neljapäev, 25. juuni 2015

elust-olust


Ütlemata mõnus on nii süüa teha, et hops-hops oma peenralt ja aknalaualt nopid värsket kraami. Just seda mida vaja.

---

Härra hakkas omavoliliselt mu mänedžeriks ja nüüd ma olen Voronja galerii avapeo ametlik fotograaf. Ma olen ju enne ka tähtsaid pilte paaril korral teinud, aga iga kord on ikkagi tunne, et ma ei oska ju ja ma pole proff ja üleüldse. Hästi kriitiline olen oma piltide osas ja blogis on valdavalt klõpsitud telefoniga üldse. Nooomaeitea. Näis, mis ma suudan.

Aga iseenesest ma olen mõelnud küll uuesti fotokursustele minna julgust ammutama. Salamõte on, et me külalistemaja ait, mis täna on ikka korralik sara, oleks tulevikus stuudio. Selleks aga pean kätt ikka kõvasti harjutama.

---

Mesilane jäi just tuttu ja ma peaks miljon pluss ühte asja tegema, aga on täpselt see hetk, et teha oleks niipalju, et ma parem istun ja unistan...

3 kommentaari:

Kris ütles ...

Mina mõtlesin alguses samamoodi oma töödest aga see kaob pikapeale ära. Kuigi on hetki mil ma isegi tänasel päeval vaatan mõnda galeriid ja leian, et pole ju päris see mida soovisin. Harjutamine teeb meistriks. Enesekriitika võib teinekord kasulik olla kuid liigne kriitika enda suhtes ei mõju kunagi hästi :) Naudi!

herz ütles ...

Aitäh :)
Eks ma püüan!

mama de montagne ütles ...

Minu arvates on väga ok, et kiired ja aktuaalsed asjad kähku mobiiliga üles! Muidugi blogijana raha teenides võiks investeerida kaunitesse piltidesse, aga sageli on snapshot palju ilmekam kui mõni nädal hiljem töödeldud fotod panna üles!