Ema oli mul master läbirääkija :)
Tal oli süsteem, mille vaimus mind maast madalast üles kasvatati: meestel tuleb jälgida, mis tuju on ja rääkida asjadest siis, kui on HEA TUJU.
Ja kindlasti alles pärast kõhu täis söötmist.
Ema oli muidugi kaval ka, mõnikord ei maininudki uusi oste ja kui isa küsis, et uued või, siis rehmas käega, need vanad asjad? Ammuilma kapis olnud. SA EI OLE MÄRGANUDKI VÕI???
---
(loperdavaid kartulikotte jalga proovides hommikul, formerly known as ilusad stretchid teksad) küsin härralt: musu, mul on uusi teksasid vaja...?
härra: hm, söö rohkem.
mina: see maksab rohkem kui uued püksid.
härra: olgu, osta uued püksid!
---
WIN :)
4 kommentaari:
Aga ära söömist päris maha jäta, eks :D Muidu saavad uutest ilusatest teksadest samuti loperdavad kartulikotid ja pidevalt uusi teksasid osta läheb lõpuks kulukaks :D
Ehh, ei ole söömist maha jätnud :)
Ja teksasid (või üldse pükse) kannan ma umbes viiel päeval aastas, eile oli üks neist. Tegelt vist ei ole mõtet uusi osta selleks? :)
No siis küll :) Ma käin just enamus aja pükstega, sest ma ei ole endale sobivat seelikut leidnud. Olen ringi vaadanud moodsas kaubandusvõrgus ja second handides, aga kõik seelikud on kas liiga õhukesest materjalist (praeguste temperatuuride jaoks), liiga lühikesed või siis vastupidi, selline poolde säärde vanainimese seeliku pikkus (või on asi selles, et ma olen liiga lühike ja tegelt peaks olema põlvini)
Hähh, lõpuks hakkab see kolin lihtsalt häirima! Vaikselt liikuda üldse ei saa ja juba kaugele kuulda, kui kondiklõbinal lähened... :)
Ma ju ütlesin kohe, et näha ju, et sa ei söö :D
Postita kommentaar