maatööd

Peale sünnipäevareisi kruiisilaeval saabusid Peipsi äärde tagasi ilusamad päikeselised ilmad ja nagu võluväel sai üles leitud mingid tallele pandud energiavarud. Tekkis tahtmine kevadtöödega pihta hakata, sest olgem ausad, mul koguaeg on peas mõtted sellel, kuidas ja kui kaugel on hooaeg ja mis ettevalmistused tuleb kõik selleks ajaks ära teha. 

Märts on hea aasta korral veel talvekuu ehk Peipsi jääga kaetud ning teeme karakatisõite. Nii ka tänavu, hooaja lõpetasime 20.märtsil. Härra ohkas, et ta hakkab vist vanaks jääma, sest ei julge enam viimase minutini jääl olla. ehket lõpetasime ära enne, kui ametlik järvekeeld saabus. Lihtsalt jääolud olid juba üsna piiri peal, kalamehed vajusid kalda ääres jalgupidi läbi, niiet ei olnud mõtet rohkem pressida ja seeläbi tõenäosust tehnikat järvejääst läbi kukutada suuredada. 

Tänase päevani kusjuures (20.aprill on!!!) on jää ikka veel Peipsi peal. Kusjuures vahepeal tuultega lükkas ära Venemaa suunda, aga juba pea nädala jagu on siinpool jäälahmakad tagasi! Täna öösel lausa kaldani lükanud. Vahepeal saime paar päeva lausa peegesiledal Peipsil käia ja paadiga ühe korra ka võrgud sisse panna, aga nüüd jälle ei saa. Ulme, kuidas aastad ei ole vennad eksole. Eelmisel aastal sai Peipsi jäävabaks 7 päevaga ja algas paadirendihooaeg.

Üks päev oli nii nagu ülemise pildil ja järgmine õhtu hulpisime lastega jääpankade vahel!

Oleme tegelenud igasugu heakorra ja koristustöödega. 

Selleks, et lõpuks ometi oma kodu edasi välja ehitada, oli vaja kogu me dvori alune asjadest tühjaks tõsta. Sest oli kasutusel nö laoruumina. Aga kuhu siis kõik need asjad panna? Sest rämpsu oli minimaalses koguses, kõik on ikka meie laia tegevusvaldkonna osa tõttu hooajakaubad, mida ühel või teisel ajahetkel vaja. 

Kodune dvor praegu, peale koristamist ja asjade ära viimist.
Natuke veel jäänud.

Et praegu on prioriteedid meil:

- ehitada valmis paadimajad selle suvehooaja alguseks;

- jätkata koduehitus;

- Bogdanland;

Siis jääb prioriteetidest järgmise aasta-paari jooksul välja Samovarimaja teise korruse ja dvori välja ehitamine. Järelikult, tuleb asjad sinna ümber ladustada.

Selleks, et asjad Samovarimaja dvori alla ümber kolida, tuli see enne korda teha. Kuna talvel ehitasime välja ühe ruumi seal, siis oli dvor sujuvalt saanud kogu muu kraami hoiustamise kohaks. Kuhu panna see muu kraam sealt?

Samovarimaja dvor enne

Selleks tuli ära koristada Samovarimaja hoovil olev kuur!

Tohutu õudne logistika, aga asusime siis siit nurgast ja sealt nurgast koristama keskpõrandale kokku. Tänaseks on kõik nimetatud nurgatagused korda saadud, kodust dvori alt suurem osa kraami ära koristatud, nipet-näpet veel jäänud. 

Kaks ringi prahti on viidud jäätmejaama.

Kui juba kodus kraamimine lahti läks, surusin härrat takka koristama ära meie hoovi kõige õudsamat nurgatagust - vanametallihunnikut. See on koht, kuhu kõik metall või raudkolakad on lihtsalt järjest visatud ja see oli nii kole ja silmariimav, rääkimata sellest, et ohtlik. Loomulikult meeldis meie lastele seal otsas turnimas käia, hoolimata sellest, kui mitu korda päevas ma neid keelasin ja seletasin, et seal on ohtlik ja teravad ääred võivad katki teha neid. 

Lisaks on Mesilasel komme muudkui midagi "ehitada", mis tähendab, et ta veab koguaeg kuskilt hunnikust hoovi peale laiali puitmaterjali ja sealt vanarauahunnikust materjali. Tagasi loomulikult ei viida midagi, mis täendab, et mina olen veetnud TUNDE, et kõike jälle ära koristada. Miks ma pean sellis tlolli tööd tegema muudkui?

