esmaspäev, 20. august 2012

esmaspäevane pildipostitus

Pildid on laupäevast. Päev, mis oli äärmiselt raske, ent ometi südamlikult ilus. Kui seda sõna passib üldse kasutada matuste kohta.

Vennad ja käte värisemine.
Me muidugi unustasime oma tänu edasi anda,
tuleb postiga saata.

Hommik oli nii hall ja nii udune.
Isa selgitas, et kui autotuled on selged,
siis tuleb ilus ilm.
Tuligi.

Palju, väga palju lilli.
See on see,
mis emale meeldis.

Päeva lõpuks
oma koduaias jalutades
sain osa Eesti suvest.
Oh, ma neid maitseid ja lõhnu igatsesin,
endalegi teadmata.

 See on pilt mulle endale.
Pärast pikka ja rasket päeva
saabus rahu.
Vaikselt settib kõik.
Iga päevaga on veidi vähem valus,
kuigi ära ei kao see valu mitte kunagi.
Aga nii palju lilli ja küünlaid
ei ole ma kunagi näinud...