jah või ei?

Ma sain kutse blogiauhindade jagamise üritusele (nagu ka 221 ülejäänud nominanti). Kuna toimumiskohaks on Butterfly, mis juba iseenesest ei kuulu minu top'i, tilluke koht eksole, siis olin eos veendunud, et ma ei osale. Ka ei usu ma, et ma auhinnatud saan ja noh jäär minus siis ei pea osalemist vajalikuks.

Rääkisin siis eile ka härrale, et kutse sain. "Muidugi mine!!!" saabus tema resoutsioon. Naeris küll, kui kuulis kategooriat, kuhu mind paigutatud on ja parastas siis: "Millal sa nii kuulsaks blogijaks saad, et raha hakkad teenima?"

"Millal sa rohkem ehitad, et ma rohkem blogida saan?"

Vaikus :)

Aga tegelt ka. Peaks siis minema või?  Ja kes minu ja Mesilasega kaasa tuleb?

Projekt "Maja" - viiekümne üheksas peatükk (vundament vol. Columbia kivi)

Kui alusvundament kuivanud, asusime isa ja vennaga Columbia kivist vundamendi müüri laduma. Tervet vundamenti valada poleks olnud eriti mõistlik - ligi meetri kõrgune ta meil plaanis oli ja sai ka, seda poleks suutnud saalungitega ära toestada ja oleks olnud puitmaterjali ebaotstarvekas kasutamine.

Isa ja venna ladusid kive rivvi, mina käisin ja täitsin vahesid. Kolme päevaga olid müürid üleval. Aga see oli ka ropp takka andmine. Hommikusöök hiljemalt kl 8 ja kuni 20-21ni välja ilma lõunapausita. Niimoodi mehed töötasid. Ma oleks hea meelega süüa pakkunud, aga nad keeldusid ajaraiskamisest ning motivatsiooni langetamisest.

Kaks päeva oli vastikult vihmane ilm, see aeglustas müüriladumist oluliselt - segu kippus vedelaks minema. Päikesega jällegi kivistus kiiresti :)

350 kivi.
24 jäi üle.

Nööriga joon paika,
et saaks sirge rivi.

Täitsa sirgelt tuleb.

Read kerkivad.

Kolmas rida.
Nelja rea kõrgune sai.

Loodimine laseriga.
Millimeetri täpsusega töö.

Laser-lood.

...ja kummihaamer

Seda kasutati vähe ,
külje pealt vaatmiseks üksnes.

Aida lammutamisel leidis isa vana padrunikesta.
Sinna sisse kirjutasin kirja
ning panime nurgakivi sisse.

Viimased pingutused.
Kivide täitmine betooniga.

Veel pealt siluda veidi.
Vähem lihvimist pärast,
kui prusside-palkide paigaldamiseks läheb.

Nüüd kivistub mõned päevad.
Seejärel juba uued tööd.

mängud

Kui mul ->e ja Liis külas käisid, meenutasime erinevaid mänge, mida meile lapsena kodus tehti.

1. Sile tee, sile tee, auk.
->e mängis seda mängu Mesilasega. Hüpitas vaiksemalt ja kiiremalt põlvedel ja kui auk, siis lasi põlvede vahelt alla.

2. Post, post, traat, traat, elekter.
Oi, vot seda mulle on küll lapsena tehtud. Elekter üldse ei meeldinud :)

3. Nõges.
Üks vastikumaid, mis meenub. Kätt või jalga siis kahe käe vahel keerati vastas suunas, a la nagu pesu väänaks veest tühjaks. Vastik ja valus.

4. 
Nimi ei tule enam meelde, aga see oli selline mäng, kus sõrmedega tõmmatakse põlve ja põlve kohalt üle. Paljud kehitavad õlgu, aga mul on põlved nagu veidi erogeensed ja siis see ei meeldinud üldse. (tundub, et mul kodus ainult kiusamismängud lapsena olidki...)

5. Kutsa karja
Seda mängu mängib mu tädi Mesilasega.
Mesilane on selili ja siis võtad kätega jalgadest kinni ja teed jalgrattasõitu. Algul aeglaselt, sõnadega: "Kui-das lä-heb kut-sa kar-ja? Lin-ta... lön-ta... lin-ta... lön-ta..." 
Seejärel kiiresti, sõnadega: "Kuidas tuleb kutsa karjast? tsip-tsip-tsip-tsip..."

6. Sõit-sõit linna
Nädalavahetusel oli vahva vaadata, kuidas üks abis olnud sõber võttis muudkui Mesilast hüpitada ja mängis temaga siis:
"Sõit-sõit linna! Mis sinna minna?" 
"Moosisaia sööma, limonaadi jooma!" (hüpitad last laulu taktis põlvedel)


...

Mis mänge teie veel oma lastega mängite?

Projekt "Maja" - viiekümne kaheksas peatükk (suitsusauna põrand)

Vahepeal, kui maja juures oli laupäeval ja pühapäeval suuremat sorti talgud käimas, siis et kõik mehed rakendatud saaksid efektiivselt, võeti ette ka üks  ootel olnud pisitöö. Suitsusauna eesruumi põrand oli omadega täiesti õhtal - mulla peal olnud lauad olid üleni ära pehkinud ja ei pädenud enam üldse.

Paari tunniga oli uus põrand valmis.

Mul seda päris õiget ENNE pilti ei olegi, ma vaatan :( Pildi jaole sain siis, kui protsess juba käimas oli:

Pehkinud lauad on eemaldatud
ja käib maapinna tasandamine
ja ettevalmistamine

Voila!
Korralikud lauad paigas,
tuleb üks kaltsuvaip ka sinna eraldada.
Varem olid eelmistest omanikest sinna eesruumi veetud ja pandud
hunnik pinke ja muud kraami.
Suht asju täis pikitud oli.
Üks päev,
kui Mesilane magusalt õues lõõskas
ja lasi mul toimetada,
vedasin ruumi kraamist tühjaks.
Jäi põranda uuenduse ootele.

Need tugitoolid eraldas eelmisel kevadel mulle mu endine Ülemus ehk AF
ja nüüd leidsid nad lõpuks sobiva koha omale.
Kui laupäeval Mariga saunatasime,
saime aru küll,
miks meestel saunas alati niiiiii kaua läheb.
Nüüd seal toolides istuda leili järel ja maailma asju arutada oli nii mõnus.

Projekt "Maja" - viiekümne seitsmes peatükk (vundamendi valamine)

Kui hops! kraavid vundamendi jaoks sisse kaevatud, siis minu väsimatud mehed viskasid silmapilguga saalungid sisse (missest et tegelikult oli neil hulga nuputamist nurkade ja muuga, sest vana maja vundamenti ei saa täisnurga all olemises usaldada, aga tuleb siduda uuega ning maja ei tohi kiskuda rombiks, sest katuse panemisel oluline jne) ja siis ootasime segu. Täielik õnnistus on see, et seda saab teenusena osta - tuleb auto valmisseguga ja tehtud. Mitte ei hakka neli kanti segu ise poest kohale tooma (mitu reisi ilmselt, sest auto ei veaks ära korraga) ja siis nädal kindlustatud muudkui segamisega ja käsitsi möllamisega. Hinna poolest ei tule seguauto sugugi kallim kui oma töö.

Tehtud!
Nüüd kivistub kenasti.

Vundament sai eile õhtul valatud ja hommikul kenasti kivistunud. Tegelikult muidugi taheneb ja kivistub veel omajagu, aga peale kannatab juba astuda, seega saab edasi toimetada. Hetkel ootame Columbia Kivi saadetist, et saaks ülejäänud vundamendi osa laduda ja uue seguauto tellida. Sest vundament tuleb suur ja segu sinna läheb kõvasti. Kui kivid kohal (peaksid täna saabuma) ja paika laotud, siis venna sõnul on kolmandik töö tehtud. Teine kolmandik on sõrestik üles panna ja kolmas kolmandik katus.

Ma ei jõua ära oodata :)

Projekt "Maja" - viiekümne kuues peatükk (lammutamine)

Palju olime muudkui ettevalmistunud ja mu tandemi isa-venna liikuvast graafikust tingituna olnud stardivalmis. Nüüd siis start on antud.

Reedel ennelõunast saati hakkas mehi (ja naisi) saabuma ja saag läks käima ühesõnaga. Kolmandik maja võeti maha nagu naksti. Kas oli  tegemist lihtsama tööga, vähema tekkiva sodiga, võimekamate meeste või tohutu hea tempoga - igatahes õhtuks oli see kõik maas ja peaaegu koristatud ka. Ajakavasse oli planeeritud 2 pikka päeva selleks, seega kohe stardis läksime ajakavast päevaga ette.

Väga kummaline on vaadata oma maja praegu - nagu väike klots ainult. Enne oli suur klots :) Ja kohe väga-väga on kogu hoov tänavale avatud, kõik silmad siin. Nii kui vähegi madistamiseks läheb, hakkab passijaid kogunema. Veidi tüütu. Ma olen siiski eestlane ja tahaks rahulikult nokitseda, mitte üle tee elavat külajoodikut-slash-parimat (loe: vastupidine) töömeest maailmas Gusi muudkui tõrjuda. Too on muudkui silmini lakku täis, aga varmas õpetama, kuidas ehitama, lammutama, vundamenti valama peab. Kui maja sarikaid alla tõmmati, no nimme ronis just siis ette. Napikad, et kuskile alla ei jäänud.

Praegu algab teise osa remondi viies täispikk päev ja see Gus on mind nii välja vihastanud juba. Üledoos.

Aga kõigest piltide näol ikka ka.

Nii me tareke välja nägi.

See ait ja tema seinad ei päde aga enam sugugi.
Kui halvas seisus ta tegelikult oli,
saime aimu lammutamise käigus.
Isa mul kordas mul muudkui imestust,
mismoodi see üldse püsti seisis.

Juba hakkab siitsealt valgust läbi andma.

See oli minu jaoks väga oluline leid :)
Kusjuures see poolteist aastat,
mis me siin elanud oleme,
polnud ma kordagi tähele pannud,
et aidaukse kinnitus (kaigas ees)
käib hobuseraua külge.
Me olime köögiremonti tehes leidnud ja kõrvale pannud kolm rauda,
mis nüüd on kööki seinale kinnitatud
ja tähistavad meid härraga ja Mesilast.
Tore, et leidsime ka neljanda ;)

Üks hetk olid seinad ümberringi läinud,
jäänud katus.
Ma vaatasin,
et oohhoo, et niimoodi suur terrass oleks ka äge...
Aga seda siiski privaatsemas ja soojemas kohas :)
Mitte vaatega tänavale.

Katus maha.

Gus ka kohal

Läinud!!!

Kolmandik maja läinud!
See uks seal toob köögist otse tänavale nüüd.
Nii veider tunne.

Vend rentis kopa ja see oli tohutuks abiks. Maa seest hakkas tulema nii palju suuri kive, et neid käsitsi olekski jäänud välja kaevama ja minema veeretama. Lisaks nagu muuseas sai kopaga sisse visatud kraav vundamendi valamiseks. Aga see eraldi postituses.