Niisiis, 3 päeva kulus sellele, et vanaraud ära sorteerida (kõike ei lubatud mul minema viia - ÄKKI LÄHEB VAJA), haagisele vedada, Tartusse vanametalli kokkuostu ära viia, kodus plats puhtaks koristada, sealt ümber pajuvõsa maha võtta (sest varjab mände ja need ei saa kasvada), puid saagida, puud ära viia ja riita laduda, lõputu hunnik pajuoksi lõkkesse vedada jne jne. Nüüd on ilus ja korras hoovinurk!

Loomulikult tuli meelde pilti teha siis, 
kui vanaraua hunnik oli juba poole väiksemaks koristatud. 
Algne seis oli palju palju suurem.

Siin on juba härra ka pajuvõsa osaliselt maha võtnud
ning ära saaginud

Kuna maapind veel jääs kohati, siis peame ootama, et sodid ära koristada
ja puhtaks riisuda.
Sai vist parem?

Loomulikult olen suunanud pilgu järgmisele hoovi nurgatagusele, aga härra ei taha rohkem midagi sellest kuulda. Need on tema lõputud hunnikud, mida siin likvideerida, et endal oleks hea olla ning ei peaks piinlikkust tundma, kui sõpru või võõraid hoovile satub.

Seejärel pühendasime terve pika pühapäeva Mesi tare taga Bogdanlandi korrastamisele. Eelmisel aastal sai seal võsa maha võetud, oksi veetud, kraav puhastatud ja seeläbi maapinda tõstetud. Nüüd sügis ja talv läbi maapind tahenes ning vihmade järel on näha, et aluspanuks pinnase alla pandud pajuoksad ja -roikad turritavad igalt poolt läbi. Selleks et muru külvata ja seda hiljem niitm ahakata, on vaja need roikad ja oksad välja sikutada, ja mida ei anna sikutada, siis raiua või saagida. Ning kõik see jama ka lõkkesse ära vedada. 

Tundus lõbus töö meile kahele. Viskasin härrale mõtte välja laupäeva õhtul, et kas ta sõbrad kalamehed, kes talv läbi Peipsil ja talveüritustel ka käinud, ei tahaks tulla talgupäevale? Sest üks ta sõber mainis mulle viimati, et miks me talguid ei tee, nemad võiks tulla. Mõeldud-tehtud, härra saatsi küsimuse. 

Pühapäeva hommikul oli abivägi kohal!!!

Lihtsalt uskumatult tore oli! Kõik olid asjalikud ja muhedad, Üle 5h toimetasime, keegi ei molutanud ja seejärel tegime grilli-chilli ja sauna. Äärmiselt muhe pühapäev! KÕIK sai tehtud. Ainult natukene jäi muruseemet puudu, see tuleb meil endil veel külvata ära, aga kogu talgupäeva juures on muru külvamine kõige lihtsam osa. Kokku vedasime ära 9 suurt koormatäit juurikaid ja oksi! 400m pikkust ja 6-10m laiust oli maatükil, mille korda tegime kamba peale.

Üks kahest lõkkehunnikust

Samovarimaja juures talvel tehtud ehitusel oli vaja ühe tööna kaevata ruumist välja pinnas, et soojustada ja valada sinna korralik põrand. Kogu see pinnas oli töömehe poolt lihtsalt hoovile hunnikutesse veetud, lisaks veel 2 hunnikut liiva, mis tuli sügisel kaevust. Suvel sai Samovarimaja kaevust vesi otsa, aga kuidas siis gruppidele teed pakkuda? Õnneks saime kaevumehed, kes kaevu 2 rakke võrra sügavamaks tegid, aga jällegi sai kogu liiv ja savi hoovile visatud. Mulle sellised vaated ei meeldi hoovil, seega oli vaja see kõik sealt ka sõeluda (kivid, klaasikillud, muu sodi), laiali tassida tasandamist vajavatesse kohtadesse, riisuda ja tasandada ning liiv ja muu sodi taaskord kärule kühveldada. See on olnud üleni minu töö. Päev päeva järel õues füüsilist tööd tehes on tänaseks käed-jalad täitsa makaroniks muutunud. Natuke veel jäänud ja praegu viidangi aega arvutis ja lükkan seda viimast tööd muudkui edasi.

2 hunnikut liiva murul olid petlikud.
Mõtlesin, et tühiasi, aga üle poole suurest kärust täitis ära ja aega kulus tunde liiva kühveldamisele.
Õunapuu ümbrus veel ootab tegemist.
Pildile mitte jäänud samasuur hunnik on korrastatud.

Novot, selline see maaelu mul siin on. Muudkui tõstan asju ühest kohast teise, et paari aasta pärast jälle ümber tõsta. Lõputu asjade ümber sättimine. 

VIISAPRILL VOL 2022

 Jeerum-jeerum,

Ma tulin blogisse ju aprilli alguses aasta tähtsaimast päevast (ofkoors viisaprill eksole) kirjutama, aga täna näitab kalender 20.aprilli juba. Arusaamatu müsteerium.

Igatahes - väga tore sünnipäev oli jälle. Juba 9 aastat on mul sellel päevala alati rõõmu pakkunud kallis härra abikaasa, aga tänavu oli oht olla üle pika aja ilma temata oma sünnipäeval. Härrale oli määratud operatsioon just nimetatud kuupäevaks. Armastav abikaasa lükkas oma operatsiooni edasi poolteist kuud ja hellitas mind ikkagi nii, nagu traditsioon ette näeb.

Kõigepealt teesklesin ma hommikul magamist. Ikka et lapsed saaksid üles ärgatud ja emmet üllatada. Viisaprill on nimelt üks neist vähestest päevadest aastas, mil mu Mutukas saab varakult ISE maast lahti. Kõikidel teistel hommikutel (v.a päkapikkude ajal) ei tee ta äratusi kuulmagi ja äratamine on ca 15-minutiline protsess, kui mitte pikem, kus ma ronin talle voodisse kaissu kõdistama-musitama-kiusama. Siis lõpuks ärkab ta kuidagi moodi üles.

Aga mitte viisaprillil, nagu mainitud. Krapsti Mesilasega koos maast lahti, siirdusid nad kööki härra abikaasale appi. Ja seejärel tulid emmet sööma kutsuma. Tegemist oli teisipäevase päevaga, mistõttu Mesilane pidi kindlasti eelkooli suunduma. Vastasel korral oleks lastele uneaega andnud hommikul ja nad koju jätnud. Aga et üks pidi eelkooli suunduma, sai ka teine lasteaeda viidud. 

Härra üllatas mind tordiga!
Täpiline tass!!!

Nautisime natuke omaette hommikusööki, kutsusime küla teisest otsast sõbrad ka hommikutordile ja seejärel asusime kodus toimetusi tegema ja asju pakkima laste teadmata. Nimelt otsustasime härraga eelmisel õhtul, et no mis me hakkame üksteisele mingit mõttetut kingitust tegema, ei tea midagi tahta ka ja üleüldse on kõigest motivatsioon maas. Paar aastat pole puhkusereisil käinud, lapsed pole üldse kuskil käinud. Tsekkisime, kõigi dokumendid kehtivad, lähme väiksele kiirpuhkusele!

Mõeldud-tehtud.

Kell 12 sõitsime lastele lasteaeda järgi, et nad päevaunne ei läheks ja asusime pikale teele. Lapsed said autos teada, et lähme reisile. Aga kuhu, ei ütle!

Oh rõõmu, terve tee (üle 3h) sai muudkui virisevat häält kuulda, et kuhu me äheme, millal me kohal oleme?

Lõpuks mõningate peatuste järel jõudsime me Tallinnasse. Parkisime auto ja haarasime autost kotid. Mesilane hakkas huupi pakkuma ja tabas ka pihta - lähme suure laeva peale.

Seega, minu tänavune viisaprill möödus Tallinki laeval teel Stockholmi. esimene õhtu oli marult suur tuul väljas ja laevas ei olnud üldse lõbus olla :) Seega härra mind diskosaali meelitada ei suutnud. 

"Oojess, vabatahtlikult laste mängumaal!!!"

Järgmisel päeval külastasime muidugi Junibackenit, seejärel Vasa muuseumit ja natuke jalutasime linnas ka. Aga et minu põnnid on harjunud koguaeg autos istuma, siis ei saanud ma täit rõõmu linnas ringi kondamisest, vaid suundusime Boltiga tagasi laevale. Lapsed veetsid terve aja kuni magamaminekuni lastenurgas ning buffet-õhtusöök Baltic Queenil oli lihtsalt uskumatu! Siiamaani suu jookseb vett, kui mõtlen sellele valikule seal.

Hommikul tagasi tagasi Tallinnas ja õhtu lõppeks kodus Peipsi ääres. Ja seejärel jõudis kätte härra sünnipäev, kuhu tuli omajagu sõpru kohale. Väga mõnus sünnipäevade nädal oli taaskord!