hoiatus! hästi päkapikune postitus

Kui ma eelmine aasta Mesilasega pidulikult piparkooke küpsetasin ja pärast pool päeva kööki küürisin, lubasin, et noh, mõneks ajaks viskan selle mõtte kõrvale edaspidi. No juhtus nii, et uued jõulud hakkasid kätte jõudma ja ma kirjutasin Mesilase seiklustest uue raamatu, aga illustreerivaid päkapikupilte ei olnud ja oma lemmik/perefotograafiga olime küll kokku leppinud ,et jooksvalt vaatame ilma järgi pildistamisseanssi, aga see kuidagi ei jõudnud kätte üldse, sest ilm ei olnud lumesaju moodigi ja noh, pidin siis minema riskile. Et meie Mesilasega kahekesi teeme piparkooke ja ma siis ise oma jahuste sõrmedega klõpsin mõned jäädvustused ka. 

Oht, et sel korral küürin kööki kaks päeva, oli maksimaalne.

Tegelikult oli Mesilane nii usin köögiabiline, et mitte ühte segadust ei tekkinud juurde. Ainus mure oli taignarullimise jahu köögipinnalt ära pühkida. Lihtsalt võrratu Mesilane.

Ja nii äge, kuidas ta kõigepealt sõi hunniku tainast niisama ära (minusse!!!), siis rullis hoolega, siis valis lemmikvormi (mõmmi!) ja asus taigna kallale.

Kui plaaditäis piparkooke ahju suundus, oli korraks paanika lahti. Sest mõmmid läksid ahju!!! Seejärel käi olukorda hindamas, ootas valmimist ja oi, kui suur rõõm oli glasuuri kallale asuda. Endal põsk punnis. Huvitav küll, millest? ;)