panna autosid, siis ikka olid terve hunnik inimesi, kes ei suutnud lisa kahtekümmet sammu teha ja sõitsid autodega laadale välja ning parkisid oma suured masinad bussipeatusesse. Reaalselt oli peatus nii kinni pargitud, et liinibuss sealt läbi sõita ja ümber pöörata ei saanud. Ja küla sissesõidul parklamärkid ejuures oli mul tipphetkel NELI helkurvestidega inimest abiks liiklus korraldama. Ma isegi käisin seal abiks ja täiesti mõttetu. Sõideti mööda nagu postist. Ma ei tea, pean vist järgmisel aastal politseipatrulli kohale kutsuma trahvima neid, kes bussipeatust ummistavad? sest mina vastutan selle eest, et liinibuss oma tööd teha ei saa.
Või mis te arvate?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar