seda või teist?

- Avastasin üks päev, et 1,5 aastat "rikkis" olnud elektriline autoaken töötab vabalt, kui lukustusnupp maha võtta. Väga tõhus.

- Masu jõudis Tallinna linna - valgus kõnnib kadriorus oli nii masendavalt valgusevaene. Inimesi ei tundunud ka väga palju olema, kuid kõik nad tahtsid minuga lähikontakti. Õhhh.

- Igasugu huvitavaid asju (mehed, ikka mehed) on toimunud nädala jooksul. Õnneks pole koosolekutel kinganinasid vahtima pidanud.

- ja mõlgutan mõtet blogi kinniseks teha. Kõik poolt ja vastu hääled võib jätta kommentaaridesse.

kuidas läks sul see mäng?

Tänan küsimast, hästi. Ega kedagi see mu õllekastide-siidrite-veinide kaanimise lugu nagunii ei huvita eks (oi ma olen kiuslik onju), seega ma hüppan kohe edasi 36-tunniselt ürituselt laupäeva, kus ma käisin Jõgevamaad avastamas :)

Niisiis,
Paunvere väljanäitus:

Siinkohal ma tervitan aadut ja tema õde ja koer Kasparit ja Jõgeva maxima kassapidajat ja soovilugu oleks Apelsini "ooperilugu". 

Ehk siis lühidalt, jõin way rohkem kui oleks daamilik olnud, sõin kordades rohkem kui kommi-koogi-dieet lubanud oleks ning mul on huule peal ohatis. Nädalavahetuse vastuvõtt oli imetore ning ahjaa, mulle meeldisid need lillepeenrad õues, mida kiita tuli :)

it´s gettin late, but I don´t mind...

Põnn on laetud mitme kasti õllede, siidrite, veinide ja muu nänniga. 

Käekotti on mahutatud magamiskott, korgitser ja Baila.

Igale naisele on 3,5 meest.

"Töö" alaku.

pildipostitus

Et siis mõni pilt ja sõna rappa minekust. Kaasas oli standardvarustus - kummikud, taskulamp, fotokas ja võikud koos termosejoogiga. Ja muidugi jägermeister, mis kadus termosesse nagu vits vette.

Photoshop pole mu manu siiski naasenud veel ...

Siis, kui me olime iga lauka ära pildistanud ning kõik varahommikused seenelised metsas üle lugenud (hämming, mida teevad inimesed niiiii vara metsas/rabas ah?), käisime korraks ära ka Rakveres. Loomulikult ma ronisin selle noormehe jalgratta peale ja kuulasin kõlaritest tulevat muusikat. Ilus oli olla.

Peale Rakveret veetsime kvaliteetaega Sõmerus autos istudes ning siis padavai Tallinna poole tagasi tormates. Tagasi pealinnas piilusin ka Kompotti - muhe koht ja väga mõistlikud hinnad. Enne aga, kui heajaparem mu kõhtu jõudis, ootasin ma ca 1.5h. Ma kavatsen talle anda veel ühe võimaluse siiski seda suhet parandada :)

Anna kätte, siis saab kiiremini

"Anna kätte, siis saab kiiremini" ütles garderoobipoiss Estonias. Peale nelja tundi ooperi kuulamist-kitsastes tingimustes ühe koha peal istumist oli see hirmnaljakas. Kõik need puhvis kleitidega daamid ja seljakottide-fliisidega soomlased samal meelel siiski ei olnud, kui vaatasid altkulmu mu lõkerdamist pealt. Pohlad.

Peale ooperit puhkasin silmi paar tundi, et siis kell 5 rappa minna. Mul oli ees kujutelm, et on hommikune udu ja kaste ja päikesetõus. Ei olnud. Samahästi oleks võinud 5 tundi hiljem minna, oleks täpselt samad pildid saand. Aga kuna mu photoshop otsustas mind boikoteerima hakata ja minuga keeldub edaspidisest koostööst, siis ma pilte ei saa panna ja ülejäänud lugu jääb ka rääkimata.

Fail-win-fail-fail

Nüüdseks olen ma kaks päeva kangete puujalgadega ringi tuterdanud ning igal trepiastmel ja toolist tõusmisel-istumisel grimasse ja oigeid mananud. Helgemat päeva ei paista veel, tänan küsimast. Fail eksole.

Tähelepanuväärne sündmus leidis aset esmaspäeval, kui esimest korda näitasin end ühele oma lugejatest. Ma ei saa päris ohata, et mu anonüümsus on nüüd vastu taevast lennanud, sest ta oli mind juba ammu välja guugeldanud ja linna pealgi jõudnud näha. Niiet tema vist teadis mida oodata. Kokkuvõtvalt, päris tore oli.

Seejärel vedasin kolleege jooma ja kinno. Pärast tuli väike etteheide, et piinasin mehi - kinovaatamisest ei olevat neil midagi välja tulnud. Järgmine kord kästi teha kino enne ja siis õlu. Mis tähendab ilmselt, et keegi neist väga kinno ei jõua.

Kino ise oli muidugi veidi fail, sest tõtt-öelda on käimas väike competition teise naiskolleegiga, et kumb meist saab rohkem ühe kindla meeskolleegi tähelepanu. Praeguseni on flirti ja komplimente olnud suht 50:60 (litsmees), pre-kino läks mul hästi, aga kinos tekkis naiskolleegil kerge edumaa. Nemad istusid kõrvuti ja mina olin kaks kohta eemal, damnit. Ei õnnestunud rakendada välja möeldud taktikat "ihsand kui hirmus koht on, ma kogemata haarasin su käest/pugesin kaissu". Fail ma ütlen. Aga võistlus jätkub ofkoors.

Siis oli hädasti vaja juuksuri külastust. Et ma olen osavalt omale juuksuri Pärnusse soetanud ja sinna pole olnud mahti mõnda aega sõita ega näe ka lähenevate nädalate raames seda ette, siis tuli võtta käsile alternatiiv. Täiesti suvaline alternatiiv nimega "Noorus" ja saja krooni eest palju elamusi.

Kuna õpilasel läheb ilmselgelt kaua aega kolme salgu lõikamiseks, siis ma võtsin omale juturaamatu kaasa ja ei vahtinud üldse, mis ta teeb. Tulemus -ütleme nii, et üpris lühikesed juuksed. aga suht okei (ja ma panustan sellele, et nibinnabin õige kuu faas ja värki ja kasvavad jälle). Vähemalt raamat edenes hästi.

Aeg kaob kuhugi ära. No lihtsalt ei ole aega, et seda neetud raamatut edasi lugeda. Lisaks ma läksin kursustele ja täna on järgmine seanss, milleks oli terve hunnik kodutööd vaja teha ja kas mul oli aega seda teha, ah? No muidugi mitte. Kust krt võtavad inimesed aega, et töö kõrvalt üldse nt magistrisse minna? Hea, et elu käru keeras ja ma ei viinud pabereid sisse ikka see aasta. Ja ilmselt ei vii veel nii pea. Ja neid kursuseid vist ka ei jõua läbida.

Niisiis, ma ärkasin täna kell 6, et teha need kodutööd ära. Tulemus? Ma lugesin seda neetud raamatut hoopis.

Fail, eksole.

duracelli jänese tellimus

Minna SEB sügisjooksule ilma ettevalmistuse, ilma võhma ja ilma magamata (olles samas aga kõvasti saunatanud ja viinakokse neelanud öö otsa ning kuulanud, kuidas üks norskab nii kuidas torust tuleb) on maruvahva mõte küll. Nüüd on jalad nii läbi ja samm sammu ette seade tegemisel annavad tunda lihased, mille olemasolust mul polnud aimugi. Ma ei taha mõelda muust kui kuumast vannist, voodist ja Helsingi tripist, mis selle vaeva mulle korvab :D

Vähemalt ma oma vastavas konditsioonis parandasin eelmist tulemust. Võibolla peitub viinas abi?!

Täiendavalt tahaks küsida, et kui kahel inimesel on ÜKS päev põhjanaabrite juures koos autoga ning Helsingist on kopp ees, siis kuhu peaksid nad minema?
A - Tampere
B - Turku
C - Kotka/Kuningatee

Päris tõsiselt, mai oska valida. Eesmärk on näha kärestikke ja vett ja nunnusid kohtasid ning teha pilte. Mis sa võtaksid ühepäevaseks tripiks? (Ofkoors ma tahaks kõik kolm läbi sõita, aga selleks on ühest päevast vähe eksole ja kahte päeva ei saa seekord).

luuletus tagataskust

Kutsusin meeskolleegid kinno. Sellepeale koostas üks kiire vastuse:

Õhtu algus:

Palju kära,
Põsed roosad,
Küünlasära.
Krissu kallab,
herzu järab,
ümberringi kõll ja plära.
Hiljemalt kell üheksa
Keegi lauas kärgatab:
„Käime jala
Kinos ära!“
Marek mõtleb . o O ( Teeme ära! )

Tõesti. Minu olemus on ka kenasti ära tabatud.

when a tornado meets a volcano*

Kräpp, ma olen üles korjanud valusa kurgu. See ei ole üldsegi meeldiv, seda enam, et ma sõin hommikul purgitäie mett ära ja nüüd on väga läila olla. Sellele vaatamata või just selletõttu oli öösel huvitav valik unenägusid, mis sisaldasid erinevaid hellushetki oma meeskolleegiga. Sürr. 

Aga see kurguprobleem on küll jama, nagu mingi koorik oleks sees, mis kriibib aga mida ära kratsida ei saa. Õhus on sügist.

Vähemalt ei ole head ideed mind maha jätnud. Tundsin veid muret, et õhtul tulevad külalised ja aknad on veits pesemata ja paistavad ikka välja ka et pesemata. Probleem lahenes tumedamate kardinate ette panemisega.

* seda fraasi sisaldav laul kummitab mind ööd ja päevad.

hommikukohvi asemel

Parim algus tööpäevale on uus meeskolleeg.... hmmmEI

Parim algus tööpäevale on kolleegide poolt antud naise(hüüd)nimi uuele pikajuukselisele meeskolleegile... hmmmEI

Parim algus tööpäevale on kolleegi ennastunustav hüüe uuele pikajuukselisele meeskolleegile: "Olivia, kuule, tule räägi..." ... oooJAA

Ma pidin end ribadeks naerma. Hüüdjal oli muidugi väga piinlik. Õnneks ma olen leidnud kolleegi, kel juhtub ämbreid veel rohkem kui minul. Õndsus :)

she´s back!

Sukad on auklikuks jalutatud, kontsakingad (mis pildilt on välja jäänd) on prügikastis ning see kõrvarõngas, mis pildil paistab, jalutas minema. Vinge reis oli!

Aga iga asi omal ajal eks ;) Praegu ootavad mind üksteise võidu pesumasin, tolmuimeja, pliit ja muud argirõõmud.

minek.

Nädalavahetus algab täna. Ja kui mul kirikumaksudega klaar on, siis paistab päike ja on üleüldse soe ja mõnus olla. Ja pilte teen kindlasti hästi palju. Et terve järgmise nädala neid korrigeerida jälle. Plaan oli: "nädalavahetuseks" minek ju, piisab käekotist, kuhu paar asja sisse surada...

Andestust mu naiivsuse üle eksole. Kui see terve käekott sisaldab fotokola pluss statiivi, siis sinna muud väga ei mahugi. Niiet mul on ikkagi kohutavpalju raskeid kompse ühe mõistliku koti asemel.

Ma tean, et ma tegelt vean seda statiivi suht mõttetult kaasa, aga no ikka tahaks ju pimedat ööd ka pildistada. Või äkki päikesetõusu? Ja et kui ma teda kaasa ei võta, siis kindlasti kirun end ja nutan seda taga. Ja kui vean kaasa, on jalus koguaeg ja vastik vedada.

Tuju on hea, kontsad on all (pikkadeks jalutamispäevadeks), fotokaakud on laetud (chekkisin, et seekord ka kaasas oleksid), väljumine on 2h pärast.

The way I like it